Lepinguõigus
Küsimus: Kas on võimalik esitada maa rendi arve, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud rendi hinnas?12.01.2018
Tere!
Ostsin üheksa aastat tagasi maamaja, kuhu ümber oli mõõdetud ka veidike maad. Tegime aia ümber, kus seda eelnevalt ei olnud mööda piirijoont. Ühes küljes oli juba aed olemas karjamaa vahel ja sinna enam aeda ei teinud. See aga oli üle meie piiri. Siiamaani oleme seda võõrast maad korras hoidnud niitmisega. Eelmine aasta ilmus välja omanik (kinnisvaraga tegelev maadeostja) ja tahtis meile maad maha müüa linnamaa ruutmeetri hinnaga. Me ei ole selle hinnaga nõus olnud. Hoidsime muidugi maad endiselt korras ja nüüd esitas ta meile rendi arve summas 300 eurot aasta.
Kas on võimalik esitada arve, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud rendi hinnas?
Ostsin üheksa aastat tagasi maamaja, kuhu ümber oli mõõdetud ka veidike maad. Tegime aia ümber, kus seda eelnevalt ei olnud mööda piirijoont. Ühes küljes oli juba aed olemas karjamaa vahel ja sinna enam aeda ei teinud. See aga oli üle meie piiri. Siiamaani oleme seda võõrast maad korras hoidnud niitmisega. Eelmine aasta ilmus välja omanik (kinnisvaraga tegelev maadeostja) ja tahtis meile maad maha müüa linnamaa ruutmeetri hinnaga. Me ei ole selle hinnaga nõus olnud. Hoidsime muidugi maad endiselt korras ja nüüd esitas ta meile rendi arve summas 300 eurot aasta.
Kas on võimalik esitada arve, kui eelnevalt ei ole kokku lepitud rendi hinnas?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kui teie kasutate maad alusetult, siis tekib omanikul õigus nõuda teie poolt saadud kasutuseelist. Üldiselt saab seda hinnata turuhinnaga. Samas selle nõude tõendamine osutub väga raskeks praktikas ning konkreetset vastust anda ei ole võimalik ilma kõigi asjaoludega tutvumata.
Arve esitamine on aga kindlasti ebasobiv viis omaniku nõude esitamiseks, sest selleks puudub õiguslik alus.
Teatud juhul ka teil tekib õigus nõuda maa korrashoidmisele kantud kulutuste hüvitamiseks.
Küsimus: Mis õigused on minul, kes ma üürin korterit ning avastame, et siin hallitab?12.01.2018
Tere! Sooviksin teada, mis õigused on minul, kes ma üürin korterit ning avastame, et siin hallitab. Tervis on kahjustada saanud ning minu isiklik vara riided, kotid ja jalanõud hallitusega kaetud.. kas peame omanikule üüri maksma või on meil õigus temalt nõuda tekitatud kahju eest? Ette tänades
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Vaadake palun varasemat vastust antud küsimusele: http://www.vastused.ee/loe/oigus/lepinguoigus/17086/uurikorter-hallitab-kas-oigus.html
Küsimus: Kas saame lõpetada tähtajalise üürilepingu ennetähtaegselt, kuna korteris on prussakad?28.11.2017
Tere.
Üürime ahiküttega korterit puumajas. Esialgne leping sai tehtud aastaks ehk siis mai kuu lõpuni. Nüüd oleme avastanud enda jaoks ebameeldiva üllatuse. Oleme üürinud korteri koos soovimatute koduloomadega (prussakad). Teavitasime ka koheselt korteri/maja omanikku, saatsime ka pildid prussakast. Soovisime, et omanik kannaks kulud seoses kahjuritõrjega terves majas (3 korteris). Omanik teavitas meile, et majas pole enne prussakaid olnud ja ahiküttega puumajas nad ei elagi. Paluti meil osta aerosoolid, putukamürgid ja ise tõrjet teha. Nüüd tekkis küsimus, kas meil oleks võimalik koheselt see leping lõpetada ja saada ka tagatisraha tagasi, mille oleme siia maksnud? Millised õigused meil on? Väikse lapsega võimatu elada siin ja samal ajal igapäevaselt mürgitada elamist.
Üürime ahiküttega korterit puumajas. Esialgne leping sai tehtud aastaks ehk siis mai kuu lõpuni. Nüüd oleme avastanud enda jaoks ebameeldiva üllatuse. Oleme üürinud korteri koos soovimatute koduloomadega (prussakad). Teavitasime ka koheselt korteri/maja omanikku, saatsime ka pildid prussakast. Soovisime, et omanik kannaks kulud seoses kahjuritõrjega terves majas (3 korteris). Omanik teavitas meile, et majas pole enne prussakaid olnud ja ahiküttega puumajas nad ei elagi. Paluti meil osta aerosoolid, putukamürgid ja ise tõrjet teha. Nüüd tekkis küsimus, kas meil oleks võimalik koheselt see leping lõpetada ja saada ka tagatisraha tagasi, mille oleme siia maksnud? Millised õigused meil on? Väikse lapsega võimatu elada siin ja samal ajal igapäevaselt mürgitada elamist.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata. Peab vaatama, millistes üüriasja omadustes olite kokku leppinud.
Üürileandja peamine kohustus on asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Seega ta peab tagama asja hoidmise seisundis, millele teil on lepingust tulenevalt õigustatud lootus.
Vaadake võlaõigusseaduse § 313 lg 1 (mõjuva põhjuse olemasolu korral erakorraline ülesütlemine). Peab märkima ka, et võlaõigusseaduse § 313 lõige 2 ei sisalda ammendavat loetelu, mis tähendab, et põhjused võivad olla ka muud kui selles sättes loetletud. Kui palju prussakad on mõjuvaks põhjuseks sõltub olukorrast. Võiks analüüsida, kas olukorrale võiks kohalduda näiteks sama seaduse § 196 lõige 1 või § 116 lõige 2 punkt 1.
Siiani ei ole ma kuulnud, et keegi oleks haigestunud just ainult prussakate poolt levitatud haigusesse. Mul puuduvad täpsed teadmised selles osas, kuid niipalju kui olen kuulnud selle kohta, prussakad ei ole inimese tervisele ohtlikud. Samas, kui te olete sundinud (ei kannata prusskate olemasolu mingil põhjusel) kasutama mingisuguseid aerosoole prussakate tõrjeks, siiski võiks kaaluda ka tuginemist võlaõigusseaduse § 317 sättele ehk üürilepingu erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu. Aga see on väga vaieldav. Ma pigem tugeneks ülal olevatele sätetele.
Kahjuks ei ole siinkohal täpset vastust kõigi asjaoludega ja lepingu sisuga tutvumata.
Küsimus: Kui pooltest mitteolenevatel põhjustel ei olnud võimalik teenust osutada, kas tellijal on õigus teenustasu tagasisaamiseks?22.11.2017
Tere!
Kahe eraisiku vahel oli sõlmitud suuline leping transporditeenuse osutamiseks (koera toomine Venemaalt Eestisse). Tervislikel põhjustel ei olnud aga võimalik koera õigel päeval peale võtta ja sihtkohta transportida. Teenuse osutaja sai oma teenuse eest 100% tasu ette. Küsimus: kui pooltest mitteolenevatel põhjustel koera ei olnud võimalik transportida, kas sellisel juhul on teenuse saajal õigus teenustasu tagasisaamiseks, ka osaliseks?
Kahe eraisiku vahel oli sõlmitud suuline leping transporditeenuse osutamiseks (koera toomine Venemaalt Eestisse). Tervislikel põhjustel ei olnud aga võimalik koera õigel päeval peale võtta ja sihtkohta transportida. Teenuse osutaja sai oma teenuse eest 100% tasu ette. Küsimus: kui pooltest mitteolenevatel põhjustel koera ei olnud võimalik transportida, kas sellisel juhul on teenuse saajal õigus teenustasu tagasisaamiseks, ka osaliseks?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Teie küsimusest ei selgu, kelle tervislikel põhjustel ei olnud võimalik koera peale võtta ning mida tähendab õigel päeval (kas kokku lepitud päeval või mingi muu tähendus). Kirjaliku lepingu omamata on raske tuvastada, kuidas selline olukord kvalifitseerub. Samas mainisite, et "pooltest mitteolenevatel põhjustel" ehk süü puudumine eeldatakse.
Veotasu tuleb vedajale maksta koera üleandmisel saajale. Kui aga vedamist ei saanud vedamis- või üleandmistakistuse tõttu lepingule vastavalt lõpule viia, võib vedaja nõuda läbitud tee pikkusele vastava veotasu maksmist ja kulutuste hüvitamist.
Küsimus: Kas ehitusfirma, kes on teostanud korteri garantiiperioodil müra mõõtmist, võib ostjalt nõuda antud mõõdistuste arve tasumist?14.11.2017
Tere. Kas ehitusfirma (Müüja), kes on teostanud korteri garantiiperioodil müra mõõtmist, võib Ostjalt nõuda antud mõõdistuste arve tasumist?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Garantii ulatub asja lepingutingimustele mittevastavusele garantiiperioodi jooksul. Kas müra mõõtmine on kuidagi seotud asja lepingutingimustele mittevastavusega?
Kahjuks ilma asjaoludega tutvumata on raske midagi veel öelda.
Küsimus: Kuidas sundida endist elukaaslast laenu ümber vormistamast, kui tema nimel on korter ja ma ei taha liisingut maksta?08.11.2017
Tere
Ei tea kas oskan lugu lahti kirjutada. Kunagi ammu sai elukaaslasega koos korter soetatud, nüüdseks on omand üle läinud 100% teisele osapoolele, kuid pangas jäi laen ümbervormistamata tema puuduliku sissetuleku tõttu. Tänaseks on tema sissetulek märkimisväärselt tõusud ja sellega ei tohiks probleeme olla. Nüüd keeldub ümber kirjutamast liisingu ehk panga poolset lepingut ja hoiab mind nagu kiusu pärast kinni. Kas saab kuidagi suunata teda seda tegema?
Ei tea kas oskan lugu lahti kirjutada. Kunagi ammu sai elukaaslasega koos korter soetatud, nüüdseks on omand üle läinud 100% teisele osapoolele, kuid pangas jäi laen ümbervormistamata tema puuduliku sissetuleku tõttu. Tänaseks on tema sissetulek märkimisväärselt tõusud ja sellega ei tohiks probleeme olla. Nüüd keeldub ümber kirjutamast liisingu ehk panga poolset lepingut ja hoiab mind nagu kiusu pärast kinni. Kas saab kuidagi suunata teda seda tegema?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Ainult kokkuleppel. Kõik ka sõltub sellest, kas korter oli kaasomandis või ühe isiku omandis ning kuidas olete omavahel raha jaganud peale korteri müüki teisele osapoolele.
Vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Isegi kui seda tehakse koos ühise kodu soetamise eesmärgil ning mõlemad parterid on rahaliselt kinnisasja soetamisse panustanud (on võtnud laenu ja teinud sissemakse).
Partneril, kes rahaliselt panustas teise partneri nimele ostetud kinnisasja ostmisesse on õigus nõuda alusetust rikastumisest tulenevalt oma panustatud osa tagasi.
Küsimus: Mitu päeva on mõistlik asja välja vahetamiseks aega anda (tegemist madratsiga, mis võtab ka palju ruumi?07.11.2017
Tere! Tellisin madratsi. Madrats tuli kohale, kirjutasin alla kulleri teatisele. Lähemal vaatlemisel tuli välja, et madrats on liiga suur. E-poega on ühendust võetud ning nad vahetavad madratsi õige vastu. Mitu päeva on mõistlik asja välja vahetamiseks aega anda? Mis on minu õigused ja kohustused madratsi ladustamisel? Asi on suur ja jääb ette.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Hiljemalt 14 päeva jooksul, et teil säiliks ka taganemisõigus.
Kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Tal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused.
Küsimus: Kas kaubanduslikus loteriis osaleval tarbijal on õigus e-poest ostetud toode 14 päeva jooksul tagastada?07.11.2017
Tere
Kui e-pood korraldab kaubandusliku loterii, milles osalemiseks tuleb soetada loterii korraldaja e-poest ese, kas siis ostjal säilib 14 päevane kauba tagastamise õigus? Kui loosimine on toimunud ja selgub, et ostja ei võitnud loositud auhinda ja kauba kätte saamisest on möödas vähem kui 14 päeva, on ostjal võimalus kaup selgitusi jagamata tagastada. See omakorda tähendab, et tekitatakse kaupmehel sihilikult kahju, lootes ise selle arvelt kasu teenida.
Samas võlaõigusseaduse § 53 lõige 2 punkt 3 ütleb, et hasartmängus osalemisel (kaubanduslikku loteriid käsitletakse seaduse kohaselt hasartmänguna) ei kohaldata sidevahendi abil sõlmitud lepingu tingimusi (sh 14 päevane tagastamisõigus). Teisest küljest võib tarbija öelda, et tema kavatsus ei olnud loosis osaleda ja soovis ainult toodet. Kas selle vastu võiks aidata sama toote kaks erinevat müügiviisi? Üks viis on osta lihtsalt toode ja teine viis on osta toode ja osaleda loteriis. Selline probleem esineb siis, kui kaupmees soovib näiteks iga nädal loosi korraldada.
Kui e-pood korraldab kaubandusliku loterii, milles osalemiseks tuleb soetada loterii korraldaja e-poest ese, kas siis ostjal säilib 14 päevane kauba tagastamise õigus? Kui loosimine on toimunud ja selgub, et ostja ei võitnud loositud auhinda ja kauba kätte saamisest on möödas vähem kui 14 päeva, on ostjal võimalus kaup selgitusi jagamata tagastada. See omakorda tähendab, et tekitatakse kaupmehel sihilikult kahju, lootes ise selle arvelt kasu teenida.
Samas võlaõigusseaduse § 53 lõige 2 punkt 3 ütleb, et hasartmängus osalemisel (kaubanduslikku loteriid käsitletakse seaduse kohaselt hasartmänguna) ei kohaldata sidevahendi abil sõlmitud lepingu tingimusi (sh 14 päevane tagastamisõigus). Teisest küljest võib tarbija öelda, et tema kavatsus ei olnud loosis osaleda ja soovis ainult toodet. Kas selle vastu võiks aidata sama toote kaks erinevat müügiviisi? Üks viis on osta lihtsalt toode ja teine viis on osta toode ja osaleda loteriis. Selline probleem esineb siis, kui kaupmees soovib näiteks iga nädal loosi korraldada.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kõik sõltub sellest, kuidas tarbija ja ettevõtja vaheline leping on sõlmitud (lepingu sõlmimise asjaolud).
Kui te kirjutate sellest, et 14 päevane taganemisõigus ei kohaldu, siis teil on õigus, vaid seda ikkagi tingimusel, et leping oli sõlmitud (toode ostetud) just hasartmängus osalemiseks. Kuidas seda välja selgitada on juba teine lugu/tehniline küsimus.
Kui me eeldame, et tarbija tuli e-poodi läbi loterii lingi mingist sotsiaalmeediast või otsingumootorist, või tarbija veebilehe külastamisel esmalt vajutas loterii bänneri/nuppu, ja alles siis läks tooteid ostma ja neid tooteid, mis on loteriis osalemise tingimuseks, siis võib oletada, et tarbija tuli e-poodi/ostis toodet eesmärgiga osaleda hasartmängus. Kui aga tarbija tuli e-poodi, ostis midagi ja alles siis sai teada sellest, et tema osaleb nüüd loteriis, siis ei ole võimalik tugineda sellele sättele ja 14 päevane taganemisõigus peaks kindlasti kohalduma.
Küsimus: Mil viisil sõlmida laenuleping, et hilisemaid oletatavaid probleeme vältida?07.11.2017
Tere.
Poja pere soovib saada laenu. Et hilisemaid oletatavaid probleeme vältida kuidas sõlmida laenuleping:
1. Kas notariaalselt kinnitatud ja hüpoteegiga tagatud?
2. Lihtlaenuleping - mis peab kindlasti olema lepingus, et hilisemate vaidluste korral oleks see kehtiv ka kohtus?
3. Hetkel on korteril hüpoteek laenuandjale. Kui mina tasun selle hüpoteegiga tagatud laenumakse, kas siis saab koheselt notari juures teha uue laenulepingu juba minu kasuks hüpoteegi tagatisel?
Poja pere soovib saada laenu. Et hilisemaid oletatavaid probleeme vältida kuidas sõlmida laenuleping:
1. Kas notariaalselt kinnitatud ja hüpoteegiga tagatud?
2. Lihtlaenuleping - mis peab kindlasti olema lepingus, et hilisemate vaidluste korral oleks see kehtiv ka kohtus?
3. Hetkel on korteril hüpoteek laenuandjale. Kui mina tasun selle hüpoteegiga tagatud laenumakse, kas siis saab koheselt notari juures teha uue laenulepingu juba minu kasuks hüpoteegi tagatisel?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Soovitan teile lugeda alljärgnevat artiklit:
https://www.minuraha.ee/enne_laenu/
Mis tüüpi lepingut valida sõltub täiesti olemasolevast olukorrast.
Ei ole selge, kas te soovite anda enda pojale laenu ja saada võlausaldajaks tema suhtes panga asemel või tegemist hoopis teise olukorraga. Küll aga soovitatav alati kasutada laenu tagamiseks mingusugust tagatist, on see hüpoteek või muu kättesaadav tagatis. Kui tegemst on laenu andmisega pangakohustuse täitmiseks, siis võiks kasutada hüpoteegi loovutamist ühelt võlausaldajalt teisele (ehk teile).
Küsimus: Kas üürileandja peab üürnikule tagastama kahe nädala üüriraha, kui koliti enne tähtaega välja?07.11.2017
Tere
Sõlmitud on tähtajaline leping aastaks. Vastavalt sõlmitud lepingule ütles üürileandja lepingu üles, teatades sellest ette kaks kuud. Lepingu lõpp 8.11. Üürnik kolis välja 15.10, andis ka võtmed. Üürnikul oli tehtud ettemaks oktoobrikuu üürile täies mahus. Kas üürileandja peab tagastama kahe nädala üüriraha üürnikule, kui koliti enne tähtaega välja?
Aitäh.
Sõlmitud on tähtajaline leping aastaks. Vastavalt sõlmitud lepingule ütles üürileandja lepingu üles, teatades sellest ette kaks kuud. Lepingu lõpp 8.11. Üürnik kolis välja 15.10, andis ka võtmed. Üürnikul oli tehtud ettemaks oktoobrikuu üürile täies mahus. Kas üürileandja peab tagastama kahe nädala üüriraha üürnikule, kui koliti enne tähtaega välja?
Aitäh.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Asjaolu, et üks pool ei kasutanud tema lepingujärgset õigust asja kasutada lepingu tähtaja lõppemiseni ei vabasta teda üüri maksmisest lepingu tähtaja lõppemiseni.