Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas teetöölistel on kohustus killustikuga aukude/lohkude lappimisel hoiatavaid märke üles seada?12.06.2013

Tere,

Sel kolmapäeval hakkasin peale tööpäeva lõppu tsikliga koju sõitma. Osa koduteest on pinnatud teekattega, kus vana asfalt on aasta tagasi tee peale pandud ning killustikuga ära pinnatud. Lahtine pealmine killustik on nüüdseks juba tee äärde sõidetud ning tee on igapäevaselt mootorrattaga hästi sõidetav. Kuid seda teed mööda koju sõites juhtus mul mootorrattaga õnnetus. Teetöölised olid päeval teinud parandustöid ehk oli pinnanud tekkinud lohkusid. Ühes kurvis hakkas tsikkel tänu lahtisele killustikule vibama ning ratas läks alt ära ja olingi koos masinaga küliti. Ise sain õnneks kergemaid kriimustusi tänu seljas olnud turvavarustusele. Mootorrattaga nii hästi ei läinud ning üks külg on korralikult räsida saanud.
Algul käis mõttest läbi, kas ma ise ei märganud sellele teele keerates ühtegi hoiatusmärki, mis osutaks lahtisele killustikule, mida näitavad liiklusseaduses märk 155 (lahtine killustik) või märk 158 (hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Teel võib olla lisaks teel
töötavatele inimestele teetöödega seotud sõidukeid ja muid takistusi, sõidutee ebatasasusi, lahtiseid kive ja muud sellist).
Enda süda ei jätnud rahule, et kas tee otsas oli ikka mõni hoiatusmärk või mitte, seega otsustasin peale juhtunut asja üle kontrollida ning selgus, et ei mingit hoiatusmärki polnud kummalgil pool teeotsas.
Minul läks seekord õnneks, et iseendega hullu midagi ei juhtunud, kuid olen kindel, et sel päeval ei olnud ma seal teel ainuke mootorrattaga sõitja. Loodetavasti läks teistel liigikaaslastel õnnelikumalt ning jõudsid puntist A punkti B nii nagu see neil plaanis oli.
Kogu selle õnneliku lõpuga õnnetuse võtaks kokku küsimusega, et kas teetöölistel on kohustus aukude/lohkude lappimisel killustikuga hoiatavaid märke ülesseada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Soovitan igal juhul vastava avalduse teha, kuna teetööde korral on väga selgelt määratletud reeglid vastavate liiklusmärkide paigaldamiseks. Täpsem info vastavale määrusele on siin: http://www.estlex.com/tasuta/?id=7&fd=1&aktid=55499 vaadata saab paragrahvi 37.

Tee omanikule, tavaliselt siis vastavale linna- või vallavalitsusele tuleks esitada kaebus koos tekitatud kahjuga. Ka infona on see omavalitsusele oluline ohutuse seisukohast, sest sel juhul saab puudujäägi kiiresti kõrvaldada.
 

Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui naabri remonditöökoda häirib häirib igati tavapärast elu?12.06.2013

Ostsime heauskselt aastaid tagasi maale talu. Meist eemal ca 80 m kaugusel on naabri krunt koos ajutiste hoonetega, kus aastaringselt ei elata. Peagi tõdesime, et oleme naabriteks autoremontijale. Kuna eelmine omanik oli poolenisti kurt, polnud teisel autoremonditöökojast sooja ega külma. Lähemal uurimisel selgus, et siinses paigas on see töökoda juba 20 a eksisteerinud. Nähes päevad ja ööd voorivaid masinaid, taludes kohutavat põrgularmi, joomisi, vingugaasi, purjuspäi tulistamist, otsustasime uurida selle töökoja seaduslikkust ja võimalikku tegevusloa olemasolu. Samuti käib seal mingi bensiinivärk ja varastatud kraami hoiukoht - enamusjaolt jahu. Äriregistrist selgub, et remontija nimele pole mingit firmat registreeritud ja asi käib mustalt. Oleme korduvalt pöördunud politseisse, kuid sellest pole abi olnud vaid soovitati pöörduda Maksu- ja Tolliametisse. Siiamaani oleme kõhelnud seda teha, kuna autoremontija naine töötab samuti põrandaaluse rätsepana ja on hoobelnud, et teisel maksuametiga tutvused sees ja ta ei karda kedagi ega midagi.
Siit küsimus - kas on üldse mõtet teavitada sellest urkast maksuametile ja kas sellist asja üldse menetletakse, kuna väikelinnas on nii või naa kõik tuttavad või on targem juba kohtutee ette võtta?
Tänud ette!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kirjalikule teavitusele ei saa jätta reageerimata, olenemata tutvuse astmest. Kas midagi menetletakse - ei oska öelda, sõltub teate sisust ja ka ajsaoludest, kindlasti kontrollitakse olukorda.
 

Küsimus: Kas täisealine autojuht saab keelata politseil autos viibivate alaealiste inimeste joobe kontrollimist?12.06.2013

Noored inimesed vanuses 17-18 aastat sõidavad õhtul kella 23 ajal autoga. Auto roolis on 18-aastane neiu, kel on olemas kehtiv algaja juhiluba ja auto on märgistatud vahtralehega. Politsei peab vahtralehega auto kinni. Kontrollib juhiluba. Kõik on korras, rikkumisi pole. Millegipärast ei kontrolli autojuhi joovet aga annab käsu väljuda autost kõikidel alaealistel kaassõitjatel, et kontrollida nende joovet. Kas politseinikul on õigus nõuda alaealiste valjumist autost? Kas täisealine autojuht saab keelduda oma autos viibivate alaealiste inimeste kontrollimisest?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Täisealine autojuht ei saa keelduda tema autos viibivate alaealiste kontrollimisest. Samuti ei saa Ta keelata politseil nende kontrollimist.
 

Küsimus: Kui palju saab trahvi alaealine lubadeta sõitmise eest ja kas vanematele tehakse ka midagi?12.06.2013

Kui palju saab trahvi alaealine lubadeta sõitmise eest esimesel korral ja kas vanematele tehakse ka midagi? Kas see mõjutaks kuidagi lubade tegemist ka, et ma olen korra vahele jäänud?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Liiklusseaduse: § 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

Seega esimene maksimaalne trahv võib olla kuni 400€ eurot.

Lubade tegemist mõjutab see nii palju, et juhtimisõigust ei anta, kui Teil on kehtivad väärteokaristused. Väärteokaristus aegub 1 aastaga. Aegumise tähtaega loetakse trahvi tasumise päevast.
 

Küsimus: Kas vara rikkumise kohta peab vormistama ka mingi akti või võib lihtsalt nõuda kahju hüvitamist?12.06.2013

Tere
Tahaksin teada, et kas laevafirmal on õigus mulle määrata võlanõue 122 eurole, kui ma kahjustasin nende vara aga selle kohta ei ole tehtud mitte ühtegi muud akti kui ainult see võlanõue ja sellele pidin ka alla kirjutama ainult selle tõttu, et turvatöötaja võttis mu dokumendid ära ja ei lubanud mind laevast maha. Nõudis, et kas maksad raha kohe või teeb võlakirja 5 päeva peale. Veel tahaksin teada, et kas üldse on õigus turvamehel võtta dokumendid ära ja kui vara on rikutud, siis peaks ju selle kohta tegema ka vara rikkumise akti?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Arusaadavalt ei eitagi Te vara kahjustamise fakti. Teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada. Vaidlused lahendatakse kohtus.
 

Küsimus: Kas juhtimisõiguse äravõtmist saaks mingi muu karistusega asendada?10.06.2013

Olen saanud aasta jooksul mitmeid liiklusega seotud trahve. Viimase väärteo eest (kiiruse ületamine) määrati üldmenetluse korras juhtimisõiguse peatamine 2 kuuks. Kuna load ära võetakse, siis ei ole mul võimalik tööle minna, kuna tööga seonduvalt on load hädavajalikud. Lubade tagasi saamiseks tuleb aga läbida järelkoolitus, mis maksab mitusada eurot. Kuna tööle minna ei saa, ei saa ma ka lube tagasi. Ma mõtlesin, et kas on võimalik kuidagi vahetada karistus kas aresti, trahvi või ühiskondliku kasuliku tööga? Või mis sellises olukorras on võimalik teha, kas peab edasi kaebama otsuse ja paluma siis aresti, ÜKT-d või trahvi ja kui tõenäoline on, et see määratakse?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Te võite esitada kaebuse 15 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist maakohtusse ning soovida karistuse muutmist. Seal saate tuua välja põhjendused, miks antud karistus on liiga karm ning soovite selle asendamist rahatrahvi või ükt-ga. Kui tõenäoline see on, et muudetakse, ei oska kahjuks ennustada, kuid teie olukorras olles ma siiski prooviks.
 

Küsimus: Mida soovitate teha, kui Facebookis on konto nii öelda kaaperdatud?04.06.2013

Huvitab, et kas politsei käsutuses on vahendid, et näiteks liba-/varastatud konto Facebookis sulgeda/kustutada jne?
Oletame sellist olukorda: laps kaotab ligipääsu oma kontole seoses parooli kaotamisega kolmandate isikute käsutusse, kusjuures tal pole enam võimalik saada ise kontole ligipääsu, mistõttu ei saa ta ise seda enam muuta/kustutada parooli uuendada, kontoga seotud e-posti aadressi muuta jne.
Seega, mida soovitate sellistel juhtudel teha?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Eraldi vahendeid politseil selleks ei ole, küll aga on mitmeid võimalusi, mida selle kontoga teha. Veebikonstaablite poole pöördutakse taoliste muredega tihti, seega oleme ise välja selgitanud võimalikke lahendusi.

1) proovida kontot tagasi saada. Kui postkasti pole keegi sisse häkkinud, on võimalik küsida uut facebooki parooli, klõpsates pealehel sisselogimise juures "forgot your password" ja uus parool saadetakse Teie enda valikul kas siis mobiilile või postkasti (need peaksid olema eelnevalt selle kontoga seotud). Kui oled eelnevalt lisanud sätetesse ka selle, et sul on "usaldusväärsed sõbrad", siis ka nende kaudu saaksid kontole tagasi, kuid kahjuks seda väga paljud kasutanud ei ole.

2) konto kustutada. Saab selle ka ainult ajutiselt kinni panna või ka lõplikult sulgeda. Siin on mitu erinevat võimalust, mida saab teha: https://www.facebook.com/help/105487009541643, kasulik on ka see leht: http://www.makeuseof.com/tag/4-immediately-facebook-account-hacked/ Hea on googeldada sõnadega "my facebook account is hacked" ja "how to delete my facebook account".

Kui hätta jääte, võite julgesti pöörduda maarja.punak@politsei.ee
 

Küsimus: Kas koolis lastele narkotesti tegemiseks ei pea olema lapsevanema nõusolekut?31.05.2013

Tere!
Kas koolid tellivad või politsei tuleb vihje peale kooli narkotesti tegema? Kas lapsevanem ei pea sellest midagi teadma (näiteks nõusolekut või mis testi tulemus oli ja miks üldse minu lapsele)?
Tegemist siis alaealisega, kes ei suitseta ega tarvita narkootikume aga testi pidi tegema. Kes koostab nimekirja või mille alusel kontrollitakse lapsi koolides. Miks helistab politseinik lapsele tunni ajal, kas see on ka lubatud ja kutsub ta jaoskonda ilma lapsevanemat teavitamata?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Politsei kohaldab järelevalvemeetmeid kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori loa alusel (Politsei- ja piirivalveseadus § 710 lg 1 ). Kui järelevalve meetmeid kohaldatakse õppeasutuses (saadud informatsiooni või vihje põhjal) ei pea politsei sellest eelnevalt teavitama alaealiste seaduslikke esindajaid. Samuti ei ole politseiametnikul kohustust teavitada alaealise seaduslikku esindajat alaealise kutsumisest menetlustoiminguks politseiasutusse ning ei ole määratud kellaaega, millal politseiametnik ei või helistada alaealisele tema kutsumiseks politseiasutusse.
 

Küsimus: Kas 16-aastasel on õigus minna politseisse ja teha avaldus kui mu vanemad ei taha ise seda teha?30.05.2013

2012. aasta talvel hakkasid hoovi tekkima igasugused alkohoolsed tühjad ja täis pudelid. Alguses arvasime, et mõni joodik äkki loopis, kuid kui teist korda juba uuesti need hoovi tekkisid, siis hakkas asi kahtlaseks muutuma. Läks natukene aega mööda, kui mingi võõras isik kirjutas facebooki, et kas sain taara kätte, mida ta loopis? Ei osanudki kohe midagi vastata, vaid küsisin, miks loobid. Sellepeale vastati, et äkki aitab kaasa raha kogumisel, siis saan uue maja osta. Rääkisin ka sellest vanematele ja ema kirjutas talle, et kui ta jätkab loopimist, siis teeme avalduse politseisse. Nädal aega oli umbes vaikus kui isik kirjutas uuesti, et kas taarat soovin, mul ju seda hädasti vaja. Kirjutasin talle siis pikemalt vastu, et hoidku endale, kuid kukkus sõimama eriti ropult veel. Esmaspäeval 27. mail umbes peale 23.00 lendasid uued pudelid suure latakaga piki maja seina. Nägin ainult, et kolm poissi ratastel loopisid ja hirmsa kimaga sõitsid minema. Kui küsisin tuttavatelt, kas keegi sellise nimega poissi siin linnas teab, siis kõik ütlesid, et ei tea ei ole isegi näinud, kuid lisab kõik siin linnas elavad noored omale facebooki sõbralisti ja ähvardab peksa anda jne. Keegi ei tea temast eriti midagi ja koolis, kus ta väidab end käivat, siis seal ta ka ei käi. Nüüd tekib küsimus, et äkki omab ta varikontot? Kas minul, kui 16-aastasel on õigus minna politseisse ja teha avaldus selle isiku kohta, kui mu vanemad ei taha ise seda teha, vaid ütlevad, et blokeeri hoopis ta ainult facebookis ära?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Varikonto omamine ei ole seaduserikkumine, kui ta just selle kontoga kellegi päris inimese identiteeti ei varasta. Selleks, et seda välja selgitada, tuleks saata see nimi maarja.punak@politsei.ee aadressile. Varikontost saab teada anda Facebookile läbi konto nime kõrval oleva tärni.

Blokeerimine on alati hea, kuna siis ei saa inimene, kellega suhelda ei soovita, häirida. Samas see otseselt praegust probleemi ei lahenda, kuna pudeleid loobitakse päriselt, mitte Facebooki vahendusel. Seega võiks avalduse ikkagi teha, kuna pudelite loopimine vastu seina on vandaalitsemine ja seega ka karistatav tegu.

Avalduse võid esitada ka ise, kuid soovitan selle esitamise vanematega siiski läbi rääkida. Juurde lisa ka kirjavahetus.
 

Küsimus: Kas peaksin kohtusse kaebuse esitama, kuna alkohol näpus käimise eest määratud karistus on liialt suur?30.05.2013

Tere!
Tartu linnas, Rüütli tänaval tarbisin alkoholi. Alkoholisisaldus veres 1 promill. Patrullpolitseinik märkas minu siidrilonksu ja soovis teha ühe kiirmenetluse. Mina kiirmenetlust ei soovinud, aga seal autos toimetades ta siiski kiirmenetluse vormistas. Ma ei tahtnud seda allkirjastada, aga siis ütlesid politseinikud, et minu allkirja asemele võivad nad kirjutada ka "keeldus allkirjast", mida nad ka tegid. Mina mitte ei "keeldunud allkirjast" vaid ei soovinud üldse kiirmenetlust.

Ka trahv tuli ebaproportsionaalselt suur, 100€. Politseinikud ütlesid, et kui kohtumenetlus, määratakse suurem trahv. Mina seda ei tahtnud uskuda.

Ka Lõuna Politseiprefektuuris arvati, et trahv oli liiga suur alkohol näpus käimise eest Rüütli tänaval, kus seda iga öö massiliselt tehakse.

Arvestades, et kiirmenetlusel pole minu allkirja ja trahv on suur, kas peaksin maa- või linnakohtule kaebuse esitama ja kuidas seda teha?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Hetkel saate teha kaks erinevat avaldust:
1) avaldus kohtule seoses kaebusega, et Teie soove ei võetud kuulda ja et trahv on ebaproportsionaalselt suur.
2) avaldus Lõuna prefektuuri sisekontrollile seoses kaebusega politseiametnike tegevuse peale.

Küsimus on selles, et politsei ise enda määratud trahvi tühistada või muuta ei saa, seda saab teha kohus. Samas on ka politseisüsteemile oluline teada, kui ametnikud on käitunud sobimatult või rikkunud seadust. Tõepoolest, väärteomenetluse seadustik näeb ette selle, et niipea, kui inimene keeldub kiirmenetlusest, tuleb alustada üldmenetlus ja samamoodi, kui ta esialgu oli kiirmenetlusega nõus ja hiljem protokolli valmides keeldub sellele alla kirjutamast, tuleb jällegi alustada üldmenetlust. Ja alles üldmenetluse korras on võimalik see, et inimene allkirja ei anna ja politseiametnik kirjutab juurde, et isik keeldus allkirja andmast.

Avaldused tuleks teha esimesel võimalusel. Kohtusse pöördumisel on reegliks 15 päeva pärast otsuse kättesaamist, sisekontrollile esitatava avalduse tegemiseks on rohkem aega, kuid mõistlik oleks teha seda samal ajal kohtusse pöördumisega. Avalduse kirjutamise kohta saan anda täpsemaid juhiseid aadressilt maarja.punak@politsei.ee.