Õigus

Tere, gaasitorustik kuulub tervikuna kaasomandi eseme koosseisu, samamoodi ka keskkütte, vee, kanalisatsiooni ja elektrisüsteem. Seega vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu, sh korteris asuva gaasitorustiku osas.
Vastav põhimõte on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvis 4. Arvestada tuleb seejuures, et korterisisest gaasitorusrikku ei ole võimalik korteriomanikul eraldi kasutada ning selle korrasolekust sõltu kortermaja ohutus, mis on samuti jagamatu.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Trahve, mida parkimisnõuete rikkumise eest välja kirjutatakse, on mitmeid erinevaid liike: leppetrahv, viivistasu otsus, rahatrahv väärteomenetluses, hoiatustrahv, trahv lühimenetluses. Eeldan, et kuivõrd jutt käib Ühisteenuste poolt tehtud trahvist, siis on tõenäoliselt on tegemist leppetrahviga.

Leppetrahvi kehtivuse eelduseks on leppetrahvinõude mõistlikul ajal nõude saajale teatavaks tegemine. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et leppetrahviteate edastamine selle auto esiklaasile kojamehe alla jätmisega on mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise viis.

Juhul, kui leppetrahvi nõudev isik ei tõenda, et ta on leppetrahvi nõudmisest ülalkirjeldatud või muul mõistlikul viisil teile teatavaks teinud, siis võib olla alust leppetrahvi vaidlustamiseks. Võite oma vastuväited esitada inkassofirmale ja teatate, et ei pea leppetrahvi maksmist võimalikuks enne, kui esitatakse tõendid, et teile on leppetrahvinõudest mõistlikul viisil ja ajal teatatud.

Esitatavate tõendite pinnalt saab siis teha järeldusi, kas ja mil määral on leppetrahvinõude teavitamise nõudeid täidetud. Võimalik on muidugi ka selline stsenaarium, et Ühisteenused/inkasso esitavad leppetrahvinõude kohtusse ja saate oma vastuväited esitada siis kohtus. Kohtumenetluse puhul tuleb arvestada võimalike kuluriskide kasvuga, mistõttu majanduslikult võib olla mõistlikum ning tulusam maksta trahvinõue ära või püüda leida kompromiss.

Jagatud vastutuse puhul hüvitatakse kahjustatud sõiduki omanikule kahju proportsionaalselt vastavalt juhtide vahel vastutuse jagunemise määrale. Kui kokku põrkavad kaks tagurdavat sõidukit, siis üldreegel kipubki olema selline, et vastutavaks peetakse mõlema sõiduki juhte. lahendus võib olla erinev sellisel juhul, kui ühe eelnevalt tagurdanud sõiduki juht jääb enne kokkupõrget seisma, kuid teine ei jää. Siinkohal omab siiski tähtsust, millal seisma jäänud sõiduk seisma jäi ja kaua see juba seisis. Näiteks vahetult enne kokkupõrget seiskunud sõiduki puhul ei pruugi kontakti hetkel seismise fakt olulist rolli mängida. Kui aga sõiduk seisis juba "mõnda aega", mis oli piisav selleks, et ka teise sõiduki juhil oli samuti võimalus oma sõiduk peatada, siis omab seismise fakt tähtsust ja kallutada vastutuse ka täielikult mitte seisma jäänud juhile. Kui kaua üks sõiduk seista võis ja kas see aeg oli piisav, et vastutavaks lugeda üksnes liikunud sõiduki juhti, sõltub tõenditest. Kui seismise aega tõendada ei õnnestu, jääb ilmselt kehtima segavastutus, milleks sageli on võrdne vastutus (50%-50%). See tähendab, et kummalegi kahjustatud sõiduki omanikule hüvitatakse 50% sõidukile tekitatud kahjust.

Kui kindlustus on aga kahju hüvitamisest keeldunud täielikult, siis tuleb sellekohast otsust analüüsida ja aru saada, milliste argumentide ja põhjendustega kindlustus sellise otsuseni jõudis. Kui kindlustuse otsus tundub ebaõige, on võimalik neile esitada pretensioon, esitada lepitusavaldus Eesti Liikluskindlustuse Fondile või esitada kindlustusandja vastu hagi kohtusse.

Tere!

Lapsest ei ole võimalik nö loobuda, samuti ei ole võimalik sõlmida etteulatuvalt kokkulepet, mis välistab tulevikus ülalpidamiskohustuse täitmise (selline kokkulepe on seadusega keelatud).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega olukorras, kus täitemenetlus toimub Soomes, kohaldatakse täitemenetlusele ka Soome seadusi.

Kui Soome seadused võimaldavad jätta aresti alt vabaks nö elatise maksmise osa, tuleb laste isal kohtutäiturile vastavad andmed esitada (need on rahvastikuregistris nähtavad ja sealt on võimalik võtta vastav väljavõte).

Kui laste isa enam elatist nõus tasuma ei ole, siis tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kohtulahendi mittetäitmisel on võimalik algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Vanemad on oma alaealiste laste seaduslikud esindajad, kellel lasub nii õigus kui ka kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda.

Eeltoodu hõlmab ka vanemate kohustust tagada oma lastele mõistlikud elamistingimused, kuid siinkohal täidab lapsevanem oma kohustust omal äranägemisel ja loomulikult vastavalt oma rahalistele võimalustele. Ehk siis lastel ei ole võimalik piirata lapsevanema otsust võõrandada talle kuuluv eluase, küll aga on lastel õigus vanema/vanemate poolt tagatud eluasemele. Kuidas lapsevanemad laste elukorraldust täpsemalt korraldavad, on juba nende omavaheline kokkulepe ja kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, aitab neid kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui laste isa katab laste eluasemekulusid, siis tuleb seda elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Laste isa poolt vahetult tehtavate kulutuste näol vähenevad arusaadavalt laste ema kulutused sellele kuluartiklile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Selgitame kõigepealt, et töötamine haiguslehe ajal ja töötasu saamine ei ole üldjuhul lubatud. Kui töötaja on haige, siis tuleb jääda töövõimetuslehele ja sellest koheselt tööandjale teada anda ning võimalusel teatada ka haiguse võimalikust kestusest (töölepingu seaduse § 15 lg 2 punkt 10). Seadus sätestab siiski ka võimaluse töötamiseks pikaajalise haiguse ajal, mille kohaselt töötajal tekib töötamise võimalus pärast 60. haiguslehel viibitud päeva. Ajutine töövõimetus peaks eelduslikult kestma veel 30 kalendripäeva ehk ajutiselt terviseseisundile vastavad töötingimused esitatakse vähemalt 30 kalendripäevaks. Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis (töölepingu muudatusena). Ajutiselt saab terviseseisundile vastavat tööd teha haiguslehe alusel ainult siis, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad ehk mõlemad pooled on sellega nõus.

Haiguslehe ajal töötamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist aadressil:
https://www.tooelu.ee/et/1229/tootamine-haiguslehe-alusel

Samuti Tervisekassa kodulehel aadressil:
https://www.tervisekassa.ee/inimesele/huvitised/tootingimuste-ajutine-kergendamine

Ravikindlustuse seaduse § 60 lõige 2 kohaselt kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.

Seega kokkuvõttes, samal ajal töötada ning töövõimetuslehel üldjuhul olla ei saa, arvestades siiski ka eelviidatud erisusi. Kui arst on väljastanud töövõimetuslehe, siis peab töötaja arsti ettekirjutusi järgima ning oma tervise parandamisega tegelema. Kui töötaja on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse ehk ei informeerinud tööandjat esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ning võimalusel ka selle eelduslikust kestusest, on tööandjal võimalik töötajale teha hoiatus. Kui töötaja, vaatamata hoiatusele rikkumisi siiski jätkab, võib edaspidi kõne alla tulla töölepingu erakorraline ülesütlemine töökohustuste rikkumise tõttu. Tuleb samas ka arvestada, et töötaja võib töölepingu erakorralise ülesütlemise hiljem vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) ning sel juhul tuleb tööandjal erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid mõjuvaid põhjusi põhjendada ja tõendada.

Mis puutub töökiusamist, siis tööandjal ja töötajal on töösuhetes vastastikune lojaalsuskohustus, mis tähendab seda, et pooled täidavad oma kohustusi teineteise huvisid arvestades, vastavalt lepingule ja seadustele ning väldivad oma tegevusega teise poole kahjustamist. Töökiusamist iseloomustavad ennekõike korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul, kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis, ohver ei saa ennast kaitsta, tegemist on laieneva protsessi ja sihiliku tegevusega. Seega tähendab kiusamine eelkõige korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-164). Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et iga ühekordne konflikt, arusaamatus, tüli jne töökeskkonnas ei ole üldjuhul töökiusamine, vaid eeldatakse korduvat ebameeldivat käitumist.

Tööandjal on kohustus töökiusujuhtumitega tegeleda ning muuhulgas määrata kontaktisikud, kelle vahendusel probleemide lahendamine toimub ehk isikud, kelle poole töötaja oma probleemiga pöörduda saab ning kuidas toimub juhtumiga seotud info edastamine nii organisatsioonis sees kui ka väljaspool organisatsiooni. Üksikasjalik käitumisjuhis tööandjale töökiusuga tegelemiseks asub Tööelu lehel aadressil:
https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#kaitumisjuhis-tooandjale

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere, kui korteriomaniku ülesandel tegutsev isik tekitab korterelamule kahju, siis saab korteriühistu nõuda korteriomanikult tekitatud hüvitamist ilma viivituseta. Selles mõttes on korteriühistu käitumine õigustatud.
Samas ei pea kahju eest vastutav korteriomanik hüvitama kulusid, mis ei ole otseselt kahujuhtumiga seotud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, KrtS § 31 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korrashoiu piiridest väljuva tegevusega, sh kanalisatsioonitoru asukoha, materjali, ühenduslahenduse vms muutustega korteriomanik nõustuma ei pea.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit