Õigus

Tere
Meil on eksabikaasaga kaks alaealist last. Üks laps elab kogu aja ühe vanemaga, teine kogu aja teisega (omavaheline kirjalik kokkulepe).
Mõlema lapse osas on jagatud hooldusõigus.
Mõlemad lapsed käivad koolis, aga üks laps käib munitsipaalkoolis, teine erakoolis.
Hetkel kumbki vanem teiselt elatist ei ole nõudnud, kuna oleme lähtunud printsiibist, et kumbki kannab enda juures elava lapse kulud.
Küsimus - kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada teiselt vanemalt lapse elatise nõudmisel hariduskulude sisse?

Laps sai 18-aastaseks, kas siis lõpeb vanema kohustus tasuda ema pangakontole elatist? Laps õpib ise kutsekoolis ja käib tööl ja saab töötasu.
Kas lapsevanemal on õigus lõpetada elatise tasumine ema pangakontole ise või peab kedagi teavitama? Kas 18-aastane peab ise tegema kohtule taotluse elatise tasumiseks tema pangakontole või võib lapsevanem seda ise teha ilma kohtu otsuseta lapse pangakontole?

2019 aasta aprillis soetasime elukaaslasega (oleme vabaabielus) eramaja kaasomandisse, kummalegi kuulub 1/2. Maja ostsime pangalaenuga, mille omafinantseering tuli eelmise kodu müügist. Eelmine kodu kuulus juriidiliselt mulle (ainuomand), kuid laenumakseid tasusin mina nelja aasta jooksul. Samas tuli eelmise kodu sissemaks ja renoveerimiskulud elukaaslaselt. Kodu müügist saadud tulu, ehk see osa, mis jäi alles pärast praeguse maja omafinantseeringu tasumist, läks suuremalt osalt elukaaslasele hüvitiseks tema tehtud kulude eest.
Praeguse maja omafinantseering oli tõenäoliselt 15%, täpset infot saab vajadusel pangast. Igakuiseid laenumakseid tasusime alguses võrdselt (50% kumbki) kuni minu emapalga lõppemiseni, mis kestis veidi alla 1,5 aasta. Meil oli elukaaslasega suuline kokkulepe (võimalik, et midagi on ka kirjalikult Messengeris), et perioodil, mil olen kodune ega tööta, tasub laenumaksed tema.

2022 aasta oktoobris koondati mind ja uuel töökohal alustasin 2023. aasta märtsi lõpus. Pärast koondamisrahade saamist tegin kodulaenu ühekordse makse, mis kattis umbes 8 kuu minu osa laenumaksetest. Vahepeal tõusis euribor, mistõttu suurenesid laenumaksed, kuid minu töötasu ei tõusnud. Seetõttu maksin umbes 9 kuu jooksul oma osa vähem kui 50%. Alates 2024. aasta jaanuarist oleme taas tasunud laenumakseid võrdselt.
Nüüd, novembri lõpus või detsembri alguses 2024, tasus elukaaslane suure osa kodulaenust ilma minuga eelnevalt kokku leppimata. Laenujääk on hetkel umbes 10% kogu laenusummast (25 aasta peale). Olen olukorras, kus minult on võetud võimalus panustada kodulaenu tasumisse ja seeläbi võrdselt panustada varasse. Meie suhted elukaaslasega on juba mõnda aega olnud kehvad ning tema sooviks, et maja jääks talle. Mina aga ei soovi praeguselt elamispinnalt välja kolida.

Kui peaks tekkima olukord, kus maja läheb müüki või kolin välja, kui suurele hüvitisele on mul õigus? Loomulikult tahaksin saada 50% maja turuväärtusest, kuid kui see ei ole realistlik, siis milline osa võiks mulle kuuluda?

Maja väärtus on viimase viie aasta jooksul tõusnud. Kuigi hindamisakti hetkel ei ole, kavatsen selle tellida, kui olukord peaks nõudma mujale kolimist. Elukaaslane on valmis hüvitama minu tehtud laenumaksed ja soetatud mööbli väärtuse, kuid minu hinnangul on see liiga vähe. Arvestades maja väärtuse tõusu, leian, et maja väärtuse kasv, mis ületab ostuhinna, tuleks jagada võrdselt 50-50. Kas mul on õigus nõuda ka midagi muud peale omafinantseeringu osa ja mööbli maksumuse?

Meil on ka ühine laps (5-aastane).

Kortermajade sisekvartalis teostati teede remont. Kohustusmärgid LM 435 paigaldati alles aasta hiljem, et aidata õuealal liikluses orienteeruda. Enne seda kasutasid autojuhid samad teed heauskselt ja harjumuspäraselt, nagu on olnud aastakümneid, kuna ehitusjärgselt polnud täielikku selgust kõnniteede, sõiduteede ja parkimisalade erinevuse osas (nende segafunktsiooni tõttu). Parkimistrahvide põhjenduseks oli oletuslikku laadi väite, et parkijad pidid aru saama, et tee, mis viib parkimiskohta, on kõnnitee, et parkimiskoht on kõnnitee laiendus, aga mitte parkla. See on teega külgnev plats (ebamäärase kasutusotstarbega, mis ei ole trepikoja esine). Kas LM 435 hilisem paigaldus võis olla tunnistus, et see oli vajalik ka varem, sest platsile sõita ei tohi? Seega, kas varem tehtud trahvid võivad olla mitteõiguspärased?

Korteriühistul on lisaks korteritele ka maa-pealsed parkimiskohad (korteriomanikud on omal ajal juurde maksnud, määratud notariaalse kasutuskorraga), maa-alune parkla (eraldi müüdud osadena kinnistusraamatusse kantud) ning küttega panipaigad (samuti kinnistusraamatusse kantud eraldiseisvad osad). Maja on 15 aastat vana. Hetkel kannavad nii parklate kui ka panipaikade hoolduskulusid ainult korteriomanikud vastavalt korteri üldpinna suurusele.

Probleem seisneb selles, et osa parkimiskohti ja panipaiku on müüdud ammu väljapoole maja, mistõttu need omanikud, kes majas ei ela, ei ole 15 aasta jooksul kulusid kandnud.

Kas korteriühistu saab põhikirja muutmise teel muuta kulude jaotust nii, et ka parkimiskohad ja panipaigad hakkaksid hoolduskulusid kandma? Näiteks, kui üle 50% hääleõiguslikest liikmetest selle kinnitab. Selge on see, et parkimiskohtade ja panipaikade hooldusega kaasnevad kulud, näiteks joonimine, küte, haldus, tõkkepuu hooldus jne.

Palun viidet asjakohasele õigusaktile või paragrahvile.

Tere,

soovin ehitada minu korteriomandi juurde kuuluva keldrisse sauna ja pesuruumi. TLPA soovib, et esitaksin ehitusteatise. Menetluse raames kaasatakse ka korteriühistu. Meie majas on viis korterit ja kõikides korterites on üks juhatuse liige. Kas see tähendab, et lõpuks kõigi viie juhatuse liikme nõusolekut on vaja? Reaalselt piirneb selle keldriruumiga ainult üks korter, teisi kedagi see sauna rajamine sinna ei mõjuta kuidagi.
Kui suurt mõju ühistu otsus lõpp-otsuses määrab ja kas seda annab vaidlustada vajadusel? Kardan lihtsalt seda, et keegi pahatahtlikult tõmbab vee peale projektile.

Kui kaugele laieneb mõjualamärgi mõjuala külgsuunas, kui märk on paigutatud suurema ala ühte serva?
Kas seejuures on oluline, et sellel alal asub katusealune rajatis (tankla)?
Märgist vasakule jääb hoone ja tundub loogiline, et hoone on mõjuala vasakpoolne piir - aga kas parempoolne piir on katuse esimene tugipost (hoone ja tugiposti vahelist ala võiks lugeda teeks) või jätkub mõjuala paremale poole kuni asfalteeritud ala lõpuni?
Konkreetselt on jutt Rocca al Mare Neste tankla katuse alla jäävast alast.

Tere!
- Kas Riigi Teatajas ilmunud parkimisseadus on kehtiv või ei?- ei leia kusagilt infot, et see oleks tühistatud nagu väidab inkassofirma.

- Kas Ühisteenused võivad vastata ainult anonüümse "klienditeenindaja" nimel või peaks isik oma nime alla kirjutama- ma ju ei tea, mis hariduse ja pädevusega isik mulle vastab?

-Kas on õiglane, et trahvi teeb mulle Eestis taunitava mail.ru kasutaja, kes ise on võlglane?

- Kas on õiglane, et inkassofirma saadab mulle avalikult tavalise postiteenuse kaudu kirja ümbrikus, millele on suurelt kirjutatud "VÕLATEATIS" ja kus on peal kõik minu isiklikud andmed kuigi ta on eelnevalt saatnud nii sõnumid kui kirja ja millele olen koheselt reageerinud.

- Kas on loota, et riik võtab luubi alla AS Ühisteenuste tegevuse ja töötajate pädevuse?

Tere, KÜ juhatuse ettepanekul võeti korteriomanike üldkoosolekul vastu otsus, et juhatusel on õigus kasutada juriidilist teenust. KÜ juhatusel on põhikirjaline õigus ettekirjutusteks. Seose kaasomandi remondiga tegi KÜ juhatus ettekirjutuse korteriomanikule, milleks kasutas õigusabi. Kas õigusabikulu saab sisse nõuda ainuisikuliselt ettekirjutuse saanud korteriomanikult?

Tere!
Tööandja läks pankrotti 30.aprillil ja mitu kuud enne seda kuupäeva oli töötasud maksmata ja ei mingit koondamisteadet. Töötaja tegi avalduse töövaidluskomisjoni, soovis saada saamata töötasu, puhkusetasu ja lõpetada töösuhe TLS § 91 lg 2 p2 alusel ja komisjon otsustas, et nõue on õigustatud ja määras kindlaks istungi aja aga paraku enne määruse jõustumise kuupäeva kuulutati tööandjale pankrot ja määrati pankrotihaldur. Haldurile saatis töötaja nõudeavalduse pankroti menetluses. Maksuameti töötamise registris kustutati töötaja töötamise kanne aga ta ei ole töötasu, ega hüvitist saanud. Nüüd, 18. novembril saatis tööandja töötajale töölepingu lisa, et seoses pankrotiga on töötaja koondatud 30.aprill 2024.a
Lisati korraldus, et töölepingu lisa tuleb allkirjastada käsitsi ja skännitult tööandjale saata. Töötaja vastas, et tema saab digiallkirjastada. Sellega tööandja ei onud nõus ja ähvardas, et siis jääb töötaja kõigest ilma. Küsimus, et kas töötaja peaks praegu allkirjastama käsitsi 30.aprilli töölepingu lisa? Kas on ikka tegu õige nõudmisega? Ja kui töötaja ei saada nõutud töölepingu lisa, siis jääbki ilma töötasust, puhkuse ja töölepingu erakorraliselt ülesütlemise hüvitisest?