Lepinguõigus
Küsimus: Kuidas lõpetada maa rendileping, kui rendi summat lepingus pole ja teine pool on lihtsalt toetust kasutanud?07.11.2017
Minu äiaga on sõlminud kohalik meesterahvas maa rendilepingu 3,7 hektarile 2015 aastal. Tänaseks on rentnik võtnud välja PRIA toetuse kolmel aastal. Äi ei teadnud lepingust ega selle olemusest temalt küsides midagi. Lugedes lepingut, puudub sealt täielikult rendi suuruse ja maksmise osa ehk rendist pole sõnagi. Tunne on nagu oleks tegemist vara tasuta kasutusse andmise lepinguga aga pealkiri on rendileping ja ka jutt käib kogu aeg rendilepingust. Tundes lepingu teist poolt, on ta tõenäolislet lihtsalt sõlminud vanainimesega, kes asjade olemusest aru ei saa, rendilepingu, mille järgselt midagi rendile andjale maksma ei tahtnud ja pole ka maksnud.
Minu küsimus on, et kas sellise lepingu võib lugeda õigustühiseks või ei või? Ja kuidas tuleks see lõpetada, kui see pole õigustühine? Kas piisab etteteatamisest, et loen lepingu lõppenuks alates 1.01.2018 näiteks? Ja kas siis peaksin ka põhjendama, miks? Ja kas põhjus võib olla see, et leping on õigustühine või tuleks lepingu lõpetamisel lähtuda hoopis siis vara tasuta kasutada andmise lepingu erakorralisest ülesütlemise korrast ja ikkagi põhjendada, miks tahan lepingut lõpetada?
Minu küsimus on, et kas sellise lepingu võib lugeda õigustühiseks või ei või? Ja kuidas tuleks see lõpetada, kui see pole õigustühine? Kas piisab etteteatamisest, et loen lepingu lõppenuks alates 1.01.2018 näiteks? Ja kas siis peaksin ka põhjendama, miks? Ja kas põhjus võib olla see, et leping on õigustühine või tuleks lepingu lõpetamisel lähtuda hoopis siis vara tasuta kasutada andmise lepingu erakorralisest ülesütlemise korrast ja ikkagi põhjendada, miks tahan lepingut lõpetada?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Olukord on kirjeldatud päris segaselt. Ei ole selge, kas on see tähtajaline või tähtajatu rendileping; millise eesmärgiga oli leping sõlmitud jne. Kui tegemist on põllumajandusliku rendilepinguga, siis see ei pea ilmtingimata olema tasuline. Rentnik peab rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele, eelkõige säilitama rendilepingu eseme majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult.
Kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul ei teata kumbki lepingupool vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks (VÕS § 352).
Lepingupooled võivad tähtajatu rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kuus kuud (VÕS § 353 lg 1).
Küsimus: Kes ikkagi peab maksma ekspluatatsioonimakseid, kas omanik või üürnik?07.11.2017
Lepingus (otse omanikult) on kirjas, et üürnik tasub ekspluatatsioonimaksed (haldus ja hooldusfond, remondikulud). Toetudes antud lingile võib järeldada, et seda ei pea maksma isegi siis kui lepingus on see mainitud? Link: https://kodustiil.postimees.ee/4006285/lugeja-kusib-kas-korteriuhistu-remondifondi-peab-tasuma-uurnik-voi-uurileandja
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Remondifondi kulude maksmise kohustuse osas on palju vastakaid seisukohti, kes seda tegelikult tasuma peaks. Üürileandjad on enamasti seisukohal, et seda peab tasuma üürnik ja tuginevad sellele, et see on korteri kasutamisega seotud. Üürnikud vastupidi on veendunud, et seda peab maksma üürileandja. Notari seisukoht on viimati kinnitust leidnud ka kohtus, seega üürnikel on õigus ning remondifondi peab siiski maksma üürileandja, kuna remondifond on otseselt seotud omandi säilitamise kuludega. Kohtus on leitud, et nt laenu jäägi tagasimaksed, kindlustuse maksed ja maksed remondifondi eest ei ole eluruumi kasutamisega seotud teenused. Sellepärast, tuginedes VÕS §-le 275, on kokkulepe, et üürnik peab maksma kogu arve, sh remondifondi kulud, tühine.
Küsimus: Kas üürnik on seaduse alusel kohustatud maksma ekspluatatsiooni ja kommunaalmakseid?19.10.2017
Lepingus on kirjas, et üürnik tasub ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksed (haldus ja hooldusfond, remondikulud). Samas, kas üürnik on seda seaduse alusel kohustatud maksma?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
Mis puudutab remondifondi kulusid, siis need kulud on otseselt seotud korteri kasutamisega. Üürileandja ei saa neid nõuda, kui selles ei ole lepingus otseselt kokku lepitud, vastasel juhul saab.
Küsimus: Kas on võimalik lõpetada korteri järelmaksuleping, kuna teine pool ei maksa makseid?12.10.2017
Tere.
Sõlmisin minu korteris üürilepingu alusel elava neiuga kirjaliku järelmaksulepingu (ei ole notariaalselt kinnitatud). Neiu ise poleks pangast laenu saanud ja mul endal on omal ajal võetud eluasemelaen pangast, ning korterile seatud hüpoteek panga kasuks. Neiu pidi igakuiselt tasuma osamakseid, aga paraku on ta teinud seda kaootiliselt ja 3 kuud on üldse maksmata. Lisaks oli ta ise sealt vahepeal välja kolinud ja võtnud sinna nö üürilise, ilma et oleks mind teavitanud. Ka kommunaalkulude arved olid võlas ja see nö üürnik on seda võlga tasapisi likvideerinud, mina pole aga neiult kunagi üüri küsinud. Millega peaksin arvestama kui lepingu lõpetan, kui selleks üldse on võimalus?
Sõlmisin minu korteris üürilepingu alusel elava neiuga kirjaliku järelmaksulepingu (ei ole notariaalselt kinnitatud). Neiu ise poleks pangast laenu saanud ja mul endal on omal ajal võetud eluasemelaen pangast, ning korterile seatud hüpoteek panga kasuks. Neiu pidi igakuiselt tasuma osamakseid, aga paraku on ta teinud seda kaootiliselt ja 3 kuud on üldse maksmata. Lisaks oli ta ise sealt vahepeal välja kolinud ja võtnud sinna nö üürilise, ilma et oleks mind teavitanud. Ka kommunaalkulude arved olid võlas ja see nö üürnik on seda võlga tasapisi likvideerinud, mina pole aga neiult kunagi üüri küsinud. Millega peaksin arvestama kui lepingu lõpetan, kui selleks üldse on võimalus?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Peaks tõdema, et olukorra kirjeldus on toodud ka kaootiliselt ja segaselt.
Vastuse andmiseks peab mul olema korralik ülevaade sellest, mis lepingud, mille sisu/eesmärgiga, kes ja kellega on sõlminud. Kahjuks, teie toodud kirjeldusest seda infot korraliku täpsusega ei nähtu, seega ka lahenduse pakkumine on raskendatud.
Küsimus: Kas telefonitsi esitatud avaldus ja siis e-postiga kinnitatud kokkulepe on tõend vaidluse korral?06.10.2017
Tere. Siin on 2 küsimust.
1. Palun Teie arvamust olukorrast, kui õnnetusjuhtumis kahju tekitanud isik kinnitas kirjalikult e-posti teel, et on nõus kahju hüvitama, kuid mõne aja möödudes hakkas eitama oma osalust õnnetuses ja selle põhjustamises. Kas on olemas mõne õigusakti või VÕS säte seoses sarnaste kokkulepete rikkumise või nendest taganemise lubamatusega?
2. Kui mõni asjaolu edastatakse telefonitsi ja registreeritakse kirjalikult, siis millisel juhul on sellise dokument näol võib olla tegemist otsese või kaudse tõendiga sündmuse toimumise kohta? Millisel juhul telefoni teel esitatud avaldus võib omada sama õigust nagu kirjalik avaldus?
Tänud.
1. Palun Teie arvamust olukorrast, kui õnnetusjuhtumis kahju tekitanud isik kinnitas kirjalikult e-posti teel, et on nõus kahju hüvitama, kuid mõne aja möödudes hakkas eitama oma osalust õnnetuses ja selle põhjustamises. Kas on olemas mõne õigusakti või VÕS säte seoses sarnaste kokkulepete rikkumise või nendest taganemise lubamatusega?
2. Kui mõni asjaolu edastatakse telefonitsi ja registreeritakse kirjalikult, siis millisel juhul on sellise dokument näol võib olla tegemist otsese või kaudse tõendiga sündmuse toimumise kohta? Millisel juhul telefoni teel esitatud avaldus võib omada sama õigust nagu kirjalik avaldus?
Tänud.
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kahjuks peab tõdema, et teie küsimused on väga praktilised, kuid puudub toimunud sündmuste kirjeldus, mistõttu ei ole mul võimalik teile vastust anda.
Üldiselt saan vastata, et kõik tõendid, mis on jälgitavad ehk mida saab dokumentaalselt või tunnistaja ütlustega tõendada võib kasutada vaidluse lahendamisel.
Küsimus: Kas on võimalik eraisikult ostetud auto tagastada või nõuda remondi hüvitamist, kuna järgmisel päeval oli auto katki?06.10.2017
Tere.
Ostsin eraisikult auto, päev hiljem tuli vea teade veojõukontroll ei tööta. Mõtlesin, kasutatud auto, lasen selle vea ära parandada. Viies auto remonditöökotta, avastati aga õlileke ja lähemalt uurides tuli välja, et mootor suht õhtul omadega, remont läheks pool auto hinnast maksma. Autoga sain sõita 400 km. Kas on võimalik auto müüale tagastada või remondi kulu nõuda?
Ostsin eraisikult auto, päev hiljem tuli vea teade veojõukontroll ei tööta. Mõtlesin, kasutatud auto, lasen selle vea ära parandada. Viies auto remonditöökotta, avastati aga õlileke ja lähemalt uurides tuli välja, et mootor suht õhtul omadega, remont läheks pool auto hinnast maksma. Autoga sain sõita 400 km. Kas on võimalik auto müüale tagastada või remondi kulu nõuda?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Juhul, kui tegemist on varjatud puudustega, millest müüja teadis või pidi teadma müügi hetkel ja mida polnud võimalik auto ülevaatuse ajal mitteprofessionaalist ostjal tuvastada, siis võib lepingust taganeda olulise lepingurikkumise puhul. Samas oluline on see, millistes auto omadustes olite kokku leppinud. Juhul, kui teil ei ole võimalik tõendada, et auto ostes oli kokkuleppeks see, et autol ei ole olulisi puudusi, mis põhjustaksid olulisi kulusid, siis kahjuks oleks väga raske midagi nõuda, sest auto on kasutatud ning müüja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui teil puudub lepingutingimustest kokkulepe. Samas siinkohal saab olla abiks ka seadus.
Auto ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Samas juhul, kui müüjaks on eraisik (nagu teie olukorras), ei ole see kahjuks praktikas kohaldatav.
Küsimus: Kuidas peaks nimetama töövõtulepingu ülesütlemise avalduse vastukirja ja kas sellel on mingi kindel vorm?06.10.2017
Tellija on saatnud töövõtjale töövõtulepingu ülesütlemise avalduse. Töövõtja meelest on see tühine. Kuidas peaks töövõtja formuleerima oma vastuse / põhjendused sellele avaldusele ja kas on tähtis mis on vastuskirja nimetuseks? Kas selles vastukirjas peaks ära tooma ka lepingu etteteatamata ülesütlemisest tuleneva rahalise nõude tellija vastu lepingujärgse etteteatamise tähtajast (3 kuud) mitte kinni pidamise alusel?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Töövõtulepingu ülesütlemisel kõige pealt tuleb lähtuda sõlmitud lepingust. Kui lepingus ei ole lepingu lõpetamine reguleeritud, siis tuleb lähtuda seadusest.
Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seadus ei näe ette konkreetset vastuse vormi.
Kumbki lepingupool võib töövõtulepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks töövõtulepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.
Kuna olete kirjeldanud olukorda väga pealiskaudselt, siis ei ole mul kahjuks võimalik ka täpsemat vastust anda. Soovitan lähtuda teie vahel kokku lepitust. Oluline, et see oleks kõik kirjalikult jälgitav ja tõendatav.
Küsimus: Kui üürikorter hallitab, kas on õigus keelduda maksmast üüri?06.10.2017
Tere!
Selline küsimus, et aprillis kolisime üürikorterisse, millega hakkasid kaasnema hallitus ja liigniiskus. Enne lepingu sõlmimist küsisime ka omanikult, kas korteris ka hallitusega probleeme on. Vastuseks saime, et kunagi on hallitus sees olnud aga enam pole olnud. Sisse kolides aga kuulsime naabritelt, et terves selles maja pooles, kuhu ka meie korteri üürisime esineb hallitusega seoses väga palju probleeme.
Sisse kolides hakkasime tähele panema, et iga hommik on aknad läbimärjad, lihtsalt nii märjad, et võimatu isegi välja näha, lisaks oli sealt juba suur loik vett tilkunud maha. Juba suveks oli asi nii kaugel, et kõik hallitas. Tuulutame korterit väga palju, kõik ventilatsiooni avad on 24/7 avatud. Praeguseks on nii, et magamistoas kappides alumise riiuli riided hallitavad, kõik riided on rikutud. Samuti tekid ja padjad kõik hallitust täist, ka need millega magame. Magama heites juba tunned, et tekk märg ja magad voodis nii, et hallituse lõhna tuba täis. Kõik lapse pehmed ja karvased mänguloomad hallitavad. Ļaptopi klaviatuurile tekkis hallitus ja peale seda klaviatuur enam ei tööta. Kööginõudele tekib ööga paks hallituskiht. Isegi külmiku tihendile tekib hallitus. Kõik toiduasjad mis kappides (pudrud, sool, jahu jne) on läbimärjad.
Koridori kapis on kõigil üleriietel ja jalanõudel üleni paks hallituskiht peal. Ei teki väiksed täpid. Vaid lausa päevaga kohutav paks hallituskiht.
Vannitoas hallitavad seinad ja dušikabiin. Ka põrand.
Omalt poolt teeme kõik, tuulutame. Peseme muudkui seda hallitust maha. Tuulutame kappe ja vannituba, hoiame uksed lahti, ventilatsioon koguaeg avatud. Kui avastasime niiskuse ja hallitusega seotud probleemid, siis sai sellest kohe ka omanikku teavitatud. Ta natukene uuris meilt olukorda ja küsis, et kas saaksime uued mootoriga ventilatsiooniavad paigaldada. Vastasime talle, et oleks vaja kedagi professionaalset, kes teab ka kuidas ja mida paigaldada, kas peaks niiskust mootor sisse või välja tõmbama. Peale seda oli omaniku poolt pikaks ajaks vaikus. Natukese aja pärast võtsime uuesti ühendust ja ütlesime, et võime kasvõi ise otsida selle professionaali ja need vendiaugud paigaldada. Vastust ei tulnud. Lõpuks peale mitmendat kirja saime vastuseks, et tahab meid külastada ja probleemi lahendada, külla pole siiani jõudnud ega kõnedele sõnumitele vastuseid saanud. Nüüd on nii, et kuna kolime välja, sest hallitus rikub juba kogu meie vara ja on hakkanud ka väikese lapse tervisele, tekkis ka allergia. Kas meil on õigus omanikult nõuda mingit kompensatsiooni? Sest enamik meie riietest ja varast on rikutud ja asjad maanduvad lihtsalt prügikasti. Kas meil on õigus näiteks nõuda et viimase kuu eest üüri ei maksa?
Selline küsimus, et aprillis kolisime üürikorterisse, millega hakkasid kaasnema hallitus ja liigniiskus. Enne lepingu sõlmimist küsisime ka omanikult, kas korteris ka hallitusega probleeme on. Vastuseks saime, et kunagi on hallitus sees olnud aga enam pole olnud. Sisse kolides aga kuulsime naabritelt, et terves selles maja pooles, kuhu ka meie korteri üürisime esineb hallitusega seoses väga palju probleeme.
Sisse kolides hakkasime tähele panema, et iga hommik on aknad läbimärjad, lihtsalt nii märjad, et võimatu isegi välja näha, lisaks oli sealt juba suur loik vett tilkunud maha. Juba suveks oli asi nii kaugel, et kõik hallitas. Tuulutame korterit väga palju, kõik ventilatsiooni avad on 24/7 avatud. Praeguseks on nii, et magamistoas kappides alumise riiuli riided hallitavad, kõik riided on rikutud. Samuti tekid ja padjad kõik hallitust täist, ka need millega magame. Magama heites juba tunned, et tekk märg ja magad voodis nii, et hallituse lõhna tuba täis. Kõik lapse pehmed ja karvased mänguloomad hallitavad. Ļaptopi klaviatuurile tekkis hallitus ja peale seda klaviatuur enam ei tööta. Kööginõudele tekib ööga paks hallituskiht. Isegi külmiku tihendile tekib hallitus. Kõik toiduasjad mis kappides (pudrud, sool, jahu jne) on läbimärjad.
Koridori kapis on kõigil üleriietel ja jalanõudel üleni paks hallituskiht peal. Ei teki väiksed täpid. Vaid lausa päevaga kohutav paks hallituskiht.
Vannitoas hallitavad seinad ja dušikabiin. Ka põrand.
Omalt poolt teeme kõik, tuulutame. Peseme muudkui seda hallitust maha. Tuulutame kappe ja vannituba, hoiame uksed lahti, ventilatsioon koguaeg avatud. Kui avastasime niiskuse ja hallitusega seotud probleemid, siis sai sellest kohe ka omanikku teavitatud. Ta natukene uuris meilt olukorda ja küsis, et kas saaksime uued mootoriga ventilatsiooniavad paigaldada. Vastasime talle, et oleks vaja kedagi professionaalset, kes teab ka kuidas ja mida paigaldada, kas peaks niiskust mootor sisse või välja tõmbama. Peale seda oli omaniku poolt pikaks ajaks vaikus. Natukese aja pärast võtsime uuesti ühendust ja ütlesime, et võime kasvõi ise otsida selle professionaali ja need vendiaugud paigaldada. Vastust ei tulnud. Lõpuks peale mitmendat kirja saime vastuseks, et tahab meid külastada ja probleemi lahendada, külla pole siiani jõudnud ega kõnedele sõnumitele vastuseid saanud. Nüüd on nii, et kuna kolime välja, sest hallitus rikub juba kogu meie vara ja on hakkanud ka väikese lapse tervisele, tekkis ka allergia. Kas meil on õigus omanikult nõuda mingit kompensatsiooni? Sest enamik meie riietest ja varast on rikutud ja asjad maanduvad lihtsalt prügikasti. Kas meil on õigus näiteks nõuda et viimase kuu eest üüri ei maksa?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 278 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist;
Kui üürileandja puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.
Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.
2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
See teie olukorras ei kohaldu.
3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
Võib nõuda ainult sellist kahju, mille esinemine on tingitud just selle puudusega ja seda on võimalik faktiliselt tõendada.
4) alandada üüri;
Üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada.
5) hoiustada üüri.
Kui eluruumi üürnik nõuab üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist, võib ta määrata üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selleks tähtaja ning hoiatada, et puuduse või takistuse kõrvaldamata jätmise korral hoiustab ta tähtaja möödumisel sissenõutavaks muutuva üüri.
Küsimus: Kas omanikul on võimalik tühistada allkirjastatud tühja sõiduki ostu-müügilepingut ja volitust, et takistada sõiduki müüki?18.09.2017
Tere!
Sõiduki omanik (eraisik) allkirjastas täitmata sõiduki ostu-müügilepingu ja volituse blanketi isikule (eraisik), kes tegeleb sõiduki müügiga.
Kuna omanikul tekkisid ebakõlad ja kahtlused seoses müüja tegevusega, siis kas on kuidagi võimalik tühistada omaniku poolt allkirjastatud sõiduki ostu-müügilepingut ja volitust, et takistada sõiduki müüki?
Aitäh!
Sõiduki omanik (eraisik) allkirjastas täitmata sõiduki ostu-müügilepingu ja volituse blanketi isikule (eraisik), kes tegeleb sõiduki müügiga.
Kuna omanikul tekkisid ebakõlad ja kahtlused seoses müüja tegevusega, siis kas on kuidagi võimalik tühistada omaniku poolt allkirjastatud sõiduki ostu-müügilepingut ja volitust, et takistada sõiduki müüki?
Aitäh!
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele (TsÜS § 126 lg 1).
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus (TsÜS § 72). Igasuguste tahteavalduste tagasivõtmine on lubatud üksnes eelpool nimetatud sätte tingimustel (kui võtate tahteavaldust / allkirjastatud leping tagasi) või poolte kokkuleppel. Seega tahteavaldus jõustub selle jõudmisega adressaadini (ostjani) ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel (on ka teised võimalused, kuid Teie olukorras nende kohaldamine ei ole tõenäoline).
Küsimus: Kas korteri müügilepingule lisaks tehtud kahepoolse lepingu alusel on võimalik raha välja nõuda?18.09.2017
Tere
müüsin 2016 a detsembris oma korteri. Notaris sai korteri müügi hinnaks seatud 2800 eurot ja 2000 eurot pidi tasuma ostja mulle hiljem sulas. Sai vastav leping ka kahepoolselt A4 paberile kirja pandud, kus ostja lubas hiljemalt 20.12.2016 tasuda ülejäänud osa summast. Seda ei ole ta aga siiani teinud. Telefonikõnedele on ta aeg ajalt vastanud aga siis lubanud aina uusi kuupäevi võla tasumiseks. Tean, et ta on tegelenud kelmusega ja ka teistele inimestele võlgu, aga mind huvitab muidugi enda raha. Kas annaks teda selle allkirjastatud lepingu põhjal inkassosse anda või mis võimalused oleks saada see raha kätte?
vastuse eest ette tänulik
müüsin 2016 a detsembris oma korteri. Notaris sai korteri müügi hinnaks seatud 2800 eurot ja 2000 eurot pidi tasuma ostja mulle hiljem sulas. Sai vastav leping ka kahepoolselt A4 paberile kirja pandud, kus ostja lubas hiljemalt 20.12.2016 tasuda ülejäänud osa summast. Seda ei ole ta aga siiani teinud. Telefonikõnedele on ta aeg ajalt vastanud aga siis lubanud aina uusi kuupäevi võla tasumiseks. Tean, et ta on tegelenud kelmusega ja ka teistele inimestele võlgu, aga mind huvitab muidugi enda raha. Kas annaks teda selle allkirjastatud lepingu põhjal inkassosse anda või mis võimalused oleks saada see raha kätte?
vastuse eest ette tänulik
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Dokumendiga tutvumata ei ole mul võimalik teile asjakohast teavet anda, kuid üldiselt kõik kinnisvaraga müügiga seotud dokumendid peavad olema notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul need on tühised, s.t algusest peale kehtetud.