Liiklusõigus

Tere,

Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.

Männiku tee ja Paul Kerese tn ristmik Tallinnas.

Google street view:
vaade Männiku teelt https://goo.gl/maps/3PtKdmCKmgNwVgxe8
vaade P.Kerese tänavalt https://goo.gl/maps/UezHMEc2U8EnJ9xHA
Google Maps https://goo.gl/maps/opnZypQNGcFWek5B9

Olukord:
Sõiduk A liigub mööda Männiku teed linna suunas ja soovib pöörata äärmisest, vasakpoolsest reast vasakule P.Kerese tänavale.
Kuna linna poolt on tihe liiklusvool ja A ei saa pööret teostada siis jääb A stoppjoone taha seisma, et vasakpööret sooritada. P.Kerese tänaval seisab sõiduk B ja ootab lubavat foorituld, et pöörata vasakule.
P.Kerese tänaval fooris süttib põlema roheline tuli (töötava fooriga märk "anna teed" ei kehti).
Nii A kui ka B asuvad tegema pööret vasakule.
Kuidas ületada ristmikku ja kuidas Männiku teel liikudes linna poole aru saada kas tegu reguleeritud või reguleerimata ristmikuga. Minu arvamus on, et eesolevad foorid reguleerivad ainult ülekäigu rada. Mingi seltskond arvab, et Kereses olev foor on see mis teeb sellest ristmikust reguleeritud ristmiku. Samas Männiku teelt tulles seda ju ei pruugi märgata.

Osalesin liikluses tööautoga millega liigeldes kadusid autol peaaegu pidurid. Kuna mul on oimusagara epilepsia, siis tekkis mul kas paanikat või ma ei oska täpselt öelda millest epilepsia hoog, mis väljendub minul nii, et ma ei mäleta midagi juhtunust. Seega põhjustasin 10.03.2022 kaks avariid Pärnu mnt-l ehk viimase mälu järgi ITK haiglast mööda Liivalaiat Tondi politsei maja ligidal asuvasse garaaži, et autod ära vahetada. Aga Pärnu mnt tegin manöövri ilmselt sellest, et ei saanud pidama n-ö pöörde veendumata ohutuses ja riivasin sõiduautot micra ja sõitsin edasi, kaldusin vastassuuna vööndisse kus müksasin teeääres seisvat RAM-i. Kuna ma ei mäleta midagi sellest olukorrast. Vaid tean niipalju, et jõudsin garaaži juurde kus vahetasin autod ja sõitsin oma autoga Viru keskuse juurde tööle ja jõudsin sinna tervelt. Aga tööl kukkusin kokku ja ärkasin haiglas.
Kui politseisse kutsuti olin nõus esimese aja peale ja süü tunnistamine kergendav asjaolu. Kuna mul on ka vahtralehed, siis kohtuväline menetleja ei usu, et ma ei mäleta midagi ja määras karistuseks esimese rikkumise eest 3 kuud lubadest ilma ja 300 EUR trahvi ja teise eest 4 kuud ja 300 EUR trahvi. Kuna mul on ka pere ja paar laenu, siis ma ei tahaks kuidagi lube ära anda kui just tegelen enda väikse ettevõttega ja sain eemal pikalt kestva objekti. Kuna minu ainukeseks töölised ja paarimehel ka pole juhilube siis ma jään sellest objektist ilma ja ma ei suuda trahvi maksta firma läheb pankrotti ja pere on näljas. Minule kui vahtralehed kandjale läheb mul lubade tagasi saamiseks aasta või peale. Kuna tarvitan vahel ka natuke kanepit, siis ma ei julgenud politseile ka juurde ütlustele lisada epikriisi lugu. Kuna kanep on pikalt veres ja olin tarbinud ühe suitsu mõned päevad enne, mida ma ausalt öeldes teen 2-3 korda nädalas õhtuti ja mul pole kunagi midagi juhtunud sellest. Siis ma sügavalt kahtlen, et see on tekke põhjus. Kuna tööl kukkusin kokku ja adrenaliiniüstist tekkis mul psühhoos kus politsei ja kaastöötajad ei suutnud mind kinni hoida, seoti teibiga kinni ja haiglas ärkasin voodi külge seotuna, siis läks epikriisi ka diagnoosiks kannabinoididest tekkinud psühhoos. Seega küsimus mida ma peaksin kirjutama või tegema oma viimases vastulauses/vaidluses? Või kas siin on üldse midagi vaielda? Haigusega kardan ka vaidlema hakata, pärast jään tervise tõendist ilma.
Viimast vaiet on mul aega esitada 22.04.2022 kuupäevast siis 5 päeva. Mina ise ei tea ka kas nädalavahetus läheb ka sisse.
Ootan vastust.

Lugupidamisega

Tere!
Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga? Tavakodanik näeb informatiivsetest andmetest, et tegemist on KOVile kuuluva transpordimaaga, mis on maa-ameti maanteeameti kaardikihil märgitud kui avalikus kasutuses kohalik tee. Seetõttu kuvavad teed ka regio, waze, googlemaps. Tekkis kahju antud teel sõites, talvel kui kogu tee oli jää ja lompidega kaetud. Tee algab õueala märgiga, puudub umbtee märk ja jätkub visuaalselt kuni järgmise suurema teeni. Tegemist on korterelamute piirkonnaga. KOV vaidleb, et tegelikult tee katkeb mingis lõigus ära ja koht kus õnnetus juhtus on tegelikult haljasala. Kas sellisel juhul ei peaks tee alguses olema umbtee märki, antud haljasala lõigus kus tee katkeb keelumärki vm tähistust, mis näitaks et tee katkeb? Näha on, et ka antud lõiku kasutatakse sõitmiseks. Ortofotolt on näha, et suvel on tõesti ala osaliselt kruusa-pinnase kattega. Samas ei olnud see talvistes oludes kuidagi tuvastatav. KOV ei anna ka infot, kus antud omavalitsusele kuuluvad avalikult kasutatavad teed siis paiknevad.

Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?

Tere. Olen rahvastikuregistri järgi eesti elanik aga käin nii 2 kuud inglismaal tööl ja siis kuu eestis ning oman inglismaa suurbritannia juhilube. Kuna ma käin eestis nii harva kas ma pean nad siis eestis ringi vahetama või ei pea? Kuna enamus aeg olen seal siis ma ei näe mõtet.

Tere!
Asulavälisel teel sõites kaotas eesolev juht sirgel teelõigul järsult pidurdades halbade teeolude (libedus, lumesadu) tõttu juhitavuse, põrkas kokku teepiirdega (mõlemal pool sõiduradasid) ja oli tee peal risti sel hetkel kui tagaolev auto sisse sõitis. Tagaolev auto ei saanud piisavalt kiiresti pidurdada, kuid tegi kõik oleneva (pidurdas maksimaalselt ja vahetas sõidurida, et eesolevasse autosse mitte küljelt sisse sõita, vaid minimaalselt auto esiossa), et avariitagajärgi hoida minimaalsena. Avariikohal ütles eesoleva auto juht, et on avariis süüdi, kuid politsei arvates on süüdi tagumine auto. Kes on siiski avarii põhjustaja, kas eessõitev auto, kuna ei valinud ilmale sobivat sõidustiili ja põhjustas avarii või tagumine auto, kuna oleks pidanud veel pikemat pikivahet hoidma?

Autod sõitsid samas reas, kiirus ei ületanud maksimaalselt lubatud kiirust (90 km/h), pigem oli alla selle(ca 80 km/h), pikivahe oli vähemalt 70-80m, teelõik sirge, lumised teeolud, sõidukil naastrehvid ja mõlemad juhid kained.

Lugupidamisega,

Juhtisin sõidukit joobes olekus, mille eest võeti mu esmane juhiluba kolmeks kuuks. Seaduse järgi aga ei saa ma eksamitele minna enne, kui karistus on arhiveeritud ehk kolme aasta pärast. Tekib küsimus, kas mingisuguseid variante on, kuidas juhiluba saab varem tagasi? Näiteks läbi kohtu või teise riiki sisse kirjutamine ja seal lubade sooritamine vms? Kuna kolm aastat on väga pikk aeg ja ilma juhilubadeta on eluga edasi minna väga raske, siis igasugune lahendus oleks kasulik.

Kas teekattemärgistus ja nimelt kollane joon, mis peaks keelama parkimist, peab olema dubleeritud liiklusmärgiga? Mustamäel joonis linnaosavalitsus lihtsalt ükspäev osa äärekividest kollaseks ja öösel käis Mupo trahvimas viidates LS paragrahv 21 lg 4 p 2 - le ja kvalifitseeritav paragrahv 241 lg 1 järgi? Kas ja millisele seadusepunktile viidates võiks seda trahvi vaidlustada?

Mul on Volkswagen, mille registrimass on 2260 kg, ning hobutreiler tühimassiga 750 kg, täismass 2000 kg. Oman B1, B, C1, C ja T kategooria juhiluba. Mulle tehti trahv tühja treileriga sõidu eest, aga aluseks võeti auto ja treileri registrimassid, mis on 4260 kg. Kas patrullpolitseinik peaks kohapeal enne trahvi väljakirjutamist määrama treileri tegeliku massi? Avaldasin selle kohta ka soovi. Kiirmenetlusega määrati mulle trahv 100 eurot. Kas see otsus oli õiglane?