Õigus
Küsimus: Kas wc ja vannitoa vahelise mittekandva seina maha võtmiseks on vaja ka korteriühistu ja/või kaasomanike luba?18.03.2024
Oleks soov teha korteris remonti. Selle käigus sooviks lammutada MITTE hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone. Ehk siis wc vannitoa vaheline kergsein. Küsimus kas on vaja ka korteriühistu ja/või kaasomanike luba?
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
Õigusaktidest tulenevalt on korteri planeeringu muutmine loakohustuseta ehitustegevus, kui ei muudeta hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning hoone välisilmet
Kas ma loen siit välja, et mul ei ole selleks lube vaja ja võiks alustada töödega?
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
Õigusaktidest tulenevalt on korteri planeeringu muutmine loakohustuseta ehitustegevus, kui ei muudeta hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning hoone välisilmet
Kas ma loen siit välja, et mul ei ole selleks lube vaja ja võiks alustada töödega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas hooviala renoveerimise käigus korraldada nii, et üks korteriomanik ei kasutaks pidevalt 2 külastajate parkimiskohta?27.02.2024
Tere,
6 korteriga KÜ hoovis on 8 parkimiskohta. 1 igale korterile + 2 külalistele. Külaliste kohad on hõivanud üks korteriomanik, kes pargib kokku 1+2 autot, mis teistele arusaadavalt ei sobi, kuid ette ei saa justkui midagi võtta. Kuna hooviala vajab lähemal ajal ka renoveerimist, kas saab vastavalt parklakohtade kasutusele määrata proportsionaalselt remondifondi sissemaksete suuruse (kolme koha kasutaja vabatahtlikult kokkuleppega kindlasti nõus ei ole). Hooviala on kaasomandis. Või saab reguleerida kaasomandi kasutust vastavalt ruutmeetritele (3 koha kasutajal on väikseim korter) - ehk tema osa kaasomandist, s.h parklast, on väikseim? Kui jah, siis millised võimalused KÜ'l sunni rakendamiseks on?
6 korteriga KÜ hoovis on 8 parkimiskohta. 1 igale korterile + 2 külalistele. Külaliste kohad on hõivanud üks korteriomanik, kes pargib kokku 1+2 autot, mis teistele arusaadavalt ei sobi, kuid ette ei saa justkui midagi võtta. Kuna hooviala vajab lähemal ajal ka renoveerimist, kas saab vastavalt parklakohtade kasutusele määrata proportsionaalselt remondifondi sissemaksete suuruse (kolme koha kasutaja vabatahtlikult kokkuleppega kindlasti nõus ei ole). Hooviala on kaasomandis. Või saab reguleerida kaasomandi kasutust vastavalt ruutmeetritele (3 koha kasutajal on väikseim korter) - ehk tema osa kaasomandist, s.h parklast, on väikseim? Kui jah, siis millised võimalused KÜ'l sunni rakendamiseks on?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teisisõnu ei piirdu korteriomaniku kohustus ainult iseenda autodega, vaid ta peab silmas pidama ka seda, et teistel korteriomanikel on samaväärne võimalus parklat kasutada. Selle põhimõtte vastu eksinud korteriomaniku vastu on äärmuslikum abinõu korteriomandi võõõrandamisnõude esitamine.
Samas peavad nõude esitanud korteriomanikud olema valmis nende õiguste rikkumist tõendama, ning siin ei saa läheneda nii, et korteriomanik toihib kasutada ainult kaasomandi eseme suurusele vastavat parkla osa. Minu arusaama järgi peaks iga korteriomanik saama kasutada ühte parkimiskohta ja kahte nende külalised. Kuid probleem on, kuidas eristada külalise autot korteriomaniku omast. Võib-olla oleks lahenduseks külaliskohtadele eraldi parkimiskorra kehtestamine, mille täitmist saab jälgida?
Küsimusega seotud KrtS sätted on § 12 lg 2 ja § 30 - 32.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas on võimalik saada ehitusluba ja alustada töödega kui kõikide korteriomanike notariaalset nõusolekut ei ole?27.02.2024
Tere!
Kas on võimalik saada ehitusluba ja alustada töödega kui kõikide korteriomanike notariaalset nõusolekut ei ole?
Teisalt küsimus, mida teha juhul kui soovida seadustada juba tehtud ümberehitisi ning samuti ühe probleemse korteri notariaalse nõusoleku saamine ei ole võimalik.
Nõusolek oleks võimalik saada teistelt korteriomanikelt.
Kas notariaalset nõusolekut saab küsida ka ükshaaval kaugteel?
Kas on võimalik saada ehitusluba ja alustada töödega kui kõikide korteriomanike notariaalset nõusolekut ei ole?
Teisalt küsimus, mida teha juhul kui soovida seadustada juba tehtud ümberehitisi ning samuti ühe probleemse korteri notariaalse nõusoleku saamine ei ole võimalik.
Nõusolek oleks võimalik saada teistelt korteriomanikelt.
Kas notariaalset nõusolekut saab küsida ka ükshaaval kaugteel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui olemasoleva olukorra seadustamise eelduseks on korteriomanike kokkuleppe sõlmimine ning üks korteriomanikest ei ole sellega nõus, siis lubab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 9 lõige 2 paluda seda kohtu kaudu.
Kohus rahuldab vastava taotluse, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega, ning muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas on lood ikkagi Poolas saadud liikluskaristusega, kas võin seal sõita või mitte?27.02.2024
Nii, eelmine kord vastasite, et Poolas ära võetud juhtimisõige karistus kehtib kogu euroopa liidus. Poola karistus pole siiani jõudnud, jäin vahele suvel.
Vahepeal lasin teha uued juhiload ja rääkisin ausalt ära mnt ametile, et mis juhtus jne. Ja vastuseks sain
Tere
Eestis juhiloa saamine ei muuda Poolas saadud karistust.
Te ei tohi sõita Poolas, seni kui Teie karistus seal on aktiivne.
Kuna Euroopa Liidus ei ole sellekohast ühtset direktiivi, siis mitte midagi ei ole valesti tehtud.
Te võita oma uue juhiloaga sõita igal pool välja arvatud Poola.
Kumb siis õige?
Vahepeal lasin teha uued juhiload ja rääkisin ausalt ära mnt ametile, et mis juhtus jne. Ja vastuseks sain
Tere
Eestis juhiloa saamine ei muuda Poolas saadud karistust.
Te ei tohi sõita Poolas, seni kui Teie karistus seal on aktiivne.
Kuna Euroopa Liidus ei ole sellekohast ühtset direktiivi, siis mitte midagi ei ole valesti tehtud.
Te võita oma uue juhiloaga sõita igal pool välja arvatud Poola.
Kumb siis õige?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
Seega on Teil ilmselt vedanud selles mõttes, et Poola ei ole oma karistusotsust saatnud teadmiseks Eestisse ning Eesti ise ei ole teinud vastavaid päringuid ja taotlusi Poolasse.
Küsimus: Kas lekkivate tarbevee kraanide, mis on püstaku ja veearvesti vahel, vahetuse ja sellega kaasneva kulu kannab korteriühistu?20.02.2024
Tarbevee kraanid mis on püstaku ja vee arvesti vahel lekivad ning ei sulgu enam. Kas nende vahetuse ja sellega kaasneva kulu kannab korteriühistu või korteri omanik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorda reguleerivad järgmised sätted: Veesüsteem on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3 kohaselt tervikuna korteriomanike kaasomandis. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 kohaselt jagunevad kohustuste korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi osa suurusele.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas mõni aasta pärast varade jagamist on eksmehel veel õigust midagi nõuda?19.02.2024
Tere. Lahutasin paar aastat tagasi. Enne lahutust müüsime ühisvaras oleva maja, saadud raha jagasime pooleks. Peale seda tegime varalahususe st varaühisuse lõpetamise lepingu notaris (selleks ajaks enam ühist kinnisvara polnud). Ühesõnaga kõik sai jagatud, ning seejärel mõned kuud hiljem lahutasime. Nüüd aga eksmees pressib minult raha välja, et ta kunagi ammu maja remontimisele (mis maha sai müüdud) pani tema veidi rohkem raha sisse, kuna tal veidi suurem palk oli. Mõlemad käisime tol ajal tööl, kõik arved ja laenud 20 aasta jooksul maksime pooleks, kummagi kogu palk läks maja remondiks ja perele. Kas on tal mingigi õigus tagantjärgi minult raha välja pressida? Või on see pigem juba politsei teema, et peaksin politseisse väljapressimise pärast avalduse andma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjelduse järgi asuksin seisukohale, et varaühisuse ajal tekkinud ühisvara olete endise abikaasaga juba ära jaganud - st ühisvaraks olev kinnistu on müüdud ja müügitulu omavahel jagatud.
Asjaolu, et endine abikaasa on oma sissetulekust Teist suurema osa maja remontimiseks kasutanud, ei anna talle õigust Teie vastu käesoleval juhul nõuet esitada. Mõlema abikaasa sissetulek on varaühisuse varasuhte korral käsitletav ühisvarana ja rohkem panustanud abikaasale ei anna see nõudeõigust teiselt abikaasalt selle eest hüvitist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile?14.02.2024
Tere, kas on võimalus kuidagi karistusregistri andmete kustutamist taotleda, et saada liiklusregistri eksamile? Karistused on kantud, ühel on umbes 2 aastat jäänud kustumiseni ja teisel aasta.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas abikaasa kõrvalsuhte tõttu võib tema käitumist lugeda väärituks ja kas see mõjutab ka lahutusprotsessi?14.02.2024
Tere. Minul ja mu abikaasal on kaks last. Eelmise aasta lõpus andis mu abikaasa teada, et soovib meie suhte lõpetada. Tegime digitaalselt allkirjastatud, kuid notariaalselt mitte kinnitatud kokkuleppe, milles on kirjas, et mina olen nõus maksma lastele 200 eurot kuus elatist. Suuliselt sai kokku lepitud, et mina otsin endale eraldi elamise, mida oma sissetulekuga endale lubada saan ning lähme rahumeelselt laiali.
Selgus, et abielu lõpetamise põhjuseks oli abikaasa kõrvalsuhe, mis on minu arusaama järgi kestnud meie abielu vältel teadmata aja. Abikaasa tõigi ühel hetkel oma armukese meie üürikorterisse ning andis mulle lühikese tähtaja väljakolimiseks (kuni palgapäevani). Minu sissetulek on alla keskmise, 850.- bruto, millest jääb kätte 755.- ning maksta sellest seadusega kehtestatud miinimumtasu ei oleks üksinda elamise kõrvalt võimalik. Kas on õige lugeda mu abikaasa käitumist väärituks, seoses abieluväliste suhtega ning oma uue kaaslase toomisega meie koju? Meie üürikorteri eest olen siiani maksnud mina.
Selgus, et abielu lõpetamise põhjuseks oli abikaasa kõrvalsuhe, mis on minu arusaama järgi kestnud meie abielu vältel teadmata aja. Abikaasa tõigi ühel hetkel oma armukese meie üürikorterisse ning andis mulle lühikese tähtaja väljakolimiseks (kuni palgapäevani). Minu sissetulek on alla keskmise, 850.- bruto, millest jääb kätte 755.- ning maksta sellest seadusega kehtestatud miinimumtasu ei oleks üksinda elamise kõrvalt võimalik. Kas on õige lugeda mu abikaasa käitumist väärituks, seoses abieluväliste suhtega ning oma uue kaaslase toomisega meie koju? Meie üürikorteri eest olen siiani maksnud mina.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et inimlikult on olukord Teile pettumust valmistav, kuid abielu lahutamisele Teie poolt kirjeldatud asjaolu mõju ei oma. Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutada ja leppimisvõimalust ei näe, siis abielu igal juhul lahutatakse. Kui abikaasad ei saa abielu lahutamise osas ise kokkuleppele ja abielu ei saa seetõttu lahutada perekonnaseisuametis, siis on mõlemal abikaasal õigus pöörduda abielu lahutamise hagiga kohtu poole.
Kui varasemalt kokku lepitud elatisraha summa ületab Teie rahalised võimalused, siis peate sellest laste emale teada andma ja tasuma elatist enda sissetulekule sobivas summas. Kui laste ema sellise elatisraha suurusega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole - siis on kohtu otsustada, milline on õiglane elatise suurus, arvestades laste vajadusi ja vanemate rahalisi võimalusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on korrektne et võlgnevuste likvideerimiseks makstakse nendele kes on maksnud, osaliselt raha tagasi?12.02.2024
KÜ raamatupidamises ja juhtimises valitses segadus. Kord arveid saadeti kord mitte. Mingil hetkel selgus, et üle poole liikmetest on ühistule võlgu? Uus juhatus hakkas olukorda lahendama järgmiselt, et võttis aluseks ühe liikme /kellel olla kolme aasta tagune osaline võlg/nn. võla ja tagastas selle summa teistele liikmetele või üürnikele maksega nende pangakontodele? Vastav summa suurus sõltus iga liikme erinevast nn. võlast.
Kas sellist otsust saab üldse üks inimene /juhatus/ vastu võtta ja kas sellega ei kaasne teistele täiendav tulumaksu kohustus?
Kas sellist otsust saab üldse üks inimene /juhatus/ vastu võtta ja kas sellega ei kaasne teistele täiendav tulumaksu kohustus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kui pikaks võib kujuneda protsess kohtus elatise väljanõudmiseks, kui teise vanemaga ei saada kontakti?12.02.2024
Kohtujuristi poolt on välja saadetud kohtumäärus. Menetlustoiminguks Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue. Sisuks välja mõista teiselt vanemalt elatis tagasiulatuvalt pluss tulevikus elatis miinimumsummas.
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib menetlusdokumente isikule kätte toimetada mitmel erineval moel (eelkõige elektrooniliselt). Nö viimase variandina võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada avalikult, avaldades vastava info väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Seega loeb kohus menetlusdokumendid ühel hetkel kättetoimetatuks ka siis, kui isik üritab pahatahtlikult vastuvõtmist vältida. Kui dokumendid loetakse kättetoimetatuks, on kohtul võimalik teha asjas tagaseljaotsus. Kui pikk võiks olla sellises olukorras menetlusaeg, on kahjuks keeruline öelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand