Liiklusõigus

Tere!
Mul võeti juhtimisõigus ära üheks (1) kuuks. Kas ma pean tegema teooria eksami, et juhiluba tagasi saada?

Toimus avarii võrdse ristmiku peal, kus mõlemad autod tagurdasid ja põrkasid kokku. Ma tagurdasin teisele sõidukile sisse paremalt poolt. Kindlustus tahab kahju hüvitada võrdselt (50%-50%), viidates liiklusseaduse §17 lg 5 p 6-le, mis ütleb, et tagurdaja peab alati teed andma teistele liiklejatele. Kas mul on rohkem õigust ja tasuks otsus vaidlustada?

Liiklusseadus ütleb, et teooria eksam tuleb sooritada, kui juhtimisõigus on ära võetud rohkem kui 6 kuuks. Jääb arusaamatuks, et kui juhtimisõigus on aga ära võetud täpselt 6 kuuks, kas siis eksamit tegema ei pea?

Tere

Sain ühel päeval politseist kirja, et minu ettevõtte sõiduk on põhjustanud supermarketi parklas liikusõnnetuse ja küsiti, kes antud hetkel sõidukit juhtis. Väidetavalt oli minu sõiduk riivanud teist parkivat sõidukit. Sõidukit juhtisin mina ja mina ei täheldanud ei seal parklas sõites, ega hiljem autol mingeid märke, mis oleks mingile liiklusõnnetusele viidanud.
Politseis öeldi, et on tunnistaja, kes kuulis mingit heli ja nägi minu autot sealt ära sõitmas. Tunnistaja tegi minu autost pildi ja kutsus politsei. Politsei fikseeris parkinud autol üsna ulatuslikud kriimustused.
Samuti näidati parklakaamera videot, mis kaugelt näitab, minu sõidukit uurija hinnangul suhteliselt lähedalt möödumas parkinud sõidukist. Mingit kontakti videos näha ei ole. Samuti pole näha tunnistajat, kes peaks minu arust ka kuskil läheduses ju siis olema?
Minu sõidukit uuriti lähedalt ja tuvastati kriimud tagastange nurgal, mis asukohana klapib. Ma ei saa seda kuidagi tõendada, aga minu hinnangul olid need vaevumärgatavad kriimud (mustal plastikul) seal juba sõidukit soetades umbes kuu aega tagasi. Väga sarnaseid kriime leiab ka vastasküljel, kuna tegemist on 10a kasutatud kaubikuga. Uurija hinnang on, et kriimud klapivad. Minul sellist veendumust mulle näidatud pildid ei tekitanud, et saaks kindalt väita, et klapivad. Uurija saatis vigastused ekspertiisi. Minu käest selleks mingit kooskõlastust ei küsitud.
Minule näib kokkuvõttes, et on olemas tõendid, mis teevad võimalikuks minu süü liiklusõnnetuses, kuid mitte 100% veenvad. Ehk siis ma ei saa välistada, et mina olin osaline ja põhjustaja, aga tõendid täielikult ka ei veena. Kui saaks olla veendunud, et ma tõesti enesele teadmata õnnetuse põhjustajaks olin, siis loomulikult võtan vastutuse, aga praegu ei ole tõendid vähemalt minu jaoks veenvad, uurija ütles, et tema jaoks on, aga teeme veel ekspertiisi, kuna mina pole tema hinnanguga nõus ja ta ei saa protokolli vormistada.
Küsimus - Mis on Teie hinnang, kas selliste tõendite komplekti pinnalt saab mind politsei süüdi mõista? Kui politsei teeb ikkagi nende põhjal süüdimõistva otsuse, kas mul on võimalus/õigus seda otsust kuidagi vaidlustada? (Tunnistajat pole õnnetuspaiga läheduses videolt näha, ka ei osanud uurija öelda, kus tunnistaja asus, parklas oli väga palju autosid ja liikumist, suur magistraal kõrval, kaugemal olles ta võis ju kuulda mida iganes. Kaugelt filmitud videost ei nähtu, et on kontakt teise autoga, lihtsalt lähedalt möödumine. Vigastuste võrdlusest võib järeldada, et on võimalik, et ühtivad, aga mitte kindel). Kas selleks on ainus võimalus kohtus käima hakata? Mis kohtupraktika selliste tõendite arvestamise/ mittearvestamise kohta näitab?

Tänan vastuse eest!

Tere,
Juhtus hoone ees oleval sõiduteel avarii, kus siis mina (audi juht) keerasin tänavale ja sõitsin oma sõidureas, et sooritada tänava lõppedes pööre paremale tänavale.
Märkasin kohe tänavale keerates, et vasakus reas seisab/peatub sõiduk. Siit siis ka nüüd olukord, kus jätkasin sõitu oma reas ja vasakult seisev sõiduk otsustas keerata paremal asuvale parkimiskohale, mulle risti ette ilma suunamärguannet andmata paar meetrit minu ees, tekkiski olukord kus koheselt reageerides ei olnud mul võimalik enam muutust olukorrale tuua ja toimus avarii.
Nüüd siis see segane osa, mõlemal juhil puudus eelnev avarii fikseerimise kogemus, vahetasime mõned laused: tema oli üllatunud, et keegi paremalt tulla võis ja mina ütlesin, et te ei näidanud ju suunamärguannet ja pööre tee vasakust servast paremale, millega juht oli päri. Dokumenti aga täitis autos viibiv kaasreisija, kes oli märkinud mind süüdlaseks, veidi hetke olukorra segadusest tingituna allkirjastasin dokumendi.
Kui aga vaadata sealset märgistust ja olukorda, ma ei saa seda kuidagi enda peas loogiliseks, kuidas mina siin olukorras täis süüdlaseks saan jääda. Kuidas teie olukorda näete?
Mainin ära, seal puudub igasugune märgistus (parkla, õueala, ühesuunaline) sellepärast valmistabki mulle segadust, mille siis teise poole kindlustusandja tõi põhjuseks - sooritasin paremalt möödasõitu, kuigi olles omas reas.
Nad ei taha kuuldagi, et teine autojuht seisis vasakus teeservas ja otsustas äkiliselt manöövrit sooritama hakata veendumata selle ohutuses ning andmata märguannet.
Nüüd olengi siis sellises plindris, et justkui dokumentatsiooni kohaselt olen mina süüdlaseks märgitud, keegi kindlustuse poolt ei ole huvitatud olukorda hindama ja ma ei oskagi kuhugi pöörduda enam.
Tänaseks on asi niipalju edasi liikunud, et minu kindlustus on andnud oma kirjaliku otsuse ja näeb olukorras süüdlasena teist juhti sarnaselt minule tuues välja seadustiku alused paragrahv 33, 39 ning 48. Lootsin, et see toob veidi valgust olukorrale, kuid teise juhi kindlustus, ei tahtnud minu vastuväiteid kuulda ning sellest tulenevalt tahavad taganeda ka minu sõiduki kahju hüvitamisest. Järgmise sammuna võtsin ette kindlustuslepituse, mille peale kindlustus pakkus, et kui ma avaldust ei esita, siis nad võivad pakkuda 50% kahju hüvitamise, ma ei näinud seda ka päris õiglasena ning esitasin siiski avalduse, tänaseks pole sealt veel vastust tulnud ning juhtum on endiselt töös. Sellepärast viimases hädas mingit muudatust olukorrale tuua pöördun teie poole.
Kas ma eksisin antud olukorras millegi vastu?
Kui otsustate asjale pilgu peale heita saan teiega jagada ka fotomaterjale, mõlema kindlustuse otsust ning video salvestist hoone kaamerast, kehva nurga alt aga on näha, et suunamärguannet ei antud ja teine sõiduk(toyota) jäi seisma vahetult enne kui ma tänavale pöörasin, et saaksite asjast võimalikult selge ülevaate.
Tänud suured ette, kui leiate aega siia olukorrale veidi valgust tuua ja omapoolse nägemuse lisada
Tervitan!

Kortermajade sisekvartalis teostati teede remont. Kohustusmärgid LM 435 paigaldati alles aasta hiljem, et aidata õuealal liikluses orienteeruda. Enne seda kasutasid autojuhid samad teed heauskselt ja harjumuspäraselt, nagu on olnud aastakümneid, kuna ehitusjärgselt polnud täielikku selgust kõnniteede, sõiduteede ja parkimisalade erinevuse osas (nende segafunktsiooni tõttu). Parkimistrahvide põhjenduseks oli oletuslikku laadi väite, et parkijad pidid aru saama, et tee, mis viib parkimiskohta, on kõnnitee, et parkimiskoht on kõnnitee laiendus, aga mitte parkla. See on teega külgnev plats (ebamäärase kasutusotstarbega, mis ei ole trepikoja esine). Kas LM 435 hilisem paigaldus võis olla tunnistus, et see oli vajalik ka varem, sest platsile sõita ei tohi? Seega, kas varem tehtud trahvid võivad olla mitteõiguspärased?

Kui kaugele laieneb mõjualamärgi mõjuala külgsuunas, kui märk on paigutatud suurema ala ühte serva?
Kas seejuures on oluline, et sellel alal asub katusealune rajatis (tankla)?
Märgist vasakule jääb hoone ja tundub loogiline, et hoone on mõjuala vasakpoolne piir - aga kas parempoolne piir on katuse esimene tugipost (hoone ja tugiposti vahelist ala võiks lugeda teeks) või jätkub mõjuala paremale poole kuni asfalteeritud ala lõpuni?
Konkreetselt on jutt Rocca al Mare Neste tankla katuse alla jäävast alast.

Tere!
- Kas Riigi Teatajas ilmunud parkimisseadus on kehtiv või ei?- ei leia kusagilt infot, et see oleks tühistatud nagu väidab inkassofirma.

- Kas Ühisteenused võivad vastata ainult anonüümse "klienditeenindaja" nimel või peaks isik oma nime alla kirjutama- ma ju ei tea, mis hariduse ja pädevusega isik mulle vastab?

-Kas on õiglane, et trahvi teeb mulle Eestis taunitava mail.ru kasutaja, kes ise on võlglane?

- Kas on õiglane, et inkassofirma saadab mulle avalikult tavalise postiteenuse kaudu kirja ümbrikus, millele on suurelt kirjutatud "VÕLATEATIS" ja kus on peal kõik minu isiklikud andmed kuigi ta on eelnevalt saatnud nii sõnumid kui kirja ja millele olen koheselt reageerinud.

- Kas on loota, et riik võtab luubi alla AS Ühisteenuste tegevuse ja töötajate pädevuse?

Tere! Juhtum järgmine - sisenesin parklasse, alustasin äpi kaudu parkimist, siis märkasin liiklusmärki - läksin uurima - see oli parkimiskeeld antud teepoolel. Kõik eelnev toimus väga lühikese aja välte jooksul. Samal hetkel kui auto juurde tagasi jõudsin, oli auto juures kontrolör. Selgitasin, et just jõudsin ja käisin märki vaatamas ning nägin, et siin ei tohi parkida, ja parkisin auto kohe ümber heas usus, et trahvi ei saanud samasse parklasse, ning lahkusin omi asju ajama. Nüüd selgus, et kontrolör tegi tagaselja siiski leppetrahviotsuse, mida mulle ei ole kunagi edastatud (trahviotsust ei pandud auto klaasi vahele ega ka saadetud postiaadressile).
Küll aga edastas Ühisteenused trahvi inkassofirmale kui "tähtajaks tasumata", kes siis 4 kuud trahviotsuse tegemisest hiljem edastas trahvi koos inkasso- ja viivistasudega minu postiaadressile. Sain ka meili fotodega, kus on näha, et auto pargib, et auto sõidab ära ning kontrolöri tehtud fotost tema oma käes olevast trahviotsusest.
Minu kirjalikult esitatud küsimustele, 1. kuidas ma pidin teada saama, et olen trahvi saanud (palusin trahviotsuse saatmist tõendada) ning tähelepanu juhtimisele, et olen ka ilma jäetud vaide esitamise õigusest kuna pole esialgset otsust kätte saanud, Ühisteenused ei vasta ning suunavad kogu edasise kommunikatsiooni inkassofirmale.
Küsimus ongi, kas selline käitumine on õiguspärane - parkimiskorraldaja poolt trahvi kirjutatakse välja, saaja ei tea sellest ning seetõttu puudub võimalus valida kas trahvi kohene tasumine või vaide esitamine?
Mida soovitate, sest olukord ei ole õigusnormidel vastav minu hinnangul.

Tere!
Minu auto kindlustusfirma keeldus hüvitamast õnnetuse kahjusid, kuna kahjunõudel olid osapooled valinud "jagatud vastutuse". Keeldumist põhjendati, et kahju korvamiseks peab süüdlane olema teada. Valitud varianti aga soovitas meile 112 vastanud politsei töötaja, kellele sündmuskohalt nõu saamiseks helistasime.
Tagantjärgi muuta avaldust enam ei saa. Väikeses, ainult autodega tekkinud kahjuga avariis osalenud juhid ei olnud piisavalt teadlikud LEst, et otsustada süüdlast, ühel juhil on ka noore juhi load. Meile anti 112 halba nõu, mistõttu on oodata suurt rahalist väljaminekut.
Kuidas tekkinud olukorras käituda?
Lühidalt õnnetusest: auto A tagurdas aiast välja ja märkas talle mööda tupiktänavat juhi poolt tagurpidi liikudes lähenevat sõidukit B, kes soovis sõita välja peatänavale umbes 200 m, kuna ei viitsinud autot ümber keerata. Autot B juhtinud noor juht vaatas sõites üle vasaku õla muru äärt, ei kasutanud peegleid ega märganud seetõttu üldse autot A paremal käel. Auto A küll koheselt pidurdas ning andis signaali märguandeks, kuid ei jõudnud eest ära sõita ja auto B sõitis seisvat A riivates otsa, lõhkudes nii kogu oma auto parema külje. Auto A seisis ja temal ainult väike defekt tagumisele stangel.
Kuna mõlemad liikusime tagurpidi ja ei osanud ise otsustada olukorra üle, helistasime seetõttu 112.
Auto B ei ole oma kindlustusfirmalt veel vastust saanud.