Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida soovitate teha, kui Facebookis on konto nii öelda kaaperdatud?04.06.2013

Huvitab, et kas politsei käsutuses on vahendid, et näiteks liba-/varastatud konto Facebookis sulgeda/kustutada jne?
Oletame sellist olukorda: laps kaotab ligipääsu oma kontole seoses parooli kaotamisega kolmandate isikute käsutusse, kusjuures tal pole enam võimalik saada ise kontole ligipääsu, mistõttu ei saa ta ise seda enam muuta/kustutada parooli uuendada, kontoga seotud e-posti aadressi muuta jne.
Seega, mida soovitate sellistel juhtudel teha?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Eraldi vahendeid politseil selleks ei ole, küll aga on mitmeid võimalusi, mida selle kontoga teha. Veebikonstaablite poole pöördutakse taoliste muredega tihti, seega oleme ise välja selgitanud võimalikke lahendusi.

1) proovida kontot tagasi saada. Kui postkasti pole keegi sisse häkkinud, on võimalik küsida uut facebooki parooli, klõpsates pealehel sisselogimise juures "forgot your password" ja uus parool saadetakse Teie enda valikul kas siis mobiilile või postkasti (need peaksid olema eelnevalt selle kontoga seotud). Kui oled eelnevalt lisanud sätetesse ka selle, et sul on "usaldusväärsed sõbrad", siis ka nende kaudu saaksid kontole tagasi, kuid kahjuks seda väga paljud kasutanud ei ole.

2) konto kustutada. Saab selle ka ainult ajutiselt kinni panna või ka lõplikult sulgeda. Siin on mitu erinevat võimalust, mida saab teha: https://www.facebook.com/help/105487009541643, kasulik on ka see leht: http://www.makeuseof.com/tag/4-immediately-facebook-account-hacked/ Hea on googeldada sõnadega "my facebook account is hacked" ja "how to delete my facebook account".

Kui hätta jääte, võite julgesti pöörduda maarja.punak@politsei.ee
 

Küsimus: Kas koolis lastele narkotesti tegemiseks ei pea olema lapsevanema nõusolekut?31.05.2013

Tere!
Kas koolid tellivad või politsei tuleb vihje peale kooli narkotesti tegema? Kas lapsevanem ei pea sellest midagi teadma (näiteks nõusolekut või mis testi tulemus oli ja miks üldse minu lapsele)?
Tegemist siis alaealisega, kes ei suitseta ega tarvita narkootikume aga testi pidi tegema. Kes koostab nimekirja või mille alusel kontrollitakse lapsi koolides. Miks helistab politseinik lapsele tunni ajal, kas see on ka lubatud ja kutsub ta jaoskonda ilma lapsevanemat teavitamata?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Politsei kohaldab järelevalvemeetmeid kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori loa alusel (Politsei- ja piirivalveseadus § 710 lg 1 ). Kui järelevalve meetmeid kohaldatakse õppeasutuses (saadud informatsiooni või vihje põhjal) ei pea politsei sellest eelnevalt teavitama alaealiste seaduslikke esindajaid. Samuti ei ole politseiametnikul kohustust teavitada alaealise seaduslikku esindajat alaealise kutsumisest menetlustoiminguks politseiasutusse ning ei ole määratud kellaaega, millal politseiametnik ei või helistada alaealisele tema kutsumiseks politseiasutusse.
 

Küsimus: Kas 16-aastasel on õigus minna politseisse ja teha avaldus kui mu vanemad ei taha ise seda teha?30.05.2013

2012. aasta talvel hakkasid hoovi tekkima igasugused alkohoolsed tühjad ja täis pudelid. Alguses arvasime, et mõni joodik äkki loopis, kuid kui teist korda juba uuesti need hoovi tekkisid, siis hakkas asi kahtlaseks muutuma. Läks natukene aega mööda, kui mingi võõras isik kirjutas facebooki, et kas sain taara kätte, mida ta loopis? Ei osanudki kohe midagi vastata, vaid küsisin, miks loobid. Sellepeale vastati, et äkki aitab kaasa raha kogumisel, siis saan uue maja osta. Rääkisin ka sellest vanematele ja ema kirjutas talle, et kui ta jätkab loopimist, siis teeme avalduse politseisse. Nädal aega oli umbes vaikus kui isik kirjutas uuesti, et kas taarat soovin, mul ju seda hädasti vaja. Kirjutasin talle siis pikemalt vastu, et hoidku endale, kuid kukkus sõimama eriti ropult veel. Esmaspäeval 27. mail umbes peale 23.00 lendasid uued pudelid suure latakaga piki maja seina. Nägin ainult, et kolm poissi ratastel loopisid ja hirmsa kimaga sõitsid minema. Kui küsisin tuttavatelt, kas keegi sellise nimega poissi siin linnas teab, siis kõik ütlesid, et ei tea ei ole isegi näinud, kuid lisab kõik siin linnas elavad noored omale facebooki sõbralisti ja ähvardab peksa anda jne. Keegi ei tea temast eriti midagi ja koolis, kus ta väidab end käivat, siis seal ta ka ei käi. Nüüd tekib küsimus, et äkki omab ta varikontot? Kas minul, kui 16-aastasel on õigus minna politseisse ja teha avaldus selle isiku kohta, kui mu vanemad ei taha ise seda teha, vaid ütlevad, et blokeeri hoopis ta ainult facebookis ära?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Varikonto omamine ei ole seaduserikkumine, kui ta just selle kontoga kellegi päris inimese identiteeti ei varasta. Selleks, et seda välja selgitada, tuleks saata see nimi maarja.punak@politsei.ee aadressile. Varikontost saab teada anda Facebookile läbi konto nime kõrval oleva tärni.

Blokeerimine on alati hea, kuna siis ei saa inimene, kellega suhelda ei soovita, häirida. Samas see otseselt praegust probleemi ei lahenda, kuna pudeleid loobitakse päriselt, mitte Facebooki vahendusel. Seega võiks avalduse ikkagi teha, kuna pudelite loopimine vastu seina on vandaalitsemine ja seega ka karistatav tegu.

Avalduse võid esitada ka ise, kuid soovitan selle esitamise vanematega siiski läbi rääkida. Juurde lisa ka kirjavahetus.
 

Küsimus: Kas peaksin kohtusse kaebuse esitama, kuna alkohol näpus käimise eest määratud karistus on liialt suur?30.05.2013

Tere!
Tartu linnas, Rüütli tänaval tarbisin alkoholi. Alkoholisisaldus veres 1 promill. Patrullpolitseinik märkas minu siidrilonksu ja soovis teha ühe kiirmenetluse. Mina kiirmenetlust ei soovinud, aga seal autos toimetades ta siiski kiirmenetluse vormistas. Ma ei tahtnud seda allkirjastada, aga siis ütlesid politseinikud, et minu allkirja asemele võivad nad kirjutada ka "keeldus allkirjast", mida nad ka tegid. Mina mitte ei "keeldunud allkirjast" vaid ei soovinud üldse kiirmenetlust.

Ka trahv tuli ebaproportsionaalselt suur, 100€. Politseinikud ütlesid, et kui kohtumenetlus, määratakse suurem trahv. Mina seda ei tahtnud uskuda.

Ka Lõuna Politseiprefektuuris arvati, et trahv oli liiga suur alkohol näpus käimise eest Rüütli tänaval, kus seda iga öö massiliselt tehakse.

Arvestades, et kiirmenetlusel pole minu allkirja ja trahv on suur, kas peaksin maa- või linnakohtule kaebuse esitama ja kuidas seda teha?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Hetkel saate teha kaks erinevat avaldust:
1) avaldus kohtule seoses kaebusega, et Teie soove ei võetud kuulda ja et trahv on ebaproportsionaalselt suur.
2) avaldus Lõuna prefektuuri sisekontrollile seoses kaebusega politseiametnike tegevuse peale.

Küsimus on selles, et politsei ise enda määratud trahvi tühistada või muuta ei saa, seda saab teha kohus. Samas on ka politseisüsteemile oluline teada, kui ametnikud on käitunud sobimatult või rikkunud seadust. Tõepoolest, väärteomenetluse seadustik näeb ette selle, et niipea, kui inimene keeldub kiirmenetlusest, tuleb alustada üldmenetlus ja samamoodi, kui ta esialgu oli kiirmenetlusega nõus ja hiljem protokolli valmides keeldub sellele alla kirjutamast, tuleb jällegi alustada üldmenetlust. Ja alles üldmenetluse korras on võimalik see, et inimene allkirja ei anna ja politseiametnik kirjutab juurde, et isik keeldus allkirja andmast.

Avaldused tuleks teha esimesel võimalusel. Kohtusse pöördumisel on reegliks 15 päeva pärast otsuse kättesaamist, sisekontrollile esitatava avalduse tegemiseks on rohkem aega, kuid mõistlik oleks teha seda samal ajal kohtusse pöördumisega. Avalduse kirjutamise kohta saan anda täpsemaid juhiseid aadressilt maarja.punak@politsei.ee.
 

Küsimus: Kas 4,5 aasta tagune seadusrikkumine teeb minust korduvrikkuja?28.05.2013

Tere,
Mind tembeldati roolijoodikuks 4,5 aastat tagasi, kui kaitsesin enda põhiseaduslikku õigust elule, juhtides sõidukit joobeseisundis (1,12 promilli), ehk siis teisisõnu, põgenedes mürgiste joobes inimeste eest, kes olid minul selleks ajaks jõudnud mõlemad silmad kinni taguda (sõber sai veel 4 kuud hiljem pea naha vahelt mõned väiksemad kivikesed kätte, hambad jäid siiski rannaliivale). Menetlustoimingutel palju kirja ei läinud, kuna joobeseisundis inimese sõnu ei võetud kuigi tõsiselt ja põhjenduskastis ei olnud piisavalt ruumi (hoolimata sellest, et tilgutasime politseiautosse märkimisväärselt verd). Hiljem ei olnud üldse tahtmist enam meie suure kaitsja - politsei - jutule minna.
Kokkuvõttes sain tookord seaduse järgi maksimumkaristuse. Nädal aega tagasi peatati mind, kuna ületasin maanteel lubatud sõidukiirust 45km/h (jällegi rumal juhus - kiirustasin möödasõiduga, et elukaaslane lennukist maha ei jääks, mõistan - ajapuudus ei ole reaalne põhjus kiiruse ületamiseks). Minu kinnipidamisel tuvastati mul joove 0,4 promilli. Riigi Teataja andmete järgi tõstetakse rikkumiste registrist väärteod (tolle aja seaduste järgi ei olnud 1,12 promilline joove kriminaalne tegu), mis on vanemad kui 1 aasta, ümber rikkumiste arhiivi.
Minu küsimus oleks: kas minu nädalatagust väärtegu koheldakse kui korduvrikkumist, ehk siis kas on võimalus, et mind pannakse selle kahetsusväärse teo toimepanemise eest reaalselt vangi või karmistatakse oluliselt esmakordsele rikkumisele ettenähtud karistust?
Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Toon väljavõtte karistusregistri seadusest:
§ 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad
(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta;

Seega, kui rohkem kui aasta tagasi sai trahv tasutud, siis see karistus on kantud karistusregistrist juba arhiivi ja politsei seda uue karistuse määramisel enam arvesse ei võta.

Kuna Te ei rääkinud, mille järgi Teid karistati, siis eeldan, et see uus rikkumine (joobes juhtimine) on kvalifitseeritud liiklusseadus § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette kuni 300 rahatrahviühikut ja/või aresti. Lisaks on õigus teha otsus juhtimisõiguse peatamise kohta § 224 lg 3 järgi.

Kiiruse ületamine on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi: isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega nende kahe kokkuvõttes on võimalik panna Teid maksimaalselt 30-ks päevaks arestimajja, võtta ära juhtimisõigus kuni 12 kuuks ja/või määrata trahv kuni 300 eurot. See oleks siis, kui saaksite kõik maksimumkaristused, kuid menetleja on lõpuks see, kes otsused langetab. Taolist lahendit nii karmide karistustega mina veel näinud ei ole.
 

Küsimus: Mida saan teha, et kaitsta oma vara vargast korteriomaniku eest?27.05.2013

Mida peaksin tegema, kui üürikorteri omanik on omavoliliselt tunginud minu äraolekul oma võtmega minu koju ja varastanud minult raha? Loomulikult soovin sealt korterist võimalikult ruttu ära kolida, kuid olen välisriigis tööl ega saa koheselt sellega tegeleda. Esimesel võimalusel esitan muidugi politseisse avalduse, kuid mida saan teha hetkel oma vara kaitsmiseks? Minu elukaaslane on pea iga päev tööl ja lukku vahetada tundub mõttetu, sest umber nädala pärast kolime loodetavasti välja, kuid olen praegu mures kallimate olmeasjade pärast, mida ei ole kuhugi viia. Kas politsei saaks kuidagi aidata või pean mõne turvafirma poole pöörduma?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Soovitan rääkida otse korteriomanikuga ja selgitada, et temal ei ole õigust siseneda korterisse ilma üürniku loata niikaua, kui omaniku ja üürniku vahel kehtib korteri üürileping.

Avalduse varguse kohta võib esitada ka teie elukaaslane.
Ei pea alati avalduse kirjutamiseks minema politseiasutusse, võib avalduse esitada ka e-posti kaudu (http://politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot).

Juhul, kui toimub vargus ja vajate politseilt kiiret abi helistage lühinumbrile 110.
 

Küsimus: Kui mulle tehti korralikult tünga, kas siis on lootust veel kuskilt abi saada?23.05.2013

Lugu siis järgmine:
Mai esimesel nädal panin netti kuulutuse, et otsin igasugust lühiajalist ja tükitööd, 10. mail sain kõne, kus pakuti sellist asja: isik 1, kes mulle helistas, küsis kas ma 40 eurot tahan teenida, kiiresti. Isik 1 ütles, et on Läti piiri ääres tööl ja on abi vaja raha transportimiseks Andreile kes töötab kuskil Tallinna bussijaama juures, isik 1 pakkus välja, et kannab raha minu kontole, (summaks oli 180 eurot)(140 pidin edasi toimetama Andreile, 40 pidi mulle jääma), küsisin selle peale, et kuidas te saate mind usaldada, et ma kogu rahaga jooksu ei pane. Selle peale isik 1 ütles, et tal on minu nimi olemas ja postitab sellejärel mu facebooki seina teateid täis. Mõtlesin kiire 40 eurot, miks mitte. Niisis lasin raha kanda ema kontole, (kuna enda pangakaardi parool oli ununenud), ema kontolt sai raha välja võetud, seejärel kui kinnitasin talle kõnega, et raha on olemas, helistas mulle Andrei, kes ütles et tule Tallinna Bussijaama, "Kodused Toidud" kohviku ligidale. Jõudsin sinna, helistasin Andreile, Andrei ütles, et on koosolekul ning ei jõua ja et ma annaks raha kohviku klienditeenindaja kätte ja ütleksin et Andrei tuleb järgi. Tegin nii, ise pistsin 40 euri tasku ja tulin ära. Diil tehtud, kumbagi asjaosalist kordagi ei näinud - kui hea raha ja kui kiiresti.

Nädal aega hiljem sai ema pangalt kõne, et seesamane isik 1 nõuab pangalt, (ja pank meilt) raha tagasi, kuna ei ole kaupa kätte saanud. Arvatavasti nimetas Kaubaks ta Iphone5 klooni, mida ma müüsin soov.ee/kuldnebors.ee/okidoki.ee üle poole aasta tagasi, telofonist sain ammu lahti, kuid kuulutusi muidugi pole viitsinud maha võtta. Ei ole kindel, mida ta kaubana mõtles, kuid see võib olla see.

Ühesõnaga sain ise tuimalt külma, mõlema asjaosalise telefonid on välja lülitatud.
Kas on mingi pääsetee? On kuidagi võimalik need värdjad vahele võtta või olen ma sattunud tuimalt seaduse sulgu?
Raha kindlasti tagasi maksta ei kavatse, mingu kasvõi kohtuni välja!

Ootan teie abi

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Sellises olukorras on võimatu öelda, mida peab üks osapool kaubaks ja mida Teine. Parim lahendus ongi lasta asjal minna kohtuni. Muidugi võite ka ise minna sinna kohvikusse, küsida selle teenindaja kohta ja leides teenindaja, küsida tema käest, et mis sai rahast, millele Andrei järgi pidi tulema. Ehk sai teenindajal näiteks vahetus enne Andrei saabumist läbi ja järgmine teenindaja ei teadnud enam asjast midagi ning nii see "kaup" kohale ei jõudnudki.
 

Küsimus: Kas mind lastakse ARK eksamile, kuid jäin mootorrattaga lubadeta juhtimisega vahele?23.05.2013

Tere
Kui isikul on kehtiv b-kategooria juhiluba (mitte esmane) ja isik jääb vahele a-kategooria mootorratta juhtimisega (vastav juhtimisõigus puudub), siis kas see mõjutab kuidagi ka ARK eksamile pääsemist ning a-kategooria juhiloa väljastamist?

Tänan

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Soovitan kindlasti üle küsida Maanteaametist, nende infotelefon on 620 1200. Kuid Liiklusseaduse järgi saab takistuseks varasem karistatus ainult esmase juhtimisõiguse puhul. (LS § 106 lg 7 ja § 107).
 

Küsimus: Kas vesipiibu ja vesipiibu söe ostmiseks peab olema 18-aastane?22.05.2013

Kas vesipiibu söe ostmiseks peab olema vähemalt 18-aastane? Samamoodi, kas vesipiibu enda ostmiseks peab ka olema 18?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ei pea. Tegemist ei ole alaealistele keelatud tootega. Piibutubakaga on teine lugu, seda alaealine poest osta ega omada seaduse järgi ei või.
 

Küsimus: Kuidas reageerida, kui kõrvalmajas käivad alaealiste lärmakad (ilmselt alkoholiga) peod?17.05.2013

Tülitan Teid järgmise murega, nimelt oleme ca kuu aega talunud naabermaja (eramaja) alaealise naabri (peretütre) korraldatud pidusid. Tavaliselt toimuvad peod suure alkoholi kogusega nädalavahetustel (peod toimuvad õues ja sh päevasel ajal) ning siis kui maja peremeest (st isa) pole kodus, sellest sõltuvalt toimus viimane pidu pühapäevasel päeval alates kella 16.00 ja kestis esmaspäeva hommikuni ca 07.30). Kõige suuremaks häiringuks on lahtisest auto pagasnikust tulev bassiga muusika ja meie hoovi lendavad tühjad pudelid (ei jäänud palju puudu, et oleksin ühega isegi vastu pead saanud). Kui läksin pärast selle pudeli viskamist (lendas minu peast ca 20 cm kõrguselt vastu seina kildudeks) nendega pahandama, siis vastuseks oli see, et enam ei tee ja ma ei teadnud, et seal sein vahel on. Peretütar tundus mind nähes üsna ehmunud olevat. Seega oleme talunud nädalavahetuse pidusid, aga kui ikkagi pühapäeva öösel ja tööpäeva eel öörahu häiritakse, siis helistasime kaks korda öö jooksul politseisse (esimene pärast 23.00 ja teine u kell 05.00 esmaspäeva hommikul), mõlemad korral käis politsei kohal ja esimese korra käigu tulemuseks oli, et muusika keerati vaiksemaks (bass jätkuvalt sama häiriv), kuid mingi aja möödudes taastus politsei-eelne seis ning järgmine politsei visiit lõppes sellega, et noored läksid autosse muusikat kuulama ja nii ca 7.30-ni. Seega olukord meie jaoks lahenes alles kella 7.30 esmaspäeva hommikul. Andsin politseile helistades ka informatsiooni edasi, et seltskonnas võivad viibida alaealised, kuid kontrolliti ainult autoomanikku ja tema dokumente. Põhjus miks, ei ole neid ise öösel korrale kutsumas ja isaga rääkimas käinud, on hirm enda turvalisuse ees ja nendepoolne võimalik omakohus (kuna "parimatel" pidudel on koos ca 30 noort inimest).

Seega palun Teie abi ja nõu antud probleemi lahendamiseks, lihtsalt mõtlen hirmuga eelseisva koolilõpu ja suve alguse ees.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Soovitaksin Teil pöörduda piirkonnapolitseiniku poole ja edastada informatsioon temale.