Asjaõigus

Tere. Elan üürikorteris mille omanik hiljuti suri. Nüüd ilmus välja keegi korteri volitatud valdaja ja soovib üürirahasid oma kontole. Kas see on õige või kuidas peaks edasi käituma?

Plaanime majaelanikega kaasomandis oleva kortermajaga (7 korterit) vormistada ümber korteriomanditeks aga ei tea täpselt, mida selleks teha. Eeldada võib, et esmalt on vajalik kõigi korteriomanike 100% nõusolek (mis on olemas) ja siis peaksime koos minema notarisse vormistama aga millega veel peaks arvestama, millised protsessid läbi tegema, millises järjekorras?

Tere,
meil on 8 korteriga maja. 2003. a. ehitas 1 korteriomanik (ei elanud ise sees) endale kõrval asuvale krundile maja. Küsis 5 korteriomanikult luba (ise oli 6.) kasutada meie pumplat seni, kuni teeb omale ise pumpla. Tal on olemas pumpla, kuid vett kasutab ikkagi meie pumplast.
Kas ta oleks pidanud tegelikult küsima kõigi käest nõusolekut, mitte ainult 6? 2006.a. erastasime majaaluse maa. Kuna seal on kirjas, et kõigile kuulub mõtteline osa maast, siis tema võib kasutada meie pumplat, kuna tal on notariaalne paber, kuigi ta müüs korteri tegelikult enne 2010.a. juba ära.

Tere!
Minu nimel on maja, mis on minule jäetud kinkelepinguga vanemate poolt seoses nende lahutusega. Isa nõudis ka elamisõigust, mis sai ka määratud. Nüüd aga olen ma olukorras, kus majast olen ma juba välja kolinud, kuna isa alkoholiprobleem ei võimaldanud mul seal elada. Samas käin ma püsivalt sinna nii muru niitma, kui ka kõike muud tegema, sest tema panus maja säilimisele on suur ümmargune null. Lisaks sellele hävitab ta omalt poolt seda maja iga päevaga. Sh toas suitsetamine, mitte koristamine, joodikute sinna kutsumine jms ning kui mina sinna taas midagi tegema lähen, siis pole mul võimalik isegi tuppa minna käsi pesema, sest mustus ja suitsuhais on lihtsalt tappev. Mul endal ka väikesed lapsed ja peangi iga käiguga arvestama, et saan olla vaid seni kuni lastel mingid soovid/vajadused tekivad, sest tuppa pole võimalik minna. Selle olukorraga seoses küsimus: kas mul on võimalik võtta midagi ette selles osas, et seda olukorda muuta? Elamisõigust tühistada? Kindlasti tahan ka ära mainida, et minu eesmärk ei ole teda majast välja visata, vaid lihtsalt leida lahendust selle maja hävitamise lõpetamiseks.

Tere!
Olen mures enda endise elukaaslase pärast. Nimelt jäi pärast lahkuminekut auto(ka. tehniline pass) tema vanavanemate taluhoovi. Avaldades soovi enda autole järele minna, ütles isik, et ma ei saa seda tagasi (telefonikõne).
Auto on pangalaenu abil välja ostetud ning minu nimel. Kirjalik tõestus mul omastamise kohta puudub, kuid telefoni kõnes sõnas, et ma enda autot enam tagasi ei saa. Koos autoga ei ole ta nõus veel tagastama kahte jooksu auto rattaid, mille kohta isik väidab, et on varastatud ning olevat ka politseisse avalduse varguse kohta teinud (tõestust ei ole).
Velgedesse puutuv jutt on mul ka kirjalikult olemas. Olen püüdnud Temaga viisakalt kontakti hoida, et enda asjad tagasi saaksin, kuid tulutult.

Minu vanaema pärandas pool oma majast minule ja teise poole minu isale (vanaema poeg). Peale oma isa surma pärin ma ka teise poole majast. Isa on nüüd hooldekodus ja mina sinna majja elama minna ei soovi. Maja seisab tühjana. Kuna olen isale ainus laps ja hooldekodu arved on minu kanda, siis sooviksin maja maha müüa. Isa tervis on väga kiiresti kehvaks läinud ja viimati ei tundnud ta mind äragi. Kui isa veel täie mõistuse juures oli, arvas temagi, et maja tuleks maha müüa. Nüüd mul ongi küsimus- kuidas ma saan maja müüa, kui isale kuulub pool sellest aga ta mälu on kadumas ja ta ei pruugi ise enam midagi aru saada? Aitäh.

Tere,
Ostsin kinnisvara, kuid tuli välja, et selle pindala on väiksem kui lepingus lubatud. Lepingus oli kirjas, et tegelik pindala võib erineda lepingus kokku lepitust +-5%, kuid erines rohkem. Arendaja lubas tagasi maksta nende ruutmeetrite hinna, mille võrra erines pindala üle selle 5%, kuid mitte kõiki ruutmeetreid, mille võrra kinnisvara väiksem oli. Kas on võimalik saada kompensatsiooni ka nende 5% ruutmeetrite pealt ja muude kulude kompenseerimist (nt. kinnisturaamatu muutused, lisakulud laenule)?

Ette tänades

Tere,
Hiljuti ehitatud / kasutusloa saanud maja asendiplaanil näitas arhitekt ära eeldatavad autode parkimiskohad kiviparketil. Maja kasutusse võtu käigus selgus, et on mugavam parkida sõidukeid nendest kohtadest teises kohas (aga siiski omal krundil). Ühele kiuslikule naabrile see asukoht ei meeldi ja esitas selle kohta kaebuse.
Kas regulatsioonid kuidagiviisi määravad ära, kus eramu kinnistul võib autosid parkida ja kus mitte?
Kas asendiplaanile joonistatud autode asukohad omavad mingisugust kohustuslikust?

Ebaselge on korteriomanditele kuuluva mõttelise osa kinnistust (maatükist) kasutamise ja jagamise kord. Olen kuulnud, et see, mida keegi tohib kinnistule rajada/ehitada sõltub ikka kinnistul kehtivast kasutuskorrast? Aga kui kasutuskord puudub ja notariaalselt ei ole kindlaks tehtud, milline maatükk kinnistust millise korteri juurde kuulub, siis ei saa omanike enamuse otsuse alusel niisama lihtsalt hõivata endale meeldivat osa kinnistust, sest see piirab teiste kaasomanike õigusi asja vabalt kasutada? Kas omanike enamuse otsusel pole mingeid piiranguid, mida ja kuhu kinnistule rajada? Milline peab olema otsus, et see kehtiks?

Tere,
Meil on 7 korteriga maja koos aiaga Nõmmel. Praegu kasutavad kõik aeda nii nagu vaja - kas grillid või teed pikniku. Nüüd üks korteriomanik tahab ehitada mänguväljakut ja just sellel osale krundist, kus on kõige mõnusm istuda (no meil on palju puid krundil, mis varjutavad päikest ja puujuurte peal pole tore teki või lauaga viibida). Kinnistu kasutuskorda pole. Kas igal korteriomandil on õigus rajada kinnistule oma soovi järgi mingi enda kasutamiseks olev ala ja kuidas reguleeritakse, kes millist osa kinnistust kasutab (varjus, päikese käes). Kas majas allkirjade kogumisega saab 1 korter enda tahtmise läbi suruda?
Lugupidamisega,