Liiklusõigus

Kahjuks ei oska ka mina anda siinkohal ammendavat ja üheselt selget vastust. Paistab, et viimasel ajal on politsei hakanud rohkem tähelepanu pöörama haagis versus pukseeritav seade küsimusele. Eriti palju on sarnast infot tulnud seoses tõstukitega, milles mõned liiklevad haagistena ja mõned pukseeriavate seadmetena. Soovitan küsimsega pöörduda Maanteeameti tehnoosakonna poole, edastades neile ka fotod sõidukist ja küsida, kuidas MNT sõidukit kvalifitseerib.

Mu isiklik hinnang on, et võimalik on kaitsta mõlemat lähenemist e. ühelt poolt on tegemist siiski mehhanismiga, mille peamine tööotstarve on eelkõige sõnniku laotamine põllule, kuid teiselt poolt saab ka öelda seda, et sõiduk on valmistatud/kohandatud liikuma haakes vedukiga, mistõttu kvalifitseerub haagisena LS § 2 p 9 tähenduses.

Minule teadaolevalt lähtub MNT sõiduki kvalifitseerimisel pukseeritavaks seadmeks või haagiseks sõidukile tootja poolt väljastatud tüübivastavuse kinnitusest. Teie sõiduk on isevalmistatud, mistõttu sellist tüübivastavuse kinnitust ilmselgelt ei eksisteeri. Sellest tulenevalt on võimalik, et sõidukit saab kvalifitseerida siiski ka pukseeritava seadmena.

Lõpetuseks tõden, et see on küsimus, kus võib valitseda mitu seisukohta ja ühese seisukohani e. nö õigusrahuni jõuaks läbi kohtumenetluse. Kuna Teid aga ei karistatud, siis pole ka midagi kohtus väga vaidlustada. See, mis Te enda heaks etkel teha saate, ongi pöörduda MNt poole selgitustaotlusega, et millise sõidukiga tegemist on. Ja edasi on mõistlik tegutseda MNT juhiste ja soovituste järele.

Üldiselt ei too vormilised vead otsuses kaasa automaatselt karistusotsuse tühisust. Kohtul on kaebust läbi vaadates kohustus arutada väärteoasja algusest peale e. nö esmase menetlejana. See tähendab, et kohus peab iseseisvalt välja selgitama, kas isik pani toime väärteo, kas ta on selle toimepanemises süüdi ja millist karistust tuleb kohaldada. Väärteoprotokolliga on kohus seotud väärteokirjelduse osas ja muude väärteoprotokollis fikseeritud teo asjaolude osas. Kui kohus tuvastab, et väärteoprotokolli on kantud isiku perenimi valesti, kuid tuvastab, et tegemist oli siiski sama isikuga, kes sõidukit juhtis, siis võib kohus ebaõige nime väärteprotokollis lugeda mitteoluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis ei takista isiku karistamist. Lühidalt öeldes, tähtsust omab eelkõige fakt, kas isik juhtis/ei juhtinud sõidukit, mitte niivõrd nime korrektsus väärteoprotokollis.

Kardetavasti ei ole parkla omaniku vastutust võimalik siit tuletada. Parkla omanikule laieneb teeomaniku üldine vastutus. Ta saab vastutada tee seisundi ja sellega seotud kahjude eest. Teise isiku õigusvastase tegevuse eest teel teeomanik üldjuhul ei vastuta. Erandid võivad tulla kõne alla, kui õigusvastane tegevus puudutab tee kvaliteeti ja teeomanik ei võta midagi ette tee ohutuse taastamiseks. Kuid ka nende erandite puhul taandub küsimus mitte teise isiku õigusvastasele tegevusel, vaid teeomaniku enda tegevusetusele.

Ei oska kahjuks siin olukorda kommenteerida, kuna ei tea juhtumi asjaolusid. Kui politsei on kriminaalasja raames andnud tunnistajana ütlusi, siis on asja arutamisel hiljem võimalik tunnistajat küsitleda ja printsiibis tõde välja selgitada.

Jah, see probleem on korduvalt ilmnenud. Iseenesest ongi täiesti absurdne olukord. Politsei vastus on olnud, et pöörduge kohtusse ja küll kohus nõuab isikuandmed välja. Samas pole ju välistatud, et kahju tekitaja on nõus kahju vabatahtlikult hüvitama ja kohtusse pöördumine ei ole vajalik. Kohtusse pöördumine tekitaks üksnes lisakulusid. Vaidlus politseiga selle üle, kas isikul on õigus andmeid saada või mitte, võtaks liialt kaua aega ja seda ei ole tõenäoliselt otstarbekas pidama hakata. Isegi, kui politseil ei ole õigus.

Olen ise kasutanud meetodit, et edastanud kahjustatud isiku nõude politseile ja palunud see edastada kahju tekitajale. Andes viimasele ka tähtaja nõudele vastamiseks. Kui siis kas isikult endalt või politsei vahendusel tuleb vastus, et ei nõustu kahju hüvitama, siis on nii või teisiti vaja pöörduda tsiviilkohtusse, kui omavastutuse hüvitamise soov jätkuvalt säilinud on.

Esmase juhiloa taastamine juhul, kui esmase juhiloa omajalt on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, toimub liiklusseaduse § 106 lg-s 6 esitatud reegli kohaselt. LS § 106 lg 6 kohaselt juhul, kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Seega selleks, et saada esmane juhtimisõigus taastatud, tuleb läbida autojuhtidele mõeldud täiendkoolitus (infot koolituse kohta saab Maanteeametist või autokoolidest), esitada Maanteeametile uus taotlus esmase juhiloa saamiseks ja läbida edukalt liiklusteooria ja -praktika eksam. Kui need asjad on tehtud, väljastatakse taotlejale uus esmane juhiluba kehtivusega 2 aastat.

Mitteolulised puudused ei too üldjuhul kaasa trahviotsuse tühisust. Ametniku ametinimetuse puudumine ei tähenda, et trahviotsus on tingimata valesti täidetud. Hinnata tuleb, kas ametinimetuse puudumine on sedavõrd oluline vormiline rikkumine, mis võib tingida trahviotsuse tühisuse. Eeldan, et küsimus puudutab viivistasu otsust. Nõuded viivistasu otsusele on esitatud LS §s 188. LS § 188 lg 4 p 1 kohaselt tuleb viivistasu otsusesse märkida otsuse koostanud ametniku ees- ja perenimi ning ametikoha nimetus. Otsuse koostaja andmed on vajalikud, et tuvastada otsuse koostaja ja tema seotud viivistasu otsuse tegemiseks pädeva ametkonnaga, et lõppkokkuvõttes mõista, et viivistasu otsus on koostatud selleks pädeva isiku poolt. Ametinimetusel on eelkõige abistav funktsioon. Isik ise on tuvastatav eelkõige nime ja perekonnanime järgi. Seega olen seisukohal, et ametinimetuse kajastamata jätmine viivistasu otsusel ei muuda otsust tervikuna tühiseks.

Haldusmenetluse seadustiku § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nii on ka trahvi koostanud ametniku ametinimega - selle puudumine ei mõjuta tõenäoliselt hinnangut sellele, kas sõiduk oli pargitud õiguspäraselt või mitte, kui asja otsustajal iseenesest sellise otsuse tegemise pädevus olemas oli.

Sama põhimõte kehtib üldjuhul ka teiste MUPO poolt koostatavate trahvide kohta.

Kiirmenetlust enam uuendada ei saa. Ilmselt kohaldati hoopis lühimenetlust, mille vaidlustamisel alustati väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras. Väärteomenetluse tähtajad on seotud aegumise temaatikaga e. peale väärteo aegumistähtaja möödumist ei saa enam inimest karistada. Üldjuhul on väärteo aegumistähtaja pikkuseks 2 aastat. Selle kahe aasta jooksul on menetlejal võimalik väärteoasja menetleda.

Kui tunnete oma väärteoasja käigu üle muret ja soovite teda, mis selles osas on teoksil, siis esitage sellekohane päring väärteoasja lahendavale kohtuvälisele menetlejale.

Väärteomenetluse käigus on võimalik vaidlustada nii kohtuvälise menetleja otsuseid kui ka tegevust. Teie kirjast ei selgu, mida Te täpselt vaidlustanud olete. Seetõttu on mul ka keeruline Teile vastata, kas konkreetse kaebuse läbivaatamiseks on ette nähtud mõni konkreetne tähtaeg või mitte.

LS § 50 lg 2 kohaselt ei tohi õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

See nõue kehtib ühtviisi nii auto kui ka mootorratta kohta. Viidatud norm ei nimeta küll sõnaselgelt eksamisõitu, kuid analoogia korras tuleb ka eksamisõit lugeda kõnealuse piiragu reguleerimisalasse kuuluvaks.

Sarnasele küsimusele olen ka juba vastanud. Jään varasema seisukoha juurde. Saate seda lugeda: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/20258/kas-mets-haljasala.html