Politsei

Tere

Lühike vastus oleks: kui ta läheneb reguleerimata ülekäigurajale sõites või ootab sõiduvalmis asendis teeületamise võimalust - ei pea teed andma. Kui ta on juba teed ületamas, sõites või ootab teeületamise võimalust liiklusvahendi kõrval seistes - tuleb teed anda.

Ilmselt peate silmas Liiklusseaduse § 32 prim lg 3: Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.

Seega see ei ole muutunud. Aga juhin siin tähelepanu, et see ei ole absoluutne „ei pea andma teed“ - pöörde lõpetamisel tuleb anda teed kõigile liiklejatele. Samuti ei ütle see, et kui jalgrattur on juba sõiduteel ja seda ületamas, siis ei pea juht mitte kuidagi reageerima, sest jalgrattur ju ei oma eesõigust. Sätte eesmärk on eeskätt, et jalakäijast kiiremini liikuvad objektid enne sõidutee ületamist aeglustaks ja veenduks, et tee ületamine on neile ohtu, eelistatult ületaks teed liiklusvahendit lükates, sest nii on kõige turvalisem. Liikluses ei ole alati mõistlik oma õigust taga ajada vaid vajadusel tuleb enda eesõigusest loobuda liiklusturvalisuse huvides.
Juhin tähelepanu ka juhi üldkohustusele Liiklusseaduse § 35 lg 1: Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.