Perekonnaõigus

Tere,
Minu õde suri. Abikaasa elab. Testamenti ei ole. Lapsi neil ei ole. Kas mina võin olla õe pärija.
Kui jah, kuidas siis toimida?
Parimat.

Kas inimesel, kes on ise vabatahtlikult teise inimese (ei ole olnud abielu ega ametlikku kooselu) peale oma raha kulutanud, on õigus seda kõike hiljem tagasi nõuda? Näiteks restoranis arve tasumised, toidu koju tellimised, taksoarved, poes kaupade eest tasumine. Lisaks ülekanded pangakontole kui pole olnud juttu, et tegemist on laenuga, vaid tegi seda enda sõnul lihtsalt aitamiseks?

Tere
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?

Laps sai 18-aastaseks, kas siis lõpeb vanema kohustus tasuda ema pangakontole elatist? Laps õpib ise kutsekoolis ja käib tööl ja saab töötasu.
Kas lapsevanemal on õigus lõpetada elatise tasumine ema pangakontole ise või peab kedagi teavitama? Kas 18-aastane peab ise tegema kohtule taotluse elatise tasumiseks tema pangakontole või võib lapsevanem seda ise teha ilma kohtu otsuseta lapse pangakontole?

2019 aasta aprillis soetasime elukaaslasega (oleme vabaabielus) eramaja kaasomandisse, kummalegi kuulub 1/2. Maja ostsime pangalaenuga, mille omafinantseering tuli eelmise kodu müügist. Eelmine kodu kuulus juriidiliselt mulle (ainuomand), kuid laenumakseid tasusin mina nelja aasta jooksul. Samas tuli eelmise kodu sissemaks ja renoveerimiskulud elukaaslaselt. Kodu müügist saadud tulu, ehk see osa, mis jäi alles pärast praeguse maja omafinantseeringu tasumist, läks suuremalt osalt elukaaslasele hüvitiseks tema tehtud kulude eest.
Praeguse maja omafinantseering oli tõenäoliselt 15%, täpset infot saab vajadusel pangast. Igakuiseid laenumakseid tasusime alguses võrdselt (50% kumbki) kuni minu emapalga lõppemiseni, mis kestis veidi alla 1,5 aasta. Meil oli elukaaslasega suuline kokkulepe (võimalik, et midagi on ka kirjalikult Messengeris), et perioodil, mil olen kodune ega tööta, tasub laenumaksed tema.

2022 aasta oktoobris koondati mind ja uuel töökohal alustasin 2023. aasta märtsi lõpus. Pärast koondamisrahade saamist tegin kodulaenu ühekordse makse, mis kattis umbes 8 kuu minu osa laenumaksetest. Vahepeal tõusis euribor, mistõttu suurenesid laenumaksed, kuid minu töötasu ei tõusnud. Seetõttu maksin umbes 9 kuu jooksul oma osa vähem kui 50%. Alates 2024. aasta jaanuarist oleme taas tasunud laenumakseid võrdselt.
Nüüd, novembri lõpus või detsembri alguses 2024, tasus elukaaslane suure osa kodulaenust ilma minuga eelnevalt kokku leppimata. Laenujääk on hetkel umbes 10% kogu laenusummast (25 aasta peale). Olen olukorras, kus minult on võetud võimalus panustada kodulaenu tasumisse ja seeläbi võrdselt panustada varasse. Meie suhted elukaaslasega on juba mõnda aega olnud kehvad ning tema sooviks, et maja jääks talle. Mina aga ei soovi praeguselt elamispinnalt välja kolida.

Kui peaks tekkima olukord, kus maja läheb müüki või kolin välja, kui suurele hüvitisele on mul õigus? Loomulikult tahaksin saada 50% maja turuväärtusest, kuid kui see ei ole realistlik, siis milline osa võiks mulle kuuluda?

Maja väärtus on viimase viie aasta jooksul tõusnud. Kuigi hindamisakti hetkel ei ole, kavatsen selle tellida, kui olukord peaks nõudma mujale kolimist. Elukaaslane on valmis hüvitama minu tehtud laenumaksed ja soetatud mööbli väärtuse, kuid minu hinnangul on see liiga vähe. Arvestades maja väärtuse tõusu, leian, et maja väärtuse kasv, mis ületab ostuhinna, tuleks jagada võrdselt 50-50. Kas mul on õigus nõuda ka midagi muud peale omafinantseeringu osa ja mööbli maksumuse?

Meil on ka ühine laps (5-aastane).

Poeg ei soovi ema eest hoolitseda kui vana olen. Kas saan teha sellise paberi, et ta ei peaks mind hooldama, kas kohtu kaudu loobuda temast? Mina 60, poeg antud juhul 33-aastane.

Tere!

Minu kahe alaealise lapse isa elab Soomes. Mina oman ainuhooldusõigust. Isa on tasunud kokkuleppe kohaselt 300 eurot kuus (150 eurot lapse kohta) elatist. Laste isal in Soomes maksuvõlad ja väidetavalt ei ole tal võimalik elatise tasumist jätkata, kuna hooldusõiguse puudumise tõttu ei ole tal Soomes kohtutäituritele võimalik tõestada, et tal on kaks last, kellele tasuda elatist ja seeläbi elatise osa võlgade kattest maha arvutada. Hetkel on aga laste trennide ja kooliga seotud kulud väga suured ja isapoolne panus väga vajalik. Kas Soomes elava isa puhul kehtivad Soome või Eesti seadused? Kuidas oleks võimalik Soome kohtutäituritele tõestada, et tegu on tema lastega, kellele vaja maksta elatist? Kui mees siiski otsustab elatist mitte tasuda, siis mida peaksin tegema? Kas riiklik elatisabi oleks variant, kui isa elab Soomes?

Peres on 2 last. Vanemad on lahus elanud üle 13 aasta. Lepiti kokku, et lapsed on suurema osa ajast ema juures, sest seal on lastel omad toad. Korter osteti ühise kooselu ajal ja jäi naise nimele. Nüüd otsustas ema, et ta soovib korteri maha müüa, ja andis laste isale teada, et tema peab nüüd ostma suurema korteri ja võtma lapsed enda juurde 100%. Ja seda kõike vähem kui poole aasta jooksul. Mis õigused on lastel antud juhul?

Korter on kaaslaenulepinguga (kaaslaenutaotlejad). Kõik lepingud on isa nimel (elekter, internet, prügi), mida ta ka maksab. Lisaks laste kooliraha, bussi kuupilet ja trennid. Ema ei saa laenulepingut üle võtta, kuna pank talle laenu ei anna. Ema tahab saada 2 lapse eest täiselatist ja maksta pool laenust (kannab pool isa kontole tagasi) +võtab kõik maksed üle.
Perelepituses ei huvitanud lepitajat isa pangalaenu makse, öeldi, et see ei puutu elatisse.
Kui numbrid kokku lüüa, siis laen, kommunaalid ja kulutused lastele (kool, buss ja trenn) annab sama summa.
Korterit ei taha ka maha müüa, kuna see on ikkagi laste kodu.
Küsimus, kas elatis läheb väiksemaks, kui isa maksab pangalaenu korteri eest, kus ema koos lastega elab?

Kuidas jagatakse vara. Maja on ostetud enne abiellumist pangalaenuga ja on abikaasa oma. Pangalaen on nüüdseks läbi. Maja oli vana ja ehitatud nüüd korralikuks koduks. Kui nüüd lahutan, siis kas mul on õigus millelegi sealt? Olen kasvatanud kahte last ja maja korras hoidnud. Kas on mõtet kohtusse minna ja midagi nõuda? Või ei kuulu midagi mulle? Kas lastele peab abikaasa elatist maksma, kui elan eraldi, aga pole veel lahutatud?

Aitäh