Asjaõigus

tere. Elan maleruudukujulises ridamajas. Kahe maja vaheline kaugus on 8.5 m. Minul on tema maja lähedal (1\2 kilemaja kõrgusest) kerge kilemaja 3*4 m. Vinkelrauast alus, millele on ühendatud kaared ja kile peal. Ilma küttekoldeta. Naaber kirjutab, et meie kilemaja ei tohi olla seal, sest tema ei luba. Toob ette ehitusseaduse ja tema meile luba ei anna. Käisin ehitus- ja arhitektuuri osak.(TARTUS) ja sealt öeldi, et tal pole õigust seda keelata.
Küsisin ka päästeametist ja vastati samuti, et nende poolt pole keeldu. Olin rõõmus aga võta näpust. Helistasin ja püüdsin selgitada, aga algul ignoreeriti ja siis hakati sõimama (mitte eesti keeles) millist pole oma 72-eluaasta jooksul veel kuulnud. Meil on väga korralikult tehtud kilemaja ja puhas aed. Naabrikrunt on näide milline aed ei tohiks olla. Palun Teie poolset vastust, kas pean kilemaja likvideerima? Muide ta nõuab igal kevadel meie aias ümberkorraldusi. Tänan

Tere.
Naaber ei hoidnud kinni ehitise püstitamisel kinnistu piiridest, mille tulemusena ehitas oma hoone, mille üks osa ulatub 1,5 m kaugusele minu kinnistule.
Seadusandluses ei ole konkreetselt viidatud mitte ühelegi punktile, mis keelab teise kinnistule ehitise püstitamist.
AÕS § 128 loeb välja mis on piir jne, samas konkreetsus puudub.
Ilmselge, et tegemist on rikkumisega millele tugineda seadusandlusest lähtudes? Vallal ehitusmäärustik puudub ja valla üldplaneeringust välja ei loe.

Tere! Ostsin korteri 9 kuud tagasi ja kus tuleb vesi oma kaevust. Naaber ütles, et on võimalik kolibakteri reostus alguses kui sisse kolisin, aga seal tuli teisi asju ka ja see jäi kuidagi unustusse. Nüüd lasen teha kontrolli veel, et tead saada kas on. Kui on kas see on piisav põhjus korteri ostu tühistamiseks.

Tere
Kas seaduse mõistes on kortermaja katusele paigaldatud päikesepaneelid koos ülejäänud süsteemiga tehnovõrgud või -rajatised?

Tere.
4 aastat tagasi teostati tänaval sademeveetorustiku ehitus, mistõttu suleti maja ümbruses varem toiminud pinnasevee äravool. Selle tulemusena on maja kelder, mis varem oli täiesti kuiv, vett täis. Vesi ulatub juba 1,3 meetrini ja vee iseeneslikku äravoolu ei toimu, tuleb ise kas nädalate viisi pumbata või kutsuda paakauto vett välja pumpama. Selle tulemusena on vesi aastaringselt minu maja all ja maja on hävimisohus. Pöördusin ka Pärnu Vesi poole, nemad soovitavad ehitada krundile kalli sademeveetorustiku ja ühendada see linnavõrku. Kuna olen ise veespetsialist, siis tean, et tegu on pinnaseveega, mis ei sõltu sademetest. Veetase keldris tõuseb näiteks pikemal põuaperioodil.
Minu küsimus: kas saan pöörduda vee-ettevõtja vastu kohtusse kuna minu vara on hävimas, põrandad on hallitanud ja maja kopitab. Mida pean tegema ja kust alustama.
Lugupidavat,

Kui suur protsent korteriomanikke peab olema renoveerimise poolt, et juhatusel oleks õigus alustada renoveerimist?

Tere! Kuidas toimida, kui majal on 4 kaasomanikku, kuid korteriomandeid ei saa moodustada, sest pole piisavalt parkimisruumi. Hetkel on maja gaasiküttel 1 näidik, küttekulud jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurustele. Elektrinäidikud on igal kaasomandil eraldi, veemõõtjad samuti, kuid kõik lepingud on ühe kaasomaniku nimel ja arved tulevad ühele kaasomanikule, kes need ka tasub. Seega nagu teostab edasimüügiteenust ülejäänud 3 kaasomanikule.
3 kaasomanikku tasuvad oma makseid esitatud arvete alusel sageli hilinemisega, osasid makseid arvetel ei aktsepteeri (hooldus, mille alla käib lume ajamine, lehtede koristus, muru niitmine jne), raamatupidamisteenus v. edasimüügiteenus, kus tuleb tasuda kõigi kaasomanike eest esitatud arvete alusel, vaatamata sellele, kas nad maksavad õigeaegselt või mitte, nn. raamatupidamisteenus, mis on kulude arvestamise, arvete koostamise, pangaülekannete jne eest.
Kuidas sellisel puhul toimida, kui osa ostu puhul 1 lepingul on kirjas, et kaasomanik sõlmib ise vee, elektri ja gaasilepingud, 2 lepingul seda kirjas pole ja kas on võimalik sundida kaasomanikke ise oma teenuste eest tasuma, et saada välja vahendaja rollist. Mida teha juhul, kui keegi jätab tasumata ja kas siis on võimalik võlgnik süsteemist välja lülitada. Sellise ekstreemsuseni ei sooviks muidugi minna.
Kuna olukord on täiesti absurdne, mingit kokkulepet pole võimalik saavutada, siis kuidas edasi toimida?

Tere.
Oleme elukaaslasega ostmas vana talukohta, mille nimeks on xxx (väga tuntud poliitiku perekonnanimi). Erinevatel põhjustel sooviksime nime muuta. Omavalitsusest sai juba uuritud, saan aru, et muutmiseks peab olema mõjuv argument ja lihtsalt sellepärast, et vana nimi ei meeldi, ei hakata seda muutma. Vana nimi on tegelikult eelmiste omanike perekonna nimi ja samanimeline teine krunt, mida meile ei müüdud, asub meie krundi kõrval. Kõrval olev krunt jäetakse omaniku sõnul lastelastele, kes tulevikus sinna midagi rajada soovivad. Omavalitsuse sõnul pole ka see piisav põhjus muutmiseks, kuna kõrvalolev krunt on hoonestamata. Kas meie nimemuutmissoovi saaks tegelikult põhjendada ka sellega, et tulevikus oleks endisel omanikul võimalik kasutada oma vana nime?
Ja kui nüüd mõelda ümberkaudsetele loodusobjektidele/loodusele, siis selle nimega ei saaks kinnistu nime kuidagi seostada. Pigem asub talu oru/kalda serval, paksu segametsa ääres/sees. Saan aru, et nimede panekul oleks soovitav lähtuda ka loodusest selle ümber.
Ja kui nüüd mõelda poliitikale, siis viitab vana nimi ju tegelikult ühele kindlale erakonnale. Kas ka see võiks olla põhjus nime muutmisel?
Minu küsimus on: millistele seaduslikele alustele saaksin oma nimemuutmis soovis tugineda ja mis oleksid piisavad ja põhjendatud, et seda arvestatakse?

Tänades

Tere.
Mul on endise elukaaslasega kaasomandis korter. Korteris elab ka meie ühine alaealine laps. Ise ma seal ei ela ja kaasomandi endise elukaaslasega soovin lõpetada. Soovin kinkida oma kaasomandiosa (ehk nö pool korterit) lapsele. Soovin teada, milliseid rahalisi nõudeid võib minule esitada, kui lapse isal tekivad makseraskused (näiteks kommunaalmaksete võla tõttu läheb asi kohtutäiturile menetleda ja lapse isa konto arestitakse).
Kas on võimalik seadusekohaselt sellisel juhul esitada minule rahalisi nõudeid seoses asjaoluga, et korteri kaasomanik on minu alaealine laps?
Tänan!

Maa mõõtmise tulemusel selgus, et naaber on oma kinnistu piirist ehitanud aia meetri võrra minu kinnistule umbes 15 aastat tagasi. Veel on ta oma kinnistule ehitanud ehitise (kas kuur või garaaž), mis asub siis samuti meetri võrra minu krundil. Naaber väidab, et kui ta aeda ehitas, ei olnud me sellele vastu (tookord me ei mõõtnud, kus minu kinnistu lõppeb ja tema oma algab). Nüüd sooviks füüsilist aeda viia vastavusse tegelike andmetega ja ka kuuri nihutamist naabri poolt. Mida teha, millest alustada. Naabril puudub kuuri ehitusluba. Naaber ei soostu minuga suhtlema.