Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas ja kuhu peaks pöörduma, kui sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi?14.02.2023

Tere, sooviks tuvastada isadust DNA kaudu, et tean, kes on lapse isa aga pole aastaid näinud teda ja ei tea kontakte. Lapse sünnitunnistusel isa puudub. Sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi, kuidas ja kuhu peaks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isaduse tuvastamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, kus on põhjalikult kirjeldatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja selgelt väljendatud, kellest isaduse tuvastamist nõutakse. Kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise väljamõistmise hagiga, riigilõivu tasuda ei tule, kui aga iseseisvalt, on riigilõivu suuruseks 40 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ette ja maksekorraldus esitada koos hagiga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täitur peab uue kompromissi puhul tühistama eelneva võla ja lõpetama vara arestimise?14.02.2023

Elatise osas oli tekkinud mais 2022 300 eurone võlg ja arestiti auto. 600 eurose võla tõttu juulis 2022 arestiti korter. Võlg on kasvanud 1200 euroni pluss 400 eurot elatisraha on maksnud sotsiaalkindlustusamet (august 200.- ja september 200.-).
Septembrist 2022 jõustunud uue Kompromissi punktis on kirjas et kostjad (lapsed ühisest abielust ja nende esindaja) kinnitavad, et neil ei ole Kompromissi kinnitamise järel hageja (laste isa) vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud õigussuhtest.
Täiturile on saadetud e-mail et kuna on uus Kompromiss siis palume lõpetada võlg ja arestimine. Tänaseni, s.o 8.jaanuarini 2023 pole seda täituri poolt tehtud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise suurust muudetakse alates elatise vähendamise hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt, seega juba tekkinud elatise võlgnevus jääb alles.

Kui elatise nõudja on nõus võlgnevusest loobuma, siis on tal võimalik täitemenetlus igal ajal lõpetada - kui jõuate omavahel kokkuleppele, et elatist ei nõuta ka uuele lahendile eelneva aja eest, siis tuleb elatise nõudjal pöörduda täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 18-aastasel lapsel on õigus nõuda, et isa maksaks elatise võla nüüd otse temale?09.02.2023

Tere

Laps on saanud 18-aastaseks detsembris 2022.
Elatisraha läheb iga kuu lapse emale läbi kohtutäituri.
Kas lapsel on õigus nõuda, et ema võtaks isalt kohtutäituri maha ja isa maksaks talle selle summa, mis on veel jäänud võlgnevusse?
Koolis laps enam ei käi juba aastaid. On olnud oma elu peal ja üllatusena tuli talle ka see, et isa elatisraha maksab. Praeguseks elab laps isa juures.

Parimate soovidega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on saanud täisealiseks ja koolis ei käi, siis vanematel ei ole enam tema suhtes ülalpidamiskohustust - vabatahtlikult last loomulikult rahaliselt toetada võib, kuid seadus selleks enam ei kohusta.

Kui täitemenetlus on algatatud elatisvõlgnevusest tulenevalt, perioodi kohta, kui laps oli veel alaealine ja tema seaduslikuks esindajaks oli lapse ema, jääb lapse täisealiseks saamisel sissenõudjaks jätkuvalt lapse ema - kas täitemenetlus lõpetada või mitte, on tema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas maja kuulub naise lahusvara hulka, kui mees ehitas maja enne abiellumist aga kirjutas maja abielu ajal naise nimele?06.02.2023

Tere!
Inimesed on abielus. On sõlmitud lahusvara leping. Mees on ehitanud maja enne abiellumist ning abielu ajal kirjutanud selle maja naise nimele.
Kas maja kuulub nüüd automaatselt naise lahusvara hulka kuigi mees on tegelikult selle ehitanud ja soetanud enne abielu sõlmimist? Ning mehel puuduvad selle vara osas õigused?

vastust ootama jäädes

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mees on kinkinud talle kuuluva kinnistu naisele, on tegemist naise lahusvaraga - PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikaasa lahusvaraks esemed, mille ta omandas abielu ajal kinke teel.

Kui veel täiendavalt on sõlmitud abieluvaraleping, mille järgi abikaasade varasuhteks on varalahususe režiim, käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole omavahel abielus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 16-aastasel pojal on õigus kaasa rääkida, kui ema annab kohtusse hagi tema jaoks elatisraha välja nõudmiseks?06.02.2023

Tere! Kui ema annab kohtusse hagi elatisraha välja nõudmiseks 16-aastasele pojale, kas on ka pojal õigus kaasa rääkida selle hagi suhtes ja kas peab poja samuti hagiga kurssi viima või võib hagi esitaja tegutseda täiesti omatahtsi? Tervitades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealisele lapsele on vanem seaduslikuks esindajaks, samaaegselt lasub vanemal lapse suhtes ka ülalpidamiskohustus - kui last kasvatav vanem peab vajalikuks esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks (eeldusel, et teine vanem vabatahtlikult elatist ei tasu või ei tee seda piisavas mahus), siis ei vaja ta selleks lapse nõusolekut. Vanema kohustus on hoolitseda lapse eest, seejuures tema vajaduste katmise eest, mis paratamatult vajab rahalisi vahendeid mõlemalt vanemalt. Kas ja millisel määral soovib vanem lapsega seda teemat arutada, on juba vanema otsustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas mõjutab elatise summat, kui maksan meie kahe lapse eest aga nüüd naisel kolmas laps ja ta saab suurpere toetust?31.01.2023

Mul on kaks ühist last eelneva elukaaslasega. Alates aasta algusest kuni tänaseni on ta aluseks võtnud elatiskalkulaatori, mille põhjal on tasutud 417 eurot iga kuu (eelnevalt oli tasutavaks summaks ca 600 eurot). Nüüd aga on olukord muutunud. Laste ema sai mai keskel kolmanda lapse ja kuna ühised kaks last on tema nimel, siis makstakse talle ka nüüd suurperetoetust. Kas lisandunud suurperetoetus mõjutab kuidagi ka laste isa poolt makstavat elatist? Kui jah, siis kuidas? Lisaks sündis minul uue elukaaslasega augustis beebi ehk ka minul on nüüd kolm alaealist last.
Olen seni võtnud aluseks elatiskalkulaatori.
Täiendavaks infoks veel nii palju, et viimastel aastatel ei ole ma erinvatel põhjustel lastega suhelnud, kuid pöördusin detsembris laste ema poole sooviga suhtlus lastega taastada.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alates 01.01.2022 arvestatakse perekonnaseaduse (PkS) § 101 lõike 5 alusel elatise suuruse kindlaksmääramisel nii lapsetoetuse kui ka lasterikka pere toetusega, st vanem ei pea andma ülalpidamist osas, millega lapse/laste ülalpidamiskulud on kaetud eelnimetatud toetustega. Nimetatud sätte alusel arvutati elatise summast maha pool toetuste summast, arvestatuna eraldi iga lapse kohta.

Alates 01.02.2023, kui eelnimetatud peretoetused kasvavad, loetakse lapse ülalpidamiskulud täidetuks lapsetoetuse arvelt täies ulatuses ja lasterikka pere toetuse osas pooles ulatuses - teisisõnu igakuist elatist vähendatakse poole lapsetoetuse summas ja pooles poole lasterikka peretoetuse summas. Õiglase elatisraha suuruse leidmiseks tuleb arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, seega elatise konkreetset suurust ma hetkel kahjuks Teile nimetada ei saa - selleks peab teostama täpsed arvutused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle?27.01.2023

Tere,

Soovin elukaaslasest lahku minna suhteprobleemide tõttu (kasutab minu peal vaimset vägivalda). Meil on ka 1a laps, kellega elukaaslane ei tegele, on sageli kodust ära (lisaks ei tee minuga koostööd reeglite kehtestamise/kinnipidamisel, devalveerib minu sõnu, jätab last üksi hooleta, toidab last rämpstoiduga jne).
Kas mul on õigus niisama lapsega kodust ära kolida omaette elama (laps hetkel veel rinnalaps)?
Kas isal on õigus nõuda, et laps jääks tema juurde elama?
Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle/saaks osaleda lapse kasvatamisel, kuigi mina seda ei soovi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on veel rinnapiimatoidul, ei ole mõeldav, et laps jääb lahkumineku korral alaliselt isa juurde elama. Kui kooselu ei ole võimalik (vägivalla tõttu) enam jätkata, siis on lahkumine nii Teie kui ka lapse huvides.

Lapse isa nõue jätta laps koju, ei ole põhjendatud, kuid lapse isale peab samas jääma võimalus lapsega suhelda. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga saada kokkuleppele, milline oleks peale lahkuminekut lapsega suhtlemise kord, pöörduge abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsespetsialisti (ja perelepitaja) kaasabil ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik pöörduda hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab meid korterist välja tõsta, kui jah siis kuidas ja palju ette teatades?27.01.2023

Tere!
Vanemad on lahutatud. Nüüd soovib teine pereliige, s.o isa, et vabastaksime korteri. Korteris elab alaliselt täisealine poeg koos emaga. Millised on võimalused elukoha säilitamiseks? Kas ilma jõustunud kohtuotsuseta (välja tõstmine) on isal õigus oma pereliikmed välja tõsta? Kas isa peab teada andma korterist vabastamise osas teate kirjalikult või on aktsepteeritav ka see, et purjus peaga helistades seda mainib? Kui pikk peab olema etteteavitamise aeg ning kui isa pole korteris elanud ca 20 aastat, sel ajal on ema maksnud remondifondi, sh oleme teostanud korteri väärtuse säilitamiseks parandustöid iseseisvalt. Kas korterisse panustatud kulusid on võimalik korteri omanikul, s.o isalt välja nõuda hagi korras? Üürilepingut sõlmitud pole, suuline kokkulepe oli algusest peale, et saame korteris elada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mees on korteri ainuomanik, on tal paraku õigus ka otsustada, kes talle kuuluvas korteris viibivad (ehk elukohana kasutavad). Valduse vabastamise nõudest tuleks teist poolt/pooli kirjalikult ette teavitada, andes väljakolimiseks mõistliku tähtaja ja kui antud tähtajaks eluruumi ei vabastata, siis on omanikul võimalus nõuda valduse vabastamist ka kohtu kaudu.

Kui korterit kasutanud isikud on teinud korteris remonti ja tõstnud sellega korteriomandi väärtust, võib neil olla korteriomaniku vastu nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kas ja missuguses ulatuses, tuleb põhjalikumalt analüüsida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kus keskkonnas vormistada taotlus, et saaks 18a õppiv laps oma isalt elatisraha?23.01.2023

Laps sai 18-aastaseks ja käib gümnaasiumis, oleks vaja et isa edasi toetaks. Kus kohast saab ta esitada taotluse selleks? Meile küll öeldi et kohus.ee aadressil aga peale sisselogimise ei oska kuhugi enam pöörduda ega vajutada.

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult täisealiseks saanud lapsele elatisraha tasuma, tuleb elatise väljamõistmiseks hagiga kohtu poole pöörduda. Kui laps on saanud täisealiseks, osaleb ta kohtumenetluses isiklikult, mitte enam läbi vanema kui oma seadusliku esindaja.

Hagiavaldus võib olla ise koostatud, aga võib olla ka blanketina täidetud - viimase leiate järgmiselt veebiaadressilt: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-taisealisele-oppivale-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan kohtu kaudu elatisraha vähendamist nõuda, kuna lapsega kohtumiseks pean ta ise oma kuludega välismaalt ära tooma?19.01.2023

Tere! Kuna lapseröövi Haagi konventsiooni järgi oli saadetud laps Hollandi tagasi isa juurde, kahjuks ka seal pikka kohtuprotsessi otsuses ei saanud ma tagasi last Eestisse vaid sain suhtluskorras last näha. Kõik koolivaheajad, mis jagati Hollandi seaduse järgi pooleks ning veel pluss 6 nädalavahetust aastas on mul õigus last külastada. Alates 2018. aastast olen ma oma lapsega olnud koolivaheaegadel tema juures või kaks suve olin ma võtnud ta Eestisse enda juurde ja nüüd ka 2 nädalat detsembris. Kõik kulud tasun ma oma taskust lennupiletid, autorent, lõbustuspargid, muuseumid, riided jne. Isa isegi ei too teda lennujaama, kui olen isegi palunud. Kohtu kaudu ta nõudis elatisraha 2018. aastal mis otsuseks oli sel ajal min 292 eurot miinus Hollandi lapsetoetust mis on praegu kvartali eest 320 eurot. Eelmine aasta on mul sündinud ka laps uude perre. Minu abikaasa ka maksab oma eksnaisele elatisraha 2 lapse eest. Nüüdseks sissetulekut mul ei laeku, sest emapalk on lõppenud detsembri kuus ja laps on veel kodune. Kas on mul õigus elatisraha vähenemiseks kohtu kaudu ja mitte maksmine kasvõi see suvine 5 nädalat kus on laps üldse minu juures. Praegu mulle maksid lennupiletid pluss rendiauto 1400 eurot, et laps saaks minuga siin olla Eestis ja oma vanavanematega keda ta väga armastab. Samuti on ka küsimus, et lapse isa ei anna lapsele võimalust suhelda vanaemaga ja vanaisaga, muidu laps tahab. Mida on võimalik teha? Laps saab elatisraha Eesti seaduse järgi kuna Hollandi järgi ei olnud kasu eks mehel seda saada (25 eurot).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse (PkS) alusel on võimalik taotleda elatise vähendamist nii riiklikult makstavate toetuste arvelt kui proportsionaalselt lapsega koosveedetud aja eest. Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagi.

PkS § 143 lõike 4 järgi võib kohus lubada lapse huvides suhtlemise ka kolmanda isikuga - vanavanemad eelduslikult võiksid olla isikud, kellele selline õigus võiks olla tagatud. Kui suhtlemist ei õnnestu korraldada ajal, kui laps Teiega viibib ja lapse isaga kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand