Asjaõigus
Küsimus: Mida teha, kui teise korteri omanik hõivas minu keldriboksi ja pani sellele oma luku ette?17.03.2015
Korterit ostes mõned aastad tagasi näitas eelmine korteriomanik ka selle juurde kuuluvat keldriboksi. Kuna eelmistel omanikel polnud keldriboksi uksele korteri nr kirjutatud ja boks oli lukustamata, ununes see endalgi, kuid keldriboksi kasutame aktiivselt. Nüüd aga juhtus selline asi, kus teise korteri omanik, kelle kasutuses arvatavasti polnud ühtegi keldriboksi, avastas, et tal on nüüd seda vaja ning läks keldrisse ja valis boksi millel polnud lukku ega nr peal ja pani enda luku ette ja korteri nr peale, kuigi minu asjad olid seal sees. Kas minul on nüüd õigus see keldriboks endale tagasi nõuda?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ehk kui keegi teise korteriomaniku keldriboksi lihtsalt hõivab, siis võiks väita, et valdus on pahauskne AÕS § 35 lg 2 tähenduses.
AÕS § 40 lg 1 sätestab, et valdus on seadusega kaitstud omavoli eest. Keldriboksi hõivamine on omavoliline, sest see on saadud valdaja nõusolekuta valduse äravõtmise teel. AÕS § 41 lg 3 alusel on valdajal õigus kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta või õigus nõuda valduse taastamist § 45 lg 1 alusel.
Seega peaksite esitama nõude hõivaja vastu, et ta oma asjad teile kuuluvast keldriboksist ära viiks ja selle lahti teeks.
Kui aga pole mingit plaani või müügilepingu lisa vms dokumenti, mis tõendaks, et konkreetne vaidlusalune keldriboks ka teie korteri juurde kuulub ning ka teistel keldribokside omanikel seda ei ole, vaid bokse kasutatakse nö suva järgi, siis peaksite näiteks kasutuskorras keldribokside kasutamise kokku leppima või siis korraldama enampakkumise korteriomanike vahel, kes keldriboksid endale saab (kasvõi teatud ajaperioodiks).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korteriühistu võib nõuda minult kogu kaasomandis oleva korteri kommunaalmakseid, kuigi maksan oma osa eest?27.02.2015
Korter on kaasomandis inimesega, kes ei tasu omale kuuluva mõttelise osa eest kommunaalmakse. Kas korteriühistul on õigus nõuda minult, kes tasun oma osa eest korrektselt, veel ka teise mittemaksva kaasomaniku kommunaalkulude võlga? Kas peame vastutama kommunaalmaksete tasumise eest ühiselt või siis vastavalt oma kaasomandiosa suurusele?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
Korteri kaasomanik tasub talle kuuluva korteriomandiga seotud kulusid samadel alustel teiste korteriomanikega. Kulude kandmisel tuleb lähtuda korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikes 1 või KÜS § 15¹ sätestatust. Mõlema sätte puhul kehtib põhimõte, mille kohaselt peab korteriomanik kaasomandi eseme majandamisega seotud kulusid kandma sõltumata sellest kas ta korteriomandit ka tegelikult kasutab.
KOS § 15 alusel valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
Võlaõigusseaduse § 65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
Seega te peate tasuma siiski kogu kommunaalkulude võla, kuid saate pool sellest summast alusetu rikastumise sätete alusel teiselt kaasomanikult sisse nõuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas lasteaia töötajal on õigus keelata mul läbimast lasteaia territooriumi, et otseteed bussile minna?25.02.2015
Tere!
Minu maja ees on lasteaed. Et bussipeatusesse jõuda, on kõige kiirem tee sealt läbi minna. Kas lasteaia töötajal on õigus mind takistada sealt läbi minemast ja mind sealt minema ajada ähvardades politseiga?
Minu maja ees on lasteaed. Et bussipeatusesse jõuda, on kõige kiirem tee sealt läbi minna. Kas lasteaia töötajal on õigus mind takistada sealt läbi minemast ja mind sealt minema ajada ähvardades politseiga?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie probleemi kirjeldusest nähtub, et üle lasteaia territooriumi on teil üksnes kiirem tee bussipeatuseni. Kui bussipeatuseni viib ka mõni teine tee, peaksite siiski kasutama seda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas peab korraldama kaasomandis maja valitsemise, kus on 3 omanikku ja 7 korterit?23.02.2015
Tere,
Olukord on järgmine: on eramaja, millel on 3 omaniku ja 7 korterit. Minu ema ühe omanikuna elab püsivalt selles majas, kes pidevalt hoiab maja asjadel silma peal, organiseerib siis absoluutselt kõike (alates koristamisest, prügiveost kuni suuremate töödeni). Teised 2 omaniku üürivad lihtsalt "oma" kortereid välja ja käivad ainult raha korjamas - tegemist on mõtteliste osadega ja mingeid üürilepinguid ei ole vormistatud.
Ühesõnaga, minu ema ei jaksa enam nende teiste osanike ja üürnikega võidelda ja nende tagant organiseerida, et kõik oleks koristatud jne.
Millised võimalused on teisi osanike survestada? Kui ema ütleb, et ei soovi majja võõraid inimesi/üürilisi, kuidas seda reaalselt takistada? Kui majas ongi hetkel sees võõrad inimesed, keda me näiteks ei soovi, kuidas me saame nad lihtsalt nö välja tõsta?
Kui "üürilisele" öelda, et soovime tema lahkumist majast siis ta saadab "viisakalt" metsa ja ütleb, et temal on teise omanikuga kokkulepe. Kas Politsei saab inimese korterist kasvõi jõuga välja tõsta, kui mingit muud varianti ei ole?
Tänades,
Olukord on järgmine: on eramaja, millel on 3 omaniku ja 7 korterit. Minu ema ühe omanikuna elab püsivalt selles majas, kes pidevalt hoiab maja asjadel silma peal, organiseerib siis absoluutselt kõike (alates koristamisest, prügiveost kuni suuremate töödeni). Teised 2 omaniku üürivad lihtsalt "oma" kortereid välja ja käivad ainult raha korjamas - tegemist on mõtteliste osadega ja mingeid üürilepinguid ei ole vormistatud.
Ühesõnaga, minu ema ei jaksa enam nende teiste osanike ja üürnikega võidelda ja nende tagant organiseerida, et kõik oleks koristatud jne.
Millised võimalused on teisi osanike survestada? Kui ema ütleb, et ei soovi majja võõraid inimesi/üürilisi, kuidas seda reaalselt takistada? Kui majas ongi hetkel sees võõrad inimesed, keda me näiteks ei soovi, kuidas me saame nad lihtsalt nö välja tõsta?
Kui "üürilisele" öelda, et soovime tema lahkumist majast siis ta saadab "viisakalt" metsa ja ütleb, et temal on teise omanikuga kokkulepe. Kas Politsei saab inimese korterist kasvõi jõuga välja tõsta, kui mingit muud varianti ei ole?
Tänades,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust. Üüritulu on kaasomandist saadav kasu.
Teie küsimusest nähtuvalt ei ole eelduslikult kaasomanike kokkulepet üürnike suhtes tehtud, seega kuulub teie osale vastav osa teiste omanike üüritulust ka teile.
Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kolmandateks isikuteks on siinkohal ka üürnikud. Seega on teil ka õigus nö oma arvamust avaldada, sest ka teie olete väljaüüritud osa omanik.
Kaasomanikud valdavad ühist asja kokkuleppel. Kui teil on raskusi kokkuleppe saavutamisega, soovitame kaaluda kaasomandi lõpetamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kaasomanikul on õigus kompensatsioonile, kuigi ta on teinud maja remonditöid ilma kooskõlastamata?16.02.2015
Tegemist on kaasomandis oleva kinnistuga ning teise kaasomanikuga suhted peaaegu puuduvad - tema elab ja toimetab seal krundil oma tahtmist mööda, ilma teise kaasaomanikuga kokku leppimata. On teinud parendustöid elamus (need ei olnud vajalikud ehitise säilimiseks vaid elutingimuste parandamiseks), langetanud enda tarbeks ja müügiks metsa jne. Tahaksin selle kaasomandi lõpetada, kuid kuidas seda õigem teha oleks. Teine kaasomanik teist poolt ära ostma ei ole nõus, sest tema arvab, et on piisavalt ümberehitanud oma raha eest ning peaksin talle tasuta selle teise poole andma. Kas ja mille alusel tal on õigus seda nõuda? Samas oleksin nõus kohtu kaudu jagamist nõudma, aga kuidas kohus krunti pooleks jagab? Kas võib juhtuda, et üks pool saab põllumaa, teine aga metsamaa koos majaga ning kas sellisel juhul kaasneb n.ö kallima poole saajal (kes saab maja ja metsa) ka mingi kompensatsiooni tasumise kohustus teisele poolele? Kui see kaasneb, siis kuidas tasumise määr paika pannakse? Samuti kui oleksin nõus kogu oma poole teisele kaasomanikule müüma, siis mille alusel arvestatakse õiglane müügihind? Kui on olemas krundi hindamisakt enne maja remontimist, kas võiks selleks summaks olla 50% selleaegsest turuväärtusest?
Ja mis moodi oleks võimalik minul lõpetada/keelata teise kaasomaniku isetegevus, mida ta juba aastaid teinud on?
Samas sooviksin võimalusel teada ka hinnaklassi, millega peaksin arvestama kohtuse minemise korral (riigilõiv, dokumentide ettevalmistamine jne.)
Suured tänud vastuse eest
Ja mis moodi oleks võimalik minul lõpetada/keelata teise kaasomaniku isetegevus, mida ta juba aastaid teinud on?
Samas sooviksin võimalusel teada ka hinnaklassi, millega peaksin arvestama kohtuse minemise korral (riigilõiv, dokumentide ettevalmistamine jne.)
Suured tänud vastuse eest
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TsÜS § 63 reguleerib kulutuste liike. Vajalikeks loetakse kulutusi, kui need on tehtud eseme säilitamiseks või kaitsmiseks osalise või täieliku hävimise eest. Teie kaasomandi puhul peab hindama, kas naabri tehtud kulutused on vajalikud või mitte. Kui tehtud kulutused peaksid osutuma vajalikeks, tekib naabril nõudeõigus. Kui aga tehtud kulutustega majale on muudetud eset paremaks, mugavamaks, meeldivamaks või ilusamaks, ei ole tegemist vajalike kulutustega, vaid pigem kasulike või toreduslike kultustega.
Kaasomandi lõpetamist saab AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda kohtu kaudu. Kohus otsustab viisi, kuidas jagada kaasomand selle lõpetamisel, kuid arvestab kaasomanikule kuuluva osa suurust kaasomandi lõpetamisel. Vajadusel võib kohus määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Samuti võib kohus müüa kinnisasja enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel.
Õiglane müügihind on turuhind, mida sarnaste kinnisasjade eest sarnastes kohtades sarnastel tingimustel saada soovitakse. Ilmselt maja remondieelne hindamisakt kogu kinnisasja hinda enam reaalselt ei kajasta, kuna maja remondiga on kinnisasja väärtus tõusnud.
Kohtusse pöördumisel lisandub dokumentide ettevalmistamise hinnale ka riigilõiv, mis sõltub kinnisasja väärtusest. Töö mahtu on aga raske ette ennustada, kuivõrd kaasomanike vahelised vaidlused võivad tihtipeale oodatust pikemaks venida, mis muudab kohtuasja ka algselt plaanitust kallimaks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas kaasomandis maja kasutuskorda laiendada, kui üks kaasomanik keeldub seda tegemast?12.02.2015
Tere
Meil on kolme omanikuga kaasomandis maja, mina soovin nüüd oma osa (2 korterit) müüa, meil on olemas ka kasutuskord, kuid 1 korter ja pööning on hetkel ühisomandis. Seoses müügiga soovin, et ka need pinnad kaetaks kasutuskorraga. Üks kaasomanik keeldub kasutuskorda laiendama, kas ja kuidas on mul võimalik seda teha?
Meil on kolme omanikuga kaasomandis maja, mina soovin nüüd oma osa (2 korterit) müüa, meil on olemas ka kasutuskord, kuid 1 korter ja pööning on hetkel ühisomandis. Seoses müügiga soovin, et ka need pinnad kaetaks kasutuskorraga. Üks kaasomanik keeldub kasutuskorda laiendama, kas ja kuidas on mul võimalik seda teha?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega, kaasomandis oleva asja kasutuskorra võivad kaasomanikud määrata kas kokkuleppega või häälteenamusega, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Oluline on kõigepealt selgitada, millisel viisil kasutuskord määrata tuleb, kas kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsusega, sõltuvalt sellest, milles kasutuskord (teie puhul siis kasutuskorra laiendamine ehk muutmine) seisneb.
Esmalt peate selgeks tegema, kas kasutuskorra laiendamine jääb asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kui jah, siis saaksite kaasomanike häälteenamusega asja ära otsustada. Lähtuda tuleb asjaolust, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleks lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel ja mitte enamuse otsusega.
Kui häälteenamust kokku aga ei tule ehk teised kaasomanikud ei ole nõus otsust tegema või täiendavat kokkulepet sõlmima, on võimalik nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist (mh ka selle muutmist) kohtus.
Tähele tuleb panna aga seda, et kui kaasomandi kasutuskorraga on aga kindlaks määratud kaasomandi eseme hulka kuuluvate ruumide ainukasutusõigus (osavaldus), siis võivad kaasomanikud piirangutes küll kokku leppida, kuid ei saa seda teha häälteenamusega otsustades ega taotleda selles osas kohtulahendit.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas korteritega maja kaasomanik saab nõuda teiselt õhksoojuspumba ümberpaigaldamist?10.02.2015
Tere,
4 korteriga kaasomandis olevas majas (kasutuskord puudub) on ülemistel korteritel paigaldatud õhksoojuspumbad (erinevat marki). Mõlemal maja poolel asuvad pumbad ühes kohas. Meie ja meie peal elavad omanikud on uued. Pump sai paigaldatud sinna eelmise ülemise omaniku poolt alumise nõusolekul. Teised ei öelnud midagi, kas see on vaikimisi nõusolek? Pump on paigaldatud nii, et meile kostub kumin. Maja teise poole naabrid pumpa igapäevaselt ei kasuta (ca 2x aastas), seega pole pretensioone teistel alumistel naabritel. Me palusime seda ringi paigaldada, aga nemad pole nõus (pole odav töö). Kas meil on õigus nõuda ja mis alusel ringi paigaldust?
Kuna sõbralikult enam midagi ei lahenda, siis millised on meie võimalused? Kohtu kaudu? Kas sellises olukorras on kohtus võimalik meil ka kaotada? Millised sellises olukorras saaksid olla nende vastuväited meile? Ette tänades!
4 korteriga kaasomandis olevas majas (kasutuskord puudub) on ülemistel korteritel paigaldatud õhksoojuspumbad (erinevat marki). Mõlemal maja poolel asuvad pumbad ühes kohas. Meie ja meie peal elavad omanikud on uued. Pump sai paigaldatud sinna eelmise ülemise omaniku poolt alumise nõusolekul. Teised ei öelnud midagi, kas see on vaikimisi nõusolek? Pump on paigaldatud nii, et meile kostub kumin. Maja teise poole naabrid pumpa igapäevaselt ei kasuta (ca 2x aastas), seega pole pretensioone teistel alumistel naabritel. Me palusime seda ringi paigaldada, aga nemad pole nõus (pole odav töö). Kas meil on õigus nõuda ja mis alusel ringi paigaldust?
Kuna sõbralikult enam midagi ei lahenda, siis millised on meie võimalused? Kohtu kaudu? Kas sellises olukorras on kohtus võimalik meil ka kaotada? Millised sellises olukorras saaksid olla nende vastuväited meile? Ette tänades!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Korteriomandiseaduse § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega (korteriomandiseaduse § 12 lg 2).
Seega, võiksite esmalt kutsuda kokku koosoleku ning seal siis pumba ümber paigaldamisega seotud küsimuse näiteks hääletusele panna.
Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest (korteriomandiseaduse § 12 lg 3).
Korteriomandiseaduse § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.
Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse (korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-d 1-2)
Seega, eeltoodud sätetest tulenevalt peab korteriomanik käituma teiste korteriomanike suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samas peab korteriomanik (antud juhul teie) ka taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse.
Siinkohal tulebki teil hinnata või peate laskma asjatundjal/eksperdil hinnata, kas pumba kumin ületab tavakasutusest tekkivat mõju või jääb selle piiresse ning te peate seda siiski taluma.
Vastuväitena võib teise korteri omanik viidata korteriomandiseaduse § 11 lg-le 3, mille kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.
Ehk tema ise ei ole seda pumpa paigaldanud, vaid ostis korteri koos pumbaga ning ta ei saanud sellega arvestada, et alumisele naabrile võib kostuda kumin. Seega, mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa temalt ka selle ümber paigaldamist oodata.
Kuivõrd te olete püüdnud seda probleemi naabriga lahendada nö suuliselt, siis oleks mõistlik esitada ka kirjalik pretensioon, et hiljem siis vajadusel kohtus tõendada seda, et olete üritanud teise poolega asja kohtuväliselt lahendada, kuid tulutult.
Kuid minu esmane soovitus oleks siiski püüda antud vaidlus kohtuväliselt lahendada - näiteks jagada ümber paigaldamisega seotud kulud ära või kui naaber üldse midagi panustama ei ole nõus, siis oleks teil mõistlik see kulu ise kanda, kui teid kumin ikkagi niiväga häirib. Hiljem kohtusse minnes on teie kulud kindlasti kordades suuremad ning 100 % kindlust selles osas, kas te kohtus ka võita võite, ei saa anda. Kohtumenetluses peaksite kindlasti ka ekspertiisi läbi viima, et kindlaks teha, kas pumba müra on ikka nii tugev, et see ümber on vaja paigutada jne. See on aga jällegi lisakulu.
Seega, ühest soovitust on siinkohal teile raske anda. Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean oma maal kulgeva tee likvideerimiseks ka naabri nõusolekut küsima, kuigi tee kohta servituuti ei ole?09.02.2015
Tere! Naabri kinnistuni viib kaks teed - üks üle minu maa ja teine üle teise naabri maa. Minu soov on piirata enda kinnistu üleni aiaga ja lõpetada naabri poolt minu maal paikneva tee kasutamine. Osa teest plaanin üldse likvideerida ja selle asemel muru külvata. Kas ma pean selle naabriga kooskõlastama ja naabrilt loa saama? Kui jah ja naaber luba ei anna, siis mida ma edasi tegema pean? Tee osas servituuti vms pole.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega, kui naabri kinnistuni viib kaks teed, tuleb hinnata, milline tee võimaldab naabri kinnisasjale mõistliku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Kui mõistlikuks juurdepääsuteeks on pigem üle teise naabri kinnisasja kulgev tee, on teil teoreetiliselt võimalik üle enda kinnistu üleminekut piirata. Vaidluste ja võimaliku hilisema kohtumenetluse vältimiseks tuleks tee kasutamise piiramine siiski eelnevalt naabriga kooskõlastada. Kui kooskõlastamine tulemusteni ei vii, lahendab vaidluse kohus.
Tee osalise likvideerimise osas soovitan see kooskõlastada eelnevalt kohaliku omavalitsusega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida saan ette võtta, kui minu kinnistule on ilma minu loata ladustatud raiejäätmeid?12.11.2014
Tere. Minu kinnistut on peaaegu 10 aastat kasutanud omavoliliselt üks talunik. Selle vastu pole mul midagi, maa oli vähemalt korras. Septembris sai talle öeldud, et maad ei saa enam kasutada kuna sai tuttavale talunikule rendile. Nüüd soovib see uus rentnik maad üles künda, kuid nädal aega tagasi oli see eelmine talunik mingist osast minu maale kuhjanud raiejäätmed ilma luba küsimata. Sai temalt küsitud ja antud tähtaeg minu maalt raiejäätmed ära viia. Kahjuks pole ta seda teinud ning uus talunik ei ole saanud ka künda põldu. Mis õigus mul on? Kas tohin ise oma maa puhtaks teha või pean lihtsalt ootama kuna teeb seda teeb tema? Kas maa võib ka ära puhastada uus rentnik kuna maarendilepingu järgi on tema kasutaja?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas saab kaasomandit lõpetada ja kinnistu jagada reaalosadeks ilma detailplaneeringut koostamata?11.11.2014
Küsimus kaasomandis oleva kinnistu lõpetamise kohta. Kinnistu (2,3 ha), sihtotstarve on elamumaa, detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maakorralduslikult oleks võimalik jagada nii, et ühele kinnistule jäävad olemasolevad hooned, teine kinnistu oleks hoonestamata.
Kas on võimalik kaasomand lõpetada ja kinnistu jagada reaalosadeks ilma detailplaneeringut koostamata ja hoonestamata kinnistule ehitusõigust määramata?
Kas on võimalik kaasomand lõpetada ja kinnistu jagada reaalosadeks ilma detailplaneeringut koostamata ja hoonestamata kinnistule ehitusõigust määramata?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee