Liiklusõigus

Eestis kehtib juhtimisõiguse andmisele Eesti elukoha nõue. LS § 100 lg 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks tähenduses kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kui olete isiklike sidemete kaudu rohkem seotud Eestiga, kui Saksamaaga, siis juhul, kui viibite Eestis kalendriaasta kestel vähemalt 185 päeva, tuleb Teie elukohaks lugeda Eesti.

Eelöeldu kehtib eelkõige juhtimisõiguse andmisega seotud toimingutele. Teie küsimusest saan aru, et juhtimisõigus võeti karistusena ära Eestis. Seega tuleks ka juhtimisõiguse taastamisele kohaldada Eesti õigust. LS § 129 lg 1 kohaselt tuleb Teil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam.

Ilmselt on olukorra keerulisemaks muutnud fakt, et Teil on Saksa juhiluba. Iseenesest ei peaks see asjaolu siiski juhtimisõiguse taastamist Eestis takistama, kuid hea oleks teada Maanteeameti põhjendusi, miks nad seda ei tee. Põhjenduste saamisel saab neid seisukohtasid analüüsida ning otsustada, kas MNT tegevus on õiguspärane või mitte ning seejärel otsustada järgnevad sammud oma õiguste kaitsel.

Soovitan sõiduki registrijärgse omanikuna registrist kustutada. Tavaliselt ilmub seepeale uus omanik välja ja on valmis registrimuudatused ära tegema. Viisakas on uut omaniku sõiduki registrist kustutamisest ka teavitada.

Kui kahju tekitaja keeldub tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitamast, on kahjustatud isikul õigus oma nõue kahju tekitaja vastu maksma panna kohtu kaudu, esitades kohtusse kahju tekitaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilprotsessile omaselt peab kahju hüvitamist nõudev hageja tõendama kahju tekitamise ning põhjusliku seose kahju tekkimise ja kahju tekitaja teo vahel. Abiks eelnimetatud asjaolude tõendamisel on ka politsei poolt väärteomenetluse raames kogutud dokumendid ja andmed. Nende andmete kättesaamine politseist ei ole siiski igakord garanteeritud. Küll on kahjustatud isikul õigus saada politseist väärteomenetluses tehtud otsus, millega kahju tekitanud isikut on karistatud. Ülejäänud tõendite välja nõudmisel saab paluda kohtu abi.

Politsei praktika kohaselt väljastatakse kahju tekitaja suhtes tehtud otsus ilma kahju tekitaja kontaktandmeteta. Hagi esitamiseks on hagiavalduses vaja aga ära näidata ka kostja kontaktandmed. Kui hagejal puuduvad kontaktandmed kostja kohta, võib ka selles osas paluda kohtu abi, näiteks taotleda väärteotoimiku väljanõudmist politseilt ja seejärel pääseb ligi juba ka kahju tekitaja kontaktandmetele.

Süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise alla läheb juhtimisõiguseta juhtimine alates kolmandast episoodist. Seega ei ole küsimuses esitatud algandmetele tuginedes tegemist kuriteoga, vaid väärteoga.

Asjaolu, mis alusel on sõiduk ära võetud ning miks seda peetakse kinni, peaks selguma väärteoasja toimikust. Peale väärteoprotokolli koostamist on menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Soovitan toimikuga tutvumise õigust kasutada, et aru saada, mida ja miks menetleja on teinud. Kui sõidukit peetakse kinni õigusvastaselt, on võimalik menetleja tegevusele esitada kaebus. Kaebuse vajadus ja selle sisu saab selgemaks peale toimiku materjalidega tutvumist.

Üldjuhul on sõiduki hoidmine politsei parklas tasuta, kuid see võib ka erineda tulenevalt sellest, millise politseijaoskonna või prefektuuri territooriumil on tegu toime pandud. Mitte kõigil üksustel ei pruugi olla tasuta hoiuvõimalust. Igal juhul tuleb tasuda puksiirteenuse eest, kuid see summa ei sõltu sõiduki parklas hoidmise ajast.

Küsimusest ei nähtu karistust, mistõttu karistuse kohasuse osas arvamust avaldada ma ei saa. Kui juhiluba on aegunud, siis juhtimisõigust ei ole. Seega karistuse määramine juhtimisõiguseta sõidu eest on iseenesest õige ning kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.

Seadus ei olegi muutunud. Tegemist on MNT sel sügisel muutunud praktikaga, kus LS § 106 lg 1 p 3 sätteid on hakatud kohaldama ka esmase juhiloa omaniku suhtes, kelle juhiluba on tunnistatud kehtetuks. Meie büroo on sellekohase praktika õiguspärasuse küsimuses pöördunud ka õiguskantsleri poole, kuid ÕK praegune seisukoht on, et praktika on kooskõlas põhiseadusega. Minu hinnangul on siiski tegemist seaduse sellise tõlgendamisega, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega ka põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtetega. MNT praktika muutmine praegusel juhul on võimalik üksnes vaidlust kohtusse viies ning juhul, kui kohus tunnistab oma otsusega MNT tegevuse seadusevastaseks.

Soovitan veenduda, kumb juhiluba on kehtiv (LS § 96 lg 1 kohaselt ei saa mõlemad juhiload olla kehtivad) ja tegutseda vastavalt tuvastatule.

Liikluskorralduse kehtivust on pelgalt kirjelduse pinnalt keeruline analüüsida. Abiks tuleb kas paikvaatlus sündmuskohal või abimaterjal fotode ja plaanide näol.
LM 361 või 362 mõjupiirkonna võib lõpetada teine LM 361 või 362, liiklusmärk 221 "anna teed", lisatahvel 813 või 815 "Kaugus objektini", tahvel 822 või 823 "Mõjupiirkond", tahvel 831 kuni 833 "Mõjusuund" või peatumist või parkimist keelava märgisjoone pikkus.

Kui Soomes mõistetud karistus kantakse Eesti karistusregistrisse, siis hakkab see karistus ka Eestis juhiloa saamist takistama vastavalt LS § 106 lg-s 1 sätestatule. Kui kiirelt karistusinfot vahetatakse, ma öelda ei oska. Senikaua, kui karistusinfo ei ole Eesti karistusregistrisse jõudnud, ei tohiks takistusi juhiloa saamisel esineda.

Jalgrattana kvalifitseerub vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil ja mis võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti.

1,5 kW võimuse elektrimootoriga sõiduk jalgrattana enam ei kvalifitseeru. Jättes kõrvale kiiruse, siis võiks küsimuses kirjeldatud sõiduki mahutada mopeedide klassi, kuid mopeedi valmistajakiirus ei tohi ületada 45 km/h. Seega kehtivate aktide põhiselt võiks küsimuses kirjedlatud sõiduki liigitada mootorsõidukiks e. mootorrattaks.

Samas määratlevad kehtivad õigusaktid mootorratast sisepõlemismootoriga sõidukina.

Maanteeameti kodulehel tuuakse välja L1e kategooria sõiduki (mopeed) alamkategooria L1e-A, kuhu kuuluvad mootoriga jalgrattad. Kehtiv MKM määrus sellist alamkategooriat ei sisalda. Seega pean tunnistama, et ei oskagi küsimuses kirjeldatud sõidukit üheselt klassifitseerida. Selge on üksnes see, et jalgrattana sõiduk ei klassifitseeru ning pigem liigub see mopeedi kategooriasse, kui kiirust piirata.

Soovitan teemaga pöörduda Maanteeameti spetsialistide poole.