Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saan vormistada mingi dokumendi, et poeg ei peaks minu eest hoolitsema kui vanaks jään?25.09.2024

Poeg ei soovi ema eest hoolitseda kui vana olen. Kas saan teha sellise paberi, et ta ei peaks mind hooldama, kas kohtu kaudu loobuda temast? Mina 60, poeg antud juhul 33-aastane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapsest ei ole võimalik nö loobuda, samuti ei ole võimalik sõlmida etteulatuvalt kokkulepet, mis välistab tulevikus ülalpidamiskohustuse täitmise (selline kokkulepe on seadusega keelatud).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas oleks isal võimalik Soome kohtutäituritele tõestada, et tal on kaks last Eestis kellele vaja maksta elatist?25.09.2024

Tere!

Minu kahe alaealise lapse isa elab Soomes. Mina oman ainuhooldusõigust. Isa on tasunud kokkuleppe kohaselt 300 eurot kuus (150 eurot lapse kohta) elatist. Laste isal in Soomes maksuvõlad ja väidetavalt ei ole tal võimalik elatise tasumist jätkata, kuna hooldusõiguse puudumise tõttu ei ole tal Soomes kohtutäituritele võimalik tõestada, et tal on kaks last, kellele tasuda elatist ja seeläbi elatise osa võlgade kattest maha arvutada. Hetkel on aga laste trennide ja kooliga seotud kulud väga suured ja isapoolne panus väga vajalik. Kas Soomes elava isa puhul kehtivad Soome või Eesti seadused? Kuidas oleks võimalik Soome kohtutäituritele tõestada, et tegu on tema lastega, kellele vaja maksta elatist? Kui mees siiski otsustab elatist mitte tasuda, siis mida peaksin tegema? Kas riiklik elatisabi oleks variant, kui isa elab Soomes?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega olukorras, kus täitemenetlus toimub Soomes, kohaldatakse täitemenetlusele ka Soome seadusi.

Kui Soome seadused võimaldavad jätta aresti alt vabaks nö elatise maksmise osa, tuleb laste isal kohtutäiturile vastavad andmed esitada (need on rahvastikuregistris nähtavad ja sealt on võimalik võtta vastav väljavõte).

Kui laste isa enam elatist nõus tasuma ei ole, siis tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kohtulahendi mittetäitmisel on võimalik algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas korteri müügi korral on lastel ka mingid õigused?25.09.2024

Peres on 2 last. Vanemad on lahus elanud üle 13 aasta. Lepiti kokku, et lapsed on suurema osa ajast ema juures, sest seal on lastel omad toad. Korter osteti ühise kooselu ajal ja jäi naise nimele. Nüüd otsustas ema, et ta soovib korteri maha müüa, ja andis laste isale teada, et tema peab nüüd ostma suurema korteri ja võtma lapsed enda juurde 100%. Ja seda kõike vähem kui poole aasta jooksul. Mis õigused on lastel antud juhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanemad on oma alaealiste laste seaduslikud esindajad, kellel lasub nii õigus kui ka kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda.

Eeltoodu hõlmab ka vanemate kohustust tagada oma lastele mõistlikud elamistingimused, kuid siinkohal täidab lapsevanem oma kohustust omal äranägemisel ja loomulikult vastavalt oma rahalistele võimalustele. Ehk siis lastel ei ole võimalik piirata lapsevanema otsust võõrandada talle kuuluv eluase, küll aga on lastel õigus vanema/vanemate poolt tagatud eluasemele. Kuidas lapsevanemad laste elukorraldust täpsemalt korraldavad, on juba nende omavaheline kokkulepe ja kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, aitab neid kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatis läheb väiksemaks, kui isa maksab pangalaenu korteri eest, kus ema koos lastega elab?25.09.2024

Korter on kaaslaenulepinguga (kaaslaenutaotlejad). Kõik lepingud on isa nimel (elekter, internet, prügi), mida ta ka maksab. Lisaks laste kooliraha, bussi kuupilet ja trennid. Ema ei saa laenulepingut üle võtta, kuna pank talle laenu ei anna. Ema tahab saada 2 lapse eest täiselatist ja maksta pool laenust (kannab pool isa kontole tagasi) +võtab kõik maksed üle.
Perelepituses ei huvitanud lepitajat isa pangalaenu makse, öeldi, et see ei puutu elatisse.
Kui numbrid kokku lüüa, siis laen, kommunaalid ja kulutused lastele (kool, buss ja trenn) annab sama summa.
Korterit ei taha ka maha müüa, kuna see on ikkagi laste kodu.
Küsimus, kas elatis läheb väiksemaks, kui isa maksab pangalaenu korteri eest, kus ema koos lastega elab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laste isa katab laste eluasemekulusid, siis tuleb seda elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Laste isa poolt vahetult tehtavate kulutuste näol vähenevad arusaadavalt laste ema kulutused sellele kuluartiklile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas enne abielu ostetud ja abielu ajal koos renoveeritud majast on mul ka õigus lahutuse korral midagi nõuda?31.05.2024

Kuidas jagatakse vara. Maja on ostetud enne abiellumist pangalaenuga ja on abikaasa oma. Pangalaen on nüüdseks läbi. Maja oli vana ja ehitatud nüüd korralikuks koduks. Kui nüüd lahutan, siis kas mul on õigus millelegi sealt? Olen kasvatanud kahte last ja maja korras hoidnud. Kas on mõtet kohtusse minna ja midagi nõuda? Või ei kuulu midagi mulle? Kas lastele peab abikaasa elatist maksma, kui elan eraldi, aga pole veel lahutatud?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui abikaasa lahusvaraks oleva maja väärtus on abielu ajal märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil olla väärtuse kasvust tulenev hüvitise nõue. Arvestama peaks ka seda, et pangalaenu on suure tõenäosusega tasutud Teie ja abikaasa ühisvarast ehk abikaasa lahusvara väärtus on kasvanud ühisvara arvelt.

Lastest lahus elaval vanemal on laste suhtes ülalpidamiskohustus ka siis, kui vanemate abielu ei ole lahutatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan kirjutada lapse teise elukohta, kui teine vanem ei anna selleks nõusolekut?15.04.2024

Olukord on selline, et hetkel elan kaasomandis olevas korteris, kus on sisse kirjutatud mina, minu laps ja kaasomanik ehk kolmas isik. Plaanin oma osa teisele omanikule müüa ja kolida linna ema majja, kus kõik töö, kool ja sotsiaalsed teenused on kättesaadavamad. Ema on minu ja lapse sissekirjutusega nõus, kuid probleem on selles, et lapse isa ei ole nõus kinnitama lapse sissekirjutuse üleviimist linna.

Minu küsimus on: kui ma end linna sisse kirjutan, kas laps jääb siis endisesse kohta või on mingi võimalus, et ta liigub koos minuga kui vanemaga? Plaanin lapse panna linna kooli, aga seda ei saa teha enne, kui laps on linna sisse kirjutatud.

Igasugune kompromiss teise vanemaga on võimatu ja kui see peaks juhtuma, siis läbi kohtu, mis hetkel pole jõukohane.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa ei ole nõus andma oma nõusolekut, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole - vast õnnestub nõusoleku andmises kokkuleppele jõuda lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil üksmeelt saavutada ei õnnestu, tuleb vastava otsustusõiguse saamiseks paraku kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?11.04.2024

Minul on täiskasvanud poeg, kes on sündinud ja elab minu omandis olevas korteris, kuhu ta on ka sisse kirjutatud. Korter privatiseeriti minu nimele, kui poeg oli alaealine, ajal, mil oli võimalik korterit kollaste kaartidega enda omandiks vormistada või pangast raha välja võtta nn perestroika perioodil. Mina vormistasin korteri enda nimele ja see on siiani minu nimel. Nüüd soovin korterit müüa.
Kas poeg on kaasomanik või kuulub korter ainult mulle, kuna korter on kinnisvarana ainult minu nimel?
Poja naine ja kolm last on samuti korterisse sisse kirjutatud, elavad seal ja maksavad kommunaalkulusid. Teist elukohta neil ei ole. Nad abiellusid seitse aastat tagasi.
Mina elasin ligi 20 aastat Soomes ja nüüd tahan Eestisse tagasi tulla, et korterit müüa.
Kas mul on ainuõigus korterit müüa või on ka poeg selle kaasomanik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et poeg on oma elukoha registreerinud Teile kuuluvas korteris (nn sissekirjutus), ei muuda korteri omandiõigust - Teie olete korteri ainuomanik. Korteri omanikuna on Teil õigus seda igal ajal müüa, samuti üürida ja hüpoteegiga koormata.

Parimates soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täisealine laps võtab akadeemilise puhkuse koolist ja läheb tööle, kas siis pean maksma edasi elatist?08.04.2024

Kui täisealine laps võtab akadeemilise puhkuse koolist ja läheb tööle, kas siis pean maksma edasi elatist?
Juhul kui läheb kooli tagasi sügisel kas siis pean hakkama uuesti maksma elatist.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Täisealise, õppiva lapse õigus ülalpidamisele oleneb tema abivajadusest - see tähendab seda, et kui laps on suuteline enda teenitud vahenditest oma ülalpidamiskulud ise kandma, ei ole tal alust nõuda vanematelt ülalpidamist.

Kui täisealine, õppiv laps käib küll tööl, aga enda ülalpidamisega täies ulatuses ise hakkama ei saa, on tal õigus nõuda vanematelt ülalpidamist selles osas, mida ta ise katta ei suuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ma saan lahutusel hüvitist kui remontiseime abielu ajal mehe enne abielu kinkelepinguga saadud maja?08.04.2024

Käsil on lahtus ja soovime ühisvara jagada. Abielu ajal elasime koos mehele kuuluvas majas (päris maja kinkelepinguga enne abiellumist). Maja oli väga kehvas seisus ja oleme 10a jooksul seal teinud ühiselt kapitaalremondi alates katuse vahetusest kuni teise korruse väljaehitamiseni. Küsimus on kuidas neid parendusi hüvitada teisele poolele? Kes otsustab kui palju maja väärtus on suurenenud? Enne abiellumist maksin kinni maja uute ahjude ehitamise kas see raha kuulub ka hüvitamisele. Ühisvara hulka kuuluvad meil autod ja mehe firma mis loodi abielu ajal. Kuidas jagatakse firma vara? Mees pakub teenuseid ja raha laekub firma arvele aga ta pole sealt raha ehk oma palka välja võtnud kuidas ja kas seda jagatakse? Kui ühist kinnisvara ei ole aga on autod ja firma kas need on vaja jagada ühisvara jagamise lepinguga notariaalselt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete abielu ajal abikaasale lahusvarana kuulunud maja ühiselt parendanud ja selle väärtus on selle tulemusel märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil sellest tulenevalt olla abikaasa vastu hüvitise nõue. Ühisvarana võiks olla käsitletav see rahaline väärtus, mille võrra on maja väärtus kasvanud teie ühise töö ja panuse tulemusel. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades. Vastavate asjaolude tõendamine on keerukas, seega võimalusel üritage omavahel kokkuleppele jõuda ja kohtumenetlust vältida.

Nii hüvitise maksmise, autode kui ka ettevõtte jagamise osas saate sõlmida notari juures ühisvara jagamise lepingu. Ühisvara jagatakse omavahel kokkuleppel, siin ei ole otseseid reegleid - näiteks saab üks abikaasa nii ettevõtte kui ka autod endale ja maksab teisele abikaasale selle eest hüvitist või saab üks abikaasa ühe auto, teine abikaasa teise auto ja ettevõtte ning maksab viimase endale saamise eest hüvitist. Kokkuleppele jõudes ei pea jagama ühisvara võrdsetes osades. Kui kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik mõlemal abikaasal ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda (kohus jagab ühisvara abikaasade vahel juba võrdsetes osades).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mõni aasta pärast varade jagamist on eksmehel veel õigust midagi nõuda?19.02.2024

Tere. Lahutasin paar aastat tagasi. Enne lahutust müüsime ühisvaras oleva maja, saadud raha jagasime pooleks. Peale seda tegime varalahususe st varaühisuse lõpetamise lepingu notaris (selleks ajaks enam ühist kinnisvara polnud). Ühesõnaga kõik sai jagatud, ning seejärel mõned kuud hiljem lahutasime. Nüüd aga eksmees pressib minult raha välja, et ta kunagi ammu maja remontimisele (mis maha sai müüdud) pani tema veidi rohkem raha sisse, kuna tal veidi suurem palk oli. Mõlemad käisime tol ajal tööl, kõik arved ja laenud 20 aasta jooksul maksime pooleks, kummagi kogu palk läks maja remondiks ja perele. Kas on tal mingigi õigus tagantjärgi minult raha välja pressida? Või on see pigem juba politsei teema, et peaksin politseisse väljapressimise pärast avalduse andma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie kirjelduse järgi asuksin seisukohale, et varaühisuse ajal tekkinud ühisvara olete endise abikaasaga juba ära jaganud - st ühisvaraks olev kinnistu on müüdud ja müügitulu omavahel jagatud.

Asjaolu, et endine abikaasa on oma sissetulekust Teist suurema osa maja remontimiseks kasutanud, ei anna talle õigust Teie vastu käesoleval juhul nõuet esitada. Mõlema abikaasa sissetulek on varaühisuse varasuhte korral käsitletav ühisvarana ja rohkem panustanud abikaasale ei anna see nõudeõigust teiselt abikaasalt selle eest hüvitist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand