Õigus
Küsimus: Kas see on seaduslik, et kui tööd ei olnud, sain miinimumpalga, aga see arvestati järgmise kuu palgast maha?20.03.2024
Olen lepinguline tööline (tunnitasu, täistööaeg) Eesti firmas kuid töö reaalselt toimub Saksamaal. Firma tootmistsehh on Eestis. Jaanuari kuus firmal mulle tööd pakkuda ei olnud ja olin seetõttu terve jaanuari kodus. Mulle maksti jaanuari kuu eest küll miinimumpalka kuid see arvestati veebruari kuu palgast maha. Kas selline kinnipidamine on seaduslik?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Vastates Teie pöördumisele lähtume eeldusest, et olete tööandjaga kokku leppinud, et töösuhtele rakendub Eesti töölepingu seadus.
Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Teie töötasu arvestus on tunnitasu põhine, seega peab tööandja tagama Teile igas kuus Teie tööajanormi kohased töötunnid. Kuna töötate täistööajaga, siis iga kuu tööajanormi leiate kui korrutate kuu kalendaarsete tööpäevade arvu kaheksaga.
Jaanuaris 2024 oli 22 kalendaarset tööpäeva, seega 22 x 8 = 176 normtundi.
Kui tööandja Teile tööd ei andnud, siis peab ta maksma Teile Teie keskmist tunnitasu 176 tunni eest.
Keskmise tunnitasu väljaarvutamiseks leiate juhised siit: https://tooelu.ee/et/176/keskmise-tootasu-arvutamine#koolitus-tls-ss-28-too-mitte-andmine-tls-ss-35-mittetootamine-takistuse-korral-tls-ss-38
Tööandjal puudub õigus ilma töötaja nõusolekuta teha tasaarveldusi töötaja töötasust. Töölepingu seaduse § 78 lg 1 ütleb, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Seega, kui tööandja ei ole küsinud ja Teie ei ole andud nõusolekut töötasust tasaarveldust teha, siis peab tööandja Teile välja maksma kogu teenitud töötasu.
Eelnevast tulenevalt võib Teil olla tööandja vastu töötasu nõue. Nõudke töötasu esmalt tööandjalt. Kui tööandja tasu ei maksa, saate pöörduda töövaidlusorgani (töövaidluskomisjon või kohus) poole.
Töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks vajaliku info leiate siit https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidlusavalduse-taitmine
Nõude puhul on oluline, et arvutate välja nõutava summa https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tootasu-nouded
Lisaks on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi brutosummalt vastavalt võlaõigusseaduse §-des 94 ja § 113 sätestatule. Viivise määraks on alates 1. jaanuarist 2024 12,5% aastas (s.o 0,0342% päevas). Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator, mille leiate aadressil:
https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kuidas siis ikkagi on, kas teises riigis saadud karistus võtab mult load või mitte?18.03.2024
Praegu jäävad paljud Euroopa Liidus mitteresidentidest liiklusrikkujad karistuseta, kuna neid kas ei suudetud tuvastada või nad ei täitnud neile määratud karistust. 2019. aastal jäi karistamata ligikaudu 40 protsenti rikkujatest.
Lahenduse leidmiseks soovib komisjon luua uue süsteemi, mis lubab liikmesriigi otsusel liiklusrikkujalt võtta juhtimisõiguse kogu Euroopa Liidu piires.
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa raske rikkumise järel juhtimisõiguse ära võtmisel seda üle Euroopa Liidu täitmisele pöörata, kui rikkumist ei pandud toime riigis, kus juhile luba väljastati.
Samas vastasite Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
Et Kumb on õige teie arust, selles osas, et varsti aasta möödas, ja mingit karistust pole tulnud, kuigi kohus pidi olema augustis. Kas on võimalik, et trahv ei pruugigi tulla ja juhiload? Või Poolas lähebki väga kaua aega, et load jõuavad, mnt öeldi, et poola ei pruugigi saata juhilube.
Lahenduse leidmiseks soovib komisjon luua uue süsteemi, mis lubab liikmesriigi otsusel liiklusrikkujalt võtta juhtimisõiguse kogu Euroopa Liidu piires.
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt ei saa raske rikkumise järel juhtimisõiguse ära võtmisel seda üle Euroopa Liidu täitmisele pöörata, kui rikkumist ei pandud toime riigis, kus juhile luba väljastati.
Samas vastasite Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
Et Kumb on õige teie arust, selles osas, et varsti aasta möödas, ja mingit karistust pole tulnud, kuigi kohus pidi olema augustis. Kas on võimalik, et trahv ei pruugigi tulla ja juhiload? Või Poolas lähebki väga kaua aega, et load jõuavad, mnt öeldi, et poola ei pruugigi saata juhilube.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Paraku ongi erinevate riikide puhul halduspraktika erinev - mõned saadavad karistusinfo isiku elukohariiki kohe, teised ei saada üldse. Kuidas Poolas sellega lood on, jään vastuse võlgu, kuna kogemus selles osas puudub.
Tänane loogika on selles, et EL liikmesriigis kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei laiene automaatselt teistesse liikmesriikidesse, vaid teeb seda üksnes siis, kui liikmesriigis on vastav tagajärg ette nähtud. Nagu näiteks Eestis LS § 125 lg 2. See norm ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samas pole selle normi nn "vettpidavust" minu teada veel kohtus järgi proovitud.
Küsimus: Kas see on normaalne, et haldusfirma ei võimalda KÜ juhatusel tutvuda kindlustuslepinguga, tahaks teada mille vastu on üldse kindlustatud?18.03.2024
Tere,
Meil on 24 korteriga korteriühistu ja juhataja. KÜ haldajaks on haldusfirma ja nad keelduvad meile näitamast kindlustuspoliisi. Tahame teada, mida on üldse majal kindlustatud. Haldus väidab, et on olemas konfidentsiaalsusleping ja ühistul ei ole õigus kindlustuspoliisist teda.
Ette tänades
Meil on 24 korteriga korteriühistu ja juhataja. KÜ haldajaks on haldusfirma ja nad keelduvad meile näitamast kindlustuspoliisi. Tahame teada, mida on üldse majal kindlustatud. Haldus väidab, et on olemas konfidentsiaalsusleping ja ühistul ei ole õigus kindlustuspoliisist teda.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas kortermajja võib lastehoiu rajada ja mis load keelud sellega võivad kaasneda?18.03.2024
Tere.
Huvitab lastehoiu rajamine kortermajja või kui korteriomanik üürib korterit lastehoiu tegemiseks. Kas see on seadusega lubatud ja mis kohustused kaasnevad omanikule ja lastehoiu rajajale? Kas on võimalik ühistu põhikirja lisada, et see pole lubatud või kui majaelanikud pole sellega nõus?
Majas on lift, kuidas sellel juhul jaguneb üldelektri jagamine, sest siis ju kasutavad lastehoiu kasutajad seda palju rohkem kui teised majaelanikud?
Lisandub ju sellel juhul ka kisa, kära, müdin, sest seinad-laed kostavad läbi. See ju rikub majaelanike rahu.
Tänud vastamast.
Huvitab lastehoiu rajamine kortermajja või kui korteriomanik üürib korterit lastehoiu tegemiseks. Kas see on seadusega lubatud ja mis kohustused kaasnevad omanikule ja lastehoiu rajajale? Kas on võimalik ühistu põhikirja lisada, et see pole lubatud või kui majaelanikud pole sellega nõus?
Majas on lift, kuidas sellel juhul jaguneb üldelektri jagamine, sest siis ju kasutavad lastehoiu kasutajad seda palju rohkem kui teised majaelanikud?
Lisandub ju sellel juhul ka kisa, kära, müdin, sest seinad-laed kostavad läbi. See ju rikub majaelanike rahu.
Tänud vastamast.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Õigulik alus on siin korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korterist lähtuva müra tugevust reguleerib omakorda majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 "Eluruumile esitatavad nõuded" § 4 lg 6, mille kohaselt väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas wc ja vannitoa vahelise mittekandva seina maha võtmiseks on vaja ka korteriühistu ja/või kaasomanike luba?18.03.2024
Oleks soov teha korteris remonti. Selle käigus sooviks lammutada MITTE hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone. Ehk siis wc vannitoa vaheline kergsein. Küsimus kas on vaja ka korteriühistu ja/või kaasomanike luba?
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
Õigusaktidest tulenevalt on korteri planeeringu muutmine loakohustuseta ehitustegevus, kui ei muudeta hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning hoone välisilmet
Kas ma loen siit välja, et mul ei ole selleks lube vaja ja võiks alustada töödega?
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
Õigusaktidest tulenevalt on korteri planeeringu muutmine loakohustuseta ehitustegevus, kui ei muudeta hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ning hoone välisilmet
Kas ma loen siit välja, et mul ei ole selleks lube vaja ja võiks alustada töödega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas hooviala renoveerimise käigus korraldada nii, et üks korteriomanik ei kasutaks pidevalt 2 külastajate parkimiskohta?27.02.2024
Tere,
6 korteriga KÜ hoovis on 8 parkimiskohta. 1 igale korterile + 2 külalistele. Külaliste kohad on hõivanud üks korteriomanik, kes pargib kokku 1+2 autot, mis teistele arusaadavalt ei sobi, kuid ette ei saa justkui midagi võtta. Kuna hooviala vajab lähemal ajal ka renoveerimist, kas saab vastavalt parklakohtade kasutusele määrata proportsionaalselt remondifondi sissemaksete suuruse (kolme koha kasutaja vabatahtlikult kokkuleppega kindlasti nõus ei ole). Hooviala on kaasomandis. Või saab reguleerida kaasomandi kasutust vastavalt ruutmeetritele (3 koha kasutajal on väikseim korter) - ehk tema osa kaasomandist, s.h parklast, on väikseim? Kui jah, siis millised võimalused KÜ'l sunni rakendamiseks on?
6 korteriga KÜ hoovis on 8 parkimiskohta. 1 igale korterile + 2 külalistele. Külaliste kohad on hõivanud üks korteriomanik, kes pargib kokku 1+2 autot, mis teistele arusaadavalt ei sobi, kuid ette ei saa justkui midagi võtta. Kuna hooviala vajab lähemal ajal ka renoveerimist, kas saab vastavalt parklakohtade kasutusele määrata proportsionaalselt remondifondi sissemaksete suuruse (kolme koha kasutaja vabatahtlikult kokkuleppega kindlasti nõus ei ole). Hooviala on kaasomandis. Või saab reguleerida kaasomandi kasutust vastavalt ruutmeetritele (3 koha kasutajal on väikseim korter) - ehk tema osa kaasomandist, s.h parklast, on väikseim? Kui jah, siis millised võimalused KÜ'l sunni rakendamiseks on?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teisisõnu ei piirdu korteriomaniku kohustus ainult iseenda autodega, vaid ta peab silmas pidama ka seda, et teistel korteriomanikel on samaväärne võimalus parklat kasutada. Selle põhimõtte vastu eksinud korteriomaniku vastu on äärmuslikum abinõu korteriomandi võõõrandamisnõude esitamine.
Samas peavad nõude esitanud korteriomanikud olema valmis nende õiguste rikkumist tõendama, ning siin ei saa läheneda nii, et korteriomanik toihib kasutada ainult kaasomandi eseme suurusele vastavat parkla osa. Minu arusaama järgi peaks iga korteriomanik saama kasutada ühte parkimiskohta ja kahte nende külalised. Kuid probleem on, kuidas eristada külalise autot korteriomaniku omast. Võib-olla oleks lahenduseks külaliskohtadele eraldi parkimiskorra kehtestamine, mille täitmist saab jälgida?
Küsimusega seotud KrtS sätted on § 12 lg 2 ja § 30 - 32.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas on võimalik saada ehitusluba ja alustada töödega kui kõikide korteriomanike notariaalset nõusolekut ei ole?27.02.2024
Tere!
Kas on võimalik saada ehitusluba ja alustada töödega kui kõikide korteriomanike notariaalset nõusolekut ei ole?
Teisalt küsimus, mida teha juhul kui soovida seadustada juba tehtud ümberehitisi ning samuti ühe probleemse korteri notariaalse nõusoleku saamine ei ole võimalik.
Nõusolek oleks võimalik saada teistelt korteriomanikelt.
Kas notariaalset nõusolekut saab küsida ka ükshaaval kaugteel?
Kas on võimalik saada ehitusluba ja alustada töödega kui kõikide korteriomanike notariaalset nõusolekut ei ole?
Teisalt küsimus, mida teha juhul kui soovida seadustada juba tehtud ümberehitisi ning samuti ühe probleemse korteri notariaalse nõusoleku saamine ei ole võimalik.
Nõusolek oleks võimalik saada teistelt korteriomanikelt.
Kas notariaalset nõusolekut saab küsida ka ükshaaval kaugteel?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui olemasoleva olukorra seadustamise eelduseks on korteriomanike kokkuleppe sõlmimine ning üks korteriomanikest ei ole sellega nõus, siis lubab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 9 lõige 2 paluda seda kohtu kaudu.
Kohus rahuldab vastava taotluse, kui olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega, ning muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas on lood ikkagi Poolas saadud liikluskaristusega, kas võin seal sõita või mitte?27.02.2024
Nii, eelmine kord vastasite, et Poolas ära võetud juhtimisõige karistus kehtib kogu euroopa liidus. Poola karistus pole siiani jõudnud, jäin vahele suvel.
Vahepeal lasin teha uued juhiload ja rääkisin ausalt ära mnt ametile, et mis juhtus jne. Ja vastuseks sain
Tere
Eestis juhiloa saamine ei muuda Poolas saadud karistust.
Te ei tohi sõita Poolas, seni kui Teie karistus seal on aktiivne.
Kuna Euroopa Liidus ei ole sellekohast ühtset direktiivi, siis mitte midagi ei ole valesti tehtud.
Te võita oma uue juhiloaga sõita igal pool välja arvatud Poola.
Kumb siis õige?
Vahepeal lasin teha uued juhiload ja rääkisin ausalt ära mnt ametile, et mis juhtus jne. Ja vastuseks sain
Tere
Eestis juhiloa saamine ei muuda Poolas saadud karistust.
Te ei tohi sõita Poolas, seni kui Teie karistus seal on aktiivne.
Kuna Euroopa Liidus ei ole sellekohast ühtset direktiivi, siis mitte midagi ei ole valesti tehtud.
Te võita oma uue juhiloaga sõita igal pool välja arvatud Poola.
Kumb siis õige?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
Seega on Teil ilmselt vedanud selles mõttes, et Poola ei ole oma karistusotsust saatnud teadmiseks Eestisse ning Eesti ise ei ole teinud vastavaid päringuid ja taotlusi Poolasse.
Küsimus: Kas lekkivate tarbevee kraanide, mis on püstaku ja veearvesti vahel, vahetuse ja sellega kaasneva kulu kannab korteriühistu?20.02.2024
Tarbevee kraanid mis on püstaku ja vee arvesti vahel lekivad ning ei sulgu enam. Kas nende vahetuse ja sellega kaasneva kulu kannab korteriühistu või korteri omanik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorda reguleerivad järgmised sätted: Veesüsteem on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3 kohaselt tervikuna korteriomanike kaasomandis. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 kohaselt jagunevad kohustuste korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi osa suurusele.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas mõni aasta pärast varade jagamist on eksmehel veel õigust midagi nõuda?19.02.2024
Tere. Lahutasin paar aastat tagasi. Enne lahutust müüsime ühisvaras oleva maja, saadud raha jagasime pooleks. Peale seda tegime varalahususe st varaühisuse lõpetamise lepingu notaris (selleks ajaks enam ühist kinnisvara polnud). Ühesõnaga kõik sai jagatud, ning seejärel mõned kuud hiljem lahutasime. Nüüd aga eksmees pressib minult raha välja, et ta kunagi ammu maja remontimisele (mis maha sai müüdud) pani tema veidi rohkem raha sisse, kuna tal veidi suurem palk oli. Mõlemad käisime tol ajal tööl, kõik arved ja laenud 20 aasta jooksul maksime pooleks, kummagi kogu palk läks maja remondiks ja perele. Kas on tal mingigi õigus tagantjärgi minult raha välja pressida? Või on see pigem juba politsei teema, et peaksin politseisse väljapressimise pärast avalduse andma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie kirjelduse järgi asuksin seisukohale, et varaühisuse ajal tekkinud ühisvara olete endise abikaasaga juba ära jaganud - st ühisvaraks olev kinnistu on müüdud ja müügitulu omavahel jagatud.
Asjaolu, et endine abikaasa on oma sissetulekust Teist suurema osa maja remontimiseks kasutanud, ei anna talle õigust Teie vastu käesoleval juhul nõuet esitada. Mõlema abikaasa sissetulek on varaühisuse varasuhte korral käsitletav ühisvarana ja rohkem panustanud abikaasale ei anna see nõudeõigust teiselt abikaasalt selle eest hüvitist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand