Lepinguõigus

Käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt. Kui elukaaslane ei maksa, siis tuleb pank ja küsib raha teie käest. Hiljem tekib teil oma ekselukaaslase vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.
Lahenduseks käendusest vabanemiseks võiks olla uus käendaja (kes oleks nõus teie asemel lepingulistesse suhetesse astuma) või elukaaslase majandusseisundi paranemine/suure osa võlgnevusest ära maksmine, mille tulemusel pank oleks nõus käendusest loobuma.
Üldjuhul sellest niisaama vabaneda teil ei ole võimalik.

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.

Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud (VÕS § 309 lg 1 esimene lause). Kolmekuuline etteteatamistähtaeg kohaldub tähtajatu üürilepingule (VÕS § 312 lg 1).

Nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut saab mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda, kui esinevad erakorralise ülesütlemise alused (VÕS § 313), mille näidisloetelu on toodud VÕS-i § des 314 319. Nende aluste esinemisel ei pea seaduses sätestatud või poolte poolt kokku lepitud ülesütlemistähtaegu järgima, välja arvatud kui pooled on kokku leppinud etteteatamistähtajad ka lepingu erakorralise ülesütlemise puhuks. Pooled võivad üürilepingus ette näha lisaks VÕS-i § des 314 319 sätestatule ka muid põhjusi, mis annavad õiguse nii tähtajatut kui ka tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda.

Tähtajalise lepingu sõlmimisel peab eeldama, et lepingut täidetakse tähtaja möödumiseni, seega võib üürileandjal tekkida rahaline kompensatsiooninõue üürniku vastu. Riigikohtu arvates antud juhul üürileandja kahjuks võib olla üüritulu, mida ta oleks tõenäoliselt saanud, kui üürinik ei oleks üürilepingut ennetähtaegselt üles öelnud (VÕS § 127 lg 4), st Teie antud juhul üür 4 kuu eest. Kahjunõude arvutamisel tuleb aga arvestada kõiki asjaolusid. Nii VÕS § 127 lg 5 kui ka § 128 lg 4 järgi tuleb hüvitise määramisel arvestada üürileandja võimalust üüripinda muul viisil ise kasutada ja sellega kulusid kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile ja sellega kulusid kokku hoida ja tulu teenida. Seega tuleb üürnikult üürileandja kasuks nõudvast saamata jäävast üürist maha arvata nt uuelt üürnikult saadud ja/või saadav üür. Probleem seisneb aga selles, et ei ole tavaliselt teada lepingu ülesütlemise hetkel, kas on tulemas uus üürnik.

Tere,
Vabaabielus varalistele suhetele kohaldatakse võlaõigusseaduse seltsingulepingu sätteid, kus pooled peavad ühise eesmärgi saavutamise nimel panustama vara ja tööga. Seltsingulepingust tulenevaid õigusi reguleerib võlaõigusseaduse § 589, mille kohaselt „seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse“. Ühisomandisse saab vabaabielus omandada ainult vallasasju (auto, tehnika, mööbel ja muud taolist), mitte kinnisasju (korter, maja, maad ja muud sarnast).

Vabaabielus kinnisvara omandamisel saab kinnisasja omanikuks see partner, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud ehk Teie. Isegi kui seda tehakse koos ühise kodu soetamise eesmärgil ning mõlemad parterid on rahaliselt kinnisasja soetamisse panustanud (on võtnud laenu ja teinud sissemakse).

Seda põhjusel, et kõik tehingud, mis puudutavad kinnisasja, tuleb teha notariaalses tõestatud vormis ning kui partnerite kokkulepe, millega nad ühiselt omandavad kinnisasja, ei ole notariaalselt tõestatud, on partnerite omavaheline kokkulepe tühine ja seega algusest peale kehtetu.

Partneril, kes rahaliselt panustas teise partneri nimele ostetud kinnisasja ostmisesse ehk Teie elukaaslasel, on õigus nõuda alusetust rikastumisest tulenevalt oma panustatud osa tagasi.

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõige 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama (VÕS § 313 lg 3). VÕS § 313 lõike 2 kohaselt peetakse mõjuvaks põhjuseks eelkõige VÕS §‑des 314–319 nimetatud asjaolusid. Nimetatud paragrahvide sisustamise praktika ei anna ühest vastust küsimusele, kas üürilepingu erakorralise ülesütlemise mõistes saaks oluliseks põhjuseks pidada seda, et majandussituatsiooni muutuse tõttu on kokkulepitud lepingutingimuste täitmine muutunud võimatuks või raskeks.

Mõjuva põhjuse mõiste kohta on Riigikohus märkinud aga, et „võlaõigusseaduse § 313 lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral“. Seega on lepingu erakorralise ülesütlemise alus olemas juhul, kui esineb asjaolu, mille tõttu ülesütlemist sooviva poole huvid lepingu lõpetamiseks kaaluvad üles teise lepingupoole huvid lepingu jätkumise vastu. Ilmselgelt ei piisa üürilepingu ülesütlemiseks sellest, kui ainult ülesütlemist sooviv lepingupool peab põhjust mõjuvaks. Lepingu erakorralise ülesütlemise põhjus peab olema mõjuv objektiivses mõttes. Vaidluse tekkimisel annab põhjuse mõjuvusele lõpliku hinnangu kohus. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et lepingu ülesütlemise aluse olemasolu tõendamise kohustus lasub lepingu üles öelnud poolel. Tervise oluline halvenemine paljude juristide seisukohalt võib pidada mõjuvaks põhjuseks objektiivses mõttes üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Soovitan ka lugeda Justiitsministeeriumi artiklit üürilepingu kohta: http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid/nouandeid-uurilepingu-solmimiseks

Tere,
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 2 järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Tööleping peab seega olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 lõige 1). Kirjaliku vorminõudega on võrdstatud näiteks tehingu elektrooniline vorm (ei tohi segi ajada digitaalsega). Elektrooniline vorm peab võimaldama lepingu taasesitamist, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema elektrooniliselt allkirjastatud (TsÜS § 80 lõiked 1 ja 2). Seega võib töölepingu sõlmida ka kasutades digitaalallkirja, kuid see ei tähenda, et see on ainuvõimalik elektrooniline viis. Lisaks peab rõhutama, et töölepingu vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lõige 4), seega ka kehtetust. Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud tööülesandeid täitma, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem väita, et lepingut ei ole sõlmitud või see ei ole kehtiv. TLS kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Sama põhimõtet on kinnitanud Riigikohus, leides et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised.

Tere,
Kehtib leping, mida olete alla kirjutanud.
VÕS § 38 ütleb, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Ka Riigikohus on kinnitanud seda käsitlust, ning tuletas, et ettevõtte tüüptingimused kohalduvad VÕS § 38 kohaselt poolte suhtele vaid siis, kui pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Moraalse kahju instituut Eestis eriti ei toimi. Väga vähe on võimalusi seda tõendada ning reaalselt nõuda. Teie olukord selle alla ei kuulu. Aga võite kindlasti nõuda Teile lepinguga antud leppetrahvi.

Töövastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Üldiselt kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt, võib tellija keelduda talle töö vastuvõtmisest (VÕS § 101 lg 2). Mõningatel juhtudel võib tellija keelduda töö vastuvõtmisest selle oluliste puuduste korral. Kui töö ei ole valmis (sh töö on oluliste puudustega), on tellija kohustatud selle töö siiski vastu võtma juhul, kui kui puudus tulenes tellija juhisest (VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Tellijal ei ole õigust keelduda mitteolulise puudusega töö vastuvõtmisest. Puuduse arvamine oluliseks või mitteoluliseks sõltub mitmetest asjaoludest, millest olulisemad on ehitise eesmärgipärase kasutamise võimalus ning ehitise ohutus.

Tõsiseks probleemiks on, kui ehitustegevused on teostatud, kuid ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata, mistõttu tuleb teha veel vaegtööd. Vaegtööd omakorda saab samuti jagada kaheks:
mittetakistavad ehk ebaolulised puudused. Näiteks uste ja akende reguleerimine, värviparandused jne.
ja takistavad ehk olulised puudused. Näiteks juhul kui sanitaartehnika paigaldus on lõpetamata, s.t nimetatud töid teostamata ei ole võimalik ehitist korralikult kasutada

Selle tõttu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel peaks alati fikseerima kõik vaegtööd ja määrama nende likvideerimiseks tähtaja (selleks tuleks tööd üle vaadata). Kui vaegtööd on teostatud, tuleb nende üleandmine fikseerida vaegtööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks vaegtööde esinemisel ja fikseerimisel tuleb aktis fikseerida tellija õigust töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada tööde maksumus, mille osas esinesid vaegtööd (ehk leppida kokku osa tasu kinnipidamisest kuni tööde parandamiseni).

VÕS § 637 lõike 4 kohaselt peab töö eest maksma töö vastuvõtmisest, kui töö vastuvõtmine on kokku lepitud. Kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest põhjendamatult, loetakse töö vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisega lõpeb tellija õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
Samas tuleb arvestada, et töö vastuvõtmine tellija poolt ei välista töövõtja vastutust ehitusvigade eest, sh õiguskaitsevahendite rakendamist tulevikus. Teie kirjast ei ole selge, kas tegemist on kahe juriidilise isiku vahel oleva töövõtuga või tarbijatöövõtuga, kuid tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja puuduste eest kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest, ning tarbijatöövõtu puhul eeldatakse (kuna tarbija ei oska puudusi ülevaatuse käigus ettevõtja omase hoolsusega hinnata ja üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerida), et kuue kuu jooksul töö üleandmise päevast tekkinud puudused olid olemas töö üleandmise ajal. Sel juhul saate puuduste ilmnemisel nende kõrvaldamist nõuda sõltumata töö vastuvõtmisest.

Tere,
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi lubatakse maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku (võlgniku) enda nõusolekuta. IKS-i kohaselt võib maksehäire andmeid maksehäireregistris üleval hoida veel kolm aastat pärast nõude lõpetamist (s.t. võla tasumist).

Tere,
Jah, kui see sai omanikuga kokku lepitud, siis ei näe põhjust miks mitte. Sõlmite esmalt võlaõigusliku lepingu, kus kehtestatakse ostutingimused (poolte õigused ja kohustused), ning seejärel, kui olete oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, saate sama lepingu alusel nõuda omanikult omandi üleandmist ja asjaõiguslepingu sõlmimist.

Tere,
Eesti seadusandlus ei näe ette eraõigusliku juriidilise isiku (on see inkasso firma või mingi muu firma) õigust nõuda pangakonto väljavõtteid ning infot sissetulekute ja väljaminekute kohta vms infot. Erafirmal võiks olla selline õigus üksnes juhul, kui olete temale omavahelises lepinguses sellise õiguse andnud ehk lepingu alusel (nt laenulepingu sõlmimisega andsite pangale sellise õiguse; nüüd võlgade sissenõudmisel esindab panka inkasso firma, ning esindajana teostab esindatava õigusi).