Lepinguõigus

Jah, on võimalik.

Tere

ÄS § 391 lg 4 kohaselt ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. VÕS § 182 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Seega vastus on jaatav, eraisik saab oma nõudega pöörduda ettevõte Y vastu.

Kui te ei ole selle teatud asutusega kokku leppinud muus kui seaduses sätestatud viivisemääras, siis viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Seadusjärgseks viivisemääraks on hetkel 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tere.

Kui müüdud autol ei ole kokkulepitud omadusi ehk teisisõnu auto on puudustega, olete andnud müüjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja ja müüja ei ole suuteline puudusi kõrvaldama – siis tegemist on olulise lepingurikkumisega ja sel juhul on Teil õigus lepingust taganeda. Taganemisel peate arvestama VÕS §§ 189 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega peate müüjale kasutuseelistena hüvitama vahepeal olnud võimaluse autot kasutada. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (vt nt RKHKo 3-3-1-18-06) on leitud, et sõiduauto kasutuseelise väärtuseks on 0,4-1% auto soetushinnast iga 1000 läbisõidetud km kohta. Nimetatud kasutuseelisele on müüjal õigus VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi ja Te peate seda müüjale hüvitama. Seega ei pruugi auto tagastamine ehk lepingust taganemine olla kaugeltki efektiivne õiguskaitsevahend.
Juhul kui te lepingust ei tagane, siis teil on õigus nõuda näiteks hinna alandamist (nõuda kompensatsiooni).

Isiku kohta võib anda palju infot otsingusüsteemid, nt google, teatmik.ee, samuti riiklikud andmebaasid (nt ametlikudteadaanded.ee, ariregister.rik.ee/est?). Igal juhul selleks, et isikule esitada nõue, peate teadma tema andmeid, selleks piisab esialgu kasvõi e-maili aadressist.

Teil ei ole õigust lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Selles osas on müüjal õigus. See ei piira aga lepingust taganemist olukorras, kus müüja on lepingut oluliselt rikkunud (nt müüja keeldub alusetult varjatud puuduste likvideerimisest).

Tere

Müügihind on reeglina notari deposiidis ja teie mainutid 3 tööpäeva viitavad just selle. Uurige palun notarilt, miks ei ole summat Teile üle kantud. Tehingust taganemiseks hetkel alust ei ole.

Kui aga vald pidi tasuma otse teile ja ei ole seda teinud, peate andma ostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kui ka selle aja jooksul ostja oma kohustust ei täida, siis tegemist on olulise rikkumisega ja siis saate lepingust taganeda. Täiendava tähtaja andmisel võite määrata, et juhul, kui ostja ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, siis loete ennast lepingust taganenuks.

Pankrotivara müüakse kas avalikul enampakkumisel või võlausaldajate üldkoosoleku ettekirjutusel või pankrotitoimkonna nõusolekul enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil, kuid mingit pankrotivõlgniku ühe konkreetse võlausaldaja eelisõigust pankrotiseadus selles osas ette ei näe. Kas jääte oma sissemaksust ilma või millises ulatuses sõltub sellest, kas võlgnikul on vara, mida müüa, kas olete oma nõude õigeagselt pankrotipessa esitanud ja kui palju on võlgnikul teisi võlausaldajaid, sest raha makstakse võlausaldajatele välja jaotise alusel.

Lepingut nägemata pole võimalik Teie küsimusele detailselt vastata.

Kindlustuslepingu sõlmimisel enam kui üheks aastaks võib kindlustusvõtja lepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Lepingutingimus, mis raskendab tarbijast kindlustusvõtjal nimetatud taganemisõiguse kasutamist, nt. kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine.

Kindlustuslepingust taganemine on lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Lepingut on võimalik lõpetada ka poolte kokkuleppel ja võimalike lepingus sätestatud leppetrahvide nõudmine on üksnes võlausaldaja õigus, mitte kohustus.

Tere.

Kui töövõtja ei täida lepingut, siis iseenesest võib nõuda kohustuse täitmist (ka kohtus), kuid Teie kirjeldatud olukorras oleks selline nõue majanduslikult ebaotstarbekas, sest kedagi ei saa mingiks tegevuseks sundida. Jah, kohtutäitur võib täitemenetluse raames teha otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse, kuid teie olukorda see ei parandaks. Minu hinnangul oleks käesoleval juhul otstarbekas lasta tööd parandada teisel töövõtjal (juhul kui tööd on kiireloomulised), puudustega tööde osas aga alandada hinda (VÕS § 112) ja esitada nõue enammakstud summa tagastamiseks vastavalt VÕS §§ 112 lg 3, 189 lg 1 ja § 191 lg 1 sätestatule.