Õigus

Tere, KrtS § 31 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korrashoiu piiridest väljuva tegevusega, sh kanalisatsioonitoru asukoha, materjali, ühenduslahenduse vms muutustega korteriomanik nõustuma ei pea.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere!

Kui abikaasa lahusvaraks oleva maja väärtus on abielu ajal märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil olla väärtuse kasvust tulenev hüvitise nõue. Arvestama peaks ka seda, et pangalaenu on suure tõenäosusega tasutud Teie ja abikaasa ühisvarast ehk abikaasa lahusvara väärtus on kasvanud ühisvara arvelt.

Lastest lahus elaval vanemal on laste suhtes ülalpidamiskohustus ka siis, kui vanemate abielu ei ole lahutatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kui luba on vajalik, siis juhatuse nõusolekust ei piisa, sest hoone välisilmet muutvates küsimustes on õigustatud otsuseld langetama vaid korteriomanike üldkoosolek. Samas seda, kas kassivõrgu näol on tegu hoone fassaadi sellise muutmisega, mis nõuab üldkoosoleku otsust, ma vastata ei julge. Sõltub visuaalsest vaadeldavuses, ohutusest, hoone asukohast, jne. Parim suunanäitaja on korteriühistu juhatuse seisukoht.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, üldreegel on, et kaasomandiga seotud kulutused jaotuvad korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele. Antud juhul on aga tegu eriolukorraga, kus kaasomandis oleva pööningu välja ehitamisest mitte huvitatud omanik võib projekteerimiskulude tasumisest keelduda (vt KrtS § 40 lg 3). Seega kannavad pööningu projekteerimiskulud need korteriomanikud, kes on sellega nõus. Sealjuures ei teki neil õigust nõuda teistelt korteriomanikelt kantud kulude tasumist.
Küsimusele, kuidas on õige käituda juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole plaanitud muudatustega nõus, leiate vastuse KrtS §-st 9.

Parimate soovidega,
Andry Krass

Minu hinnangul olete asjast õigesti aru saanud ja LS § 68 lg 3 p 2 kuulub kohaldamisele LM 362 mõjupiirkonnas ega sõltu maa-ala omandivormist. Kui eratee omanik soovib erateel liikumist keelata, siis tuleks teeomanikul kasutada pigem liiklusmärke, mis keelustavad tema maa-alale sisenemise või lubavad seda teatud tingimustel. parkimiskeelu märk liiklemist/liikumist ei keela ning parkimise erand nn invakaardiga sõidukile tuleneb LS § 68 lg 3 p-st 2.

Tere, õigus küsida korteriomandi ümberehitamisel naabri arvamust on kohalikul omavalitsusel olemas. Seda, kas omavalitsus seda ka teeb, sõltub juba tema enda praktikast.
Lisaks on oluline, et ehitusteatise kooskõlastuse eesmärgiks on anda selle esitajale kindlus, et ehitamine on ohutu ja see ei riku teiste isikute õiguseid. Seega on naabri kaasamine kõigi osapoolte huvides.

Lugupidamisega,
Andry Krass

Kardan, et ei suuda esitatud küsimusele ammendavat vastust anda, kuna selles "võrrandis" on ka mõned muutujad, millele antav vastus või lahenduskäiku ja -tulemust mõjutada. LM 575a tähistab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonda. Kuidas seda parkimispiirkonda piiritleda, seadus iseenesest ei ütle ja ilmselt tuleb lähtuda konkreetsetest tehioludest, sh tee-ehituslikest ja korralduslikest aspektidest. Iseenesest ei saa välistada, et parkimispiirkond võib laieneda ka keelumärgi 331 taga asuvale teele, kuid seda teed võib liiklemiseks, sh parkimiseks kasutada üksnes teenindav personal. Teisalt võib LM-lt 575a eeldada, et see tähistab eelkõige avalikku parklat, milline tõlgendusviis võiks parkimispiirkonnast arvata välja selle teeosa, millele on piiratud ligipääs. Kui LM-ga 575a on koos ka parkimistsooni info, siis on võimalik, et parkimispiirkonna piirid võivad olla lahti selgitatud ka selles infos. Samuti võib parkimistsooni infost (parkimistingimustest) tuleneda, et leppetrahvi võidaks kohaldada ka muude alal kehtivate reeglite rikkumise eest (näiteks LM 331 nõude rikkumise eest). Samas viimane variant antud juhul ilmselt teemaks ei ole, kuivõrd nagu küsimusest aru saada võib, on leppetrahv määratud parkimistasu maksmata jätmise eest. Seega lõppkokkuvõttes taandub küsimus ikkagi sellele, millised on parkla piirid. Siin on olemas teatud erineva tõlgendamise võimalus, mistõttu ühest vastust on keeruline anda. Nagu õigusvaidluste puhul ikka, lahendab vaidluse juhul, kui pooled ise seda teha ei suuda, kohus. Enne kohtusse pöördumist võiks siiski proovida vaidlusküsimust lahendada kohtuvälisel teel, näiteks pretensiooni või vastuväite esitamisega, milles esitada oma argumendid ja vaadata, millised vastuväited neile esitab parkimise korraldaja. Sõltuvalt esitatud vastuväidetest saab siis edasi kujundada ka oma tegevust ja seisukohti.

Tere, parkla ehitamise otsus tuleb teha korteriomanike üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega. Otsuse poolt peab olema üle poole korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Vastav regulatsioon tuleneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvist 39.

Kui korteriomanik leiab, et parkla ehitamise otsus rikub tema õiguseid, siis tuleb tal korteriomanike üldkoosoleku otsus vastuvõtmisest 60 päeva jooksul kohtus vaidlustada. Kui korteriomanik osales koosolekul, siis saab ta kohtusse pöörduda vaid juhul, kui ta hääletas otsuse vastu ja esitas ka oma vastuväite sellele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, korteriühistu saab lahendada probleemi, tehes ise probleemse põranda korda. Ühelt poolt saab asuda seisukohale, et põrandad kuuluvad korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu (vt KrtS § 4 lg 3 ja 4), mille eest korteriühistu peabki vastutama (vt KrtS § 34 lg 2). Teiselt poolt kaitseb korteriomanikku Asjaõigusseaduse § 143 lg 1, mis ütleb, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.

Tervitades,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, võlaõigusseadus lubab üürilepinguga kokku leppida, et leping pikeneb tähtaja saabudes igakordselt uueks tähtajaks. Seega sellisel juhul ei muutu üürileping tähtajatuks, vaid lepingu lõppemise tähtaeg pikeneb. Samas sätestab VÕS § 14 pimm lõige 1 punkt 6 juhul, kui üürnikuks on füüsiline isik, et kestvuslepingu puhul peab üürileandja üürnikku informeerima automaatselt pikeneva lepingu puhul lepingu lõpetamise tingimustest. Kui üürileandja seda teinud ei ole, siis on üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe osa tühine.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit