Politsei

Tere

Üldiselt jah, tohib. Aga soovitan enne kontrollida Transpordiameti iseteenindusest üle, et seal oleks nähtav kehtiv juhiluba.

Tere
12 kuud hakkab jooksma karistuse kandmise (trahvi maksmise) hetkest.

Tere

Minu parima teadmise järgi sellist regulatsiooni ei ole. Aktsiisivabalt välisriigist saadetavad kogused on reguleeritud füüsiliste isikute puhul, nagu ka reisilt kaasa toodavad kogused (ATKEAS § 47-48) aga siit ostetud, legaalsele alkoholi, millelt kõik maksud on tasutud ei leia seadustest koguselist piirangut omamisele.

Tere

Lühike vastus oleks: kui ta läheneb reguleerimata ülekäigurajale sõites või ootab sõiduvalmis asendis teeületamise võimalust - ei pea teed andma. Kui ta on juba teed ületamas, sõites või ootab teeületamise võimalust liiklusvahendi kõrval seistes - tuleb teed anda.

Ilmselt peate silmas Liiklusseaduse § 32 prim lg 3: Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.

Seega see ei ole muutunud. Aga juhin siin tähelepanu, et see ei ole absoluutne „ei pea andma teed“ - pöörde lõpetamisel tuleb anda teed kõigile liiklejatele. Samuti ei ütle see, et kui jalgrattur on juba sõiduteel ja seda ületamas, siis ei pea juht mitte kuidagi reageerima, sest jalgrattur ju ei oma eesõigust. Sätte eesmärk on eeskätt, et jalakäijast kiiremini liikuvad objektid enne sõidutee ületamist aeglustaks ja veenduks, et tee ületamine on neile ohtu, eelistatult ületaks teed liiklusvahendit lükates, sest nii on kõige turvalisem. Liikluses ei ole alati mõistlik oma õigust taga ajada vaid vajadusel tuleb enda eesõigusest loobuda liiklusturvalisuse huvides.
Juhin tähelepanu ka juhi üldkohustusele Liiklusseaduse § 35 lg 1: Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

Tere
Tegelikkuses ütleb Korrakaitseseaduse niimoodi:
§ 56. Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld
(1) Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte
allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023029
Ja selle viidates võite paluda igal ajal muusika vaiksemat panna. SH vajadusel ka politsei kutsuda.

Tere
Selline võimalus meie patrullidel on, et suunata erakorralisele ülevaatusele. Teil on võimalik antud otsus alati halduskohtus vaidlustada.

Tere

Kõik tuled peavad vastama valmistaja nõuetele, üldiselt hinnatakse seda ülevaatusel, kas tuled vastavat nõuetele ja seadusele. Kui seal probleemi ei nähtud, siis enama infota ütleks, et toonituna toodetud tulede kasutamine on lubatud kui neil vastavad sertifikaadid olemas, kõik nõutud valguallikad töötavad ja valguse värv ei ole moonutatud.

Tere
Siin on tegelikult nii, et kui härral on töötav kollane vilkur, siis on õigus temal ja kohtus talle teed anda Teil.
Kui härra sõidab lihtsalt autoga, millel on kast ja mida kasutab hooldustööde tegemiseks, siis on õigus Teil ja ta ei või vastassuunas sõita ning talle ei pea teed andma, et ta saaks rikkumise lõpule viia. Sellisel juhul võiksite enda piirkonna veebipolitseinikule täpsemad andmed anda isiku kohta.
§ 17. Tee andmise üldised kohustused
(2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
§ 84. Eritalituse sõiduk

(1) Eritalituse sõiduk on:
(2) 2) sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (edaspidi hooldussõiduk);
(3) (4) Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest.

Tere

Teie olukord on kahjuks väga keeruline. Kõige parem allikas oleks see tuttav - kuhu ta Eestis selle viia lasi? Kellelegi pidi ta selle teenuse eest ju tasuma, kellele? Kas ja kes Rootsis liiklusõnnetusele reageeris - politsei?
Võite küll teha ka kirjaliku, digiallkirjaga, päringu, saata selle ppa@politsei.ee, milles palute avaldada meile teadaolevat infot Teile kuuluva sõiduauto kohta, kuid tegemist on Schengeni sisese alaga, seega ei pruugi seda infot olla.
Muus osas tuleb Teil suhelda pigem vedajate ja Rootsi asutustega - check-in jmt tehakse kõik sealpool ju, seega ka andmed on seal. Mulle endale tundub parim lähtepunkt, tuttava järel, Rootsi politsei - kas neil on infot õnnetuse kohta ja mis sai õnnetuses osalenud sõidukitega, kas neil on täiendavat infot Teie sõiduki kohta. Sealt edasi võiks tuttavalt saada info, mis laevaga sõiduk üle toodi, mis sadama kaudu ja siis oleks ehk võimalik neile asutustele päring esitada. Samas, taaskord, kui tuttav lasi selle auto üle tuua siis peaks ta teadma kuhu ta auto maha laadida lasi.

Tere

"Kontrollimise hetkel auto pole liikunud vaid oli hetkel pargitud avalikus parklas." - Tahaks küsida, kuidas see auto sinna parklasse sai? Kui olete kindel, et Teid kontrollinud ametnikel ei ole võimalik tõendada, et auto osales enne kontrollimist liikluses, soovitan Teil trahv vaidlustada kohtus. Muus osas - auto parkimine, sealhulgas ka koduhoovi, ei vabasta vastutusest liiklusrikkumise eest.