Lepinguõigus

Tere,
Sõltub sellest, kust ja kellelt laenu võetakse. Pangad reeglina sellistel tingimustel laenu ei anna. Kui laenuandjaks on keegi teine, siis saab kokku leppida ükskõik millistes tingimustes ja laenu tagastamise võimalus on juba laenuvõtja asi. Peamine on, et kokkulepe on saavutatud, kirjalikult fikseeritud ning ei esine muid asjaolusid, mis võiksid viidata lepingu tühisusele (ülekoormavad tingimused tarbija suhtes jne).

Tere,
Laenulepingu muutmiseks peate eelkõige Teie pangaga konsulteerima. Tuleb arvestada sellega, et pank vaatab üle kliendi riskitaseme, mis võib kaasa tuua intressi suurenemise ja laenu kallinemise. Kuna nagu Te ütlete õde ei ole võimeline oma laenu tasuma, siis on tõenäoline et pank keeldub laenu ümbervormistamisest või intress suureneb. Üldjuhul laenu ümbervormistamine on võimalik, v.a kui laenuleping seda välistab.

Tere,

Võlaõigusseaduse § 641 lõige 1 kohaselt tellijale (antud juhul KÜ) üleantav töö ja töö juurde kuuluvad dokumendid (antud juhul projekt) peab vastama lepingutingimustele. Lõige 2 punkti 2 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele kui töö ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks punkti 6 järgi töö ei vasta lepingutingimustele kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi. Käesoleval juhul projekteerija kohta oli MTR-is kanne ja teda soovitas ka KOV ehitusnõunik. See tähendab, et Teie KÜ-l oli õiguslik alus eeldada, et projekteerija on antud küsimuses pädev ja et ehitusprojekt ei ole puudulik. Seega töö ei vasta lepingutingimustele § 641 mõttes ja Võlaõigusseaduse § 646 lg 1 järgi KÜ-l on õigus nõuda projekteerijalt töö parandamist võiuue töö tegemist. Lõige 4 järgi töövõtja ehk projekteerija kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Omanikujärelvalve tegija kaasamine asjasse on käsitletav töö puuduse kõrvaldamisena ja KÜ-l on õigus nõuda projekteerijalt projekti parandamisega kaasnevad kulud.

Tere,

Kui üürilepingut pikendatud ei ole, siis seaduse alusel paraku ei jää Teil muud võimalust kui ettemakstud raha tagasi nõuda ja korterist välja kolida.

Tere,

Jah, see on seaduslik. Erasuhetes ettevõtjal on võimalus kehtestada oma tingimusi. Kui klient hakkab Teie teenuseid kasutama ja on tingimusest teadlik (antud juhul on), siis see on käsitletav tingimustega nõustumisena ja klient ei saa pärast esitada vastuväiteid.

Tere,

Kui kontor suletakse, siis kindlasti on tegemist koondamisega. Töölepinguseaduse § 89 lõige 3 ütleb, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a juhtudel, kui tegemist on tööandja tegevuse lõppemisega ja tööandja pankroti väljakuulutamisega. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seega antud juhul tööandja peaks kas tegema võimalikuks Teie töötamist kodukontoris ehk pakkuma teist tööd või siis koondada Teid makstes Teile välja koondamishüvitist.

Tere,

Rendileandja ei saa esitada arvet koristuse eest ainult Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel. Selleks, et tal oleks vähemalt mingi võimalus raha nõudmiseks, koristaja peaks tegelikult koristama Teie ruume.

Tere,

Käendusleping on võimalik ennetähtaegselt lõpetada. Selleks tuleb Teil ühendust võtta oma laenuhalduriga. Seejärel juba pank otsustab, kas ta on nõus antud tagatisest loobuma või mitte. Reeglina käendusest loobumine on võimalik vaid siis kui leitakse uus käendaja. Sellisel juhul sõlmitakse lihtsalt vastav kokkulepe, millega käendusleping ennetähtaegselt lõpetatakse. Kui ei, siis käendus kehtib, nagu kokku lepitud.

Tere,

Töölepinguseaduse § 112 lg 1 järgi töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust nendes olukordades, kui toimub äriühingute liitumine, jagunemine või müük või antakse üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus. Seejuures kohustab seadus järgima töölepingute üleminekul konkreetseid nõudeid, sh töötaja eelnevat teavitamist ning temaga konsulteerimist. Muudel juhtudel ei ole töölepingu üleandmine võimalik, vaid üks tööleping tuleb ühe tööandja juures seaduspäraselt lõpetada ja järgmise tööandjaga sõlmitakse juba uus tööleping.

Tere,

Teie ja muusikakooli vahel sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele Võlaõigusseaduse § 271 mõttes. § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Lg 2 järgi üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Reeglina üüritud asja hävimisega üürileping lõpeb. Üürilepingu sõlmimisega Teil ei tekki omandit üüritud asja suhtes, seega Teil on kohustus asja pärast lepingu lõppemist muusikakoolile tagastada.