Asjaõigus

Vastavalt võlaõigusseaduse § 20 lg-le 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Seega, võimaliku vaikimisi nõusoleku osas peate lähtuma senisest pooltevahelisest käitumispraktikast.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

Korteriomandiseaduse § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Tavakasutuse piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega (korteriomandiseaduse § 12 lg 2).

Seega, võiksite esmalt kutsuda kokku koosoleku ning seal siis pumba ümber paigaldamisega seotud küsimuse näiteks hääletusele panna.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest (korteriomandiseaduse § 12 lg 3).

Korteriomandiseaduse § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse (korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-d 1-2)

Seega, eeltoodud sätetest tulenevalt peab korteriomanik käituma teiste korteriomanike suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samas peab korteriomanik (antud juhul teie) ka taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatud piiridesse.

Siinkohal tulebki teil hinnata või peate laskma asjatundjal/eksperdil hinnata, kas pumba kumin ületab tavakasutusest tekkivat mõju või jääb selle piiresse ning te peate seda siiski taluma.

Vastuväitena võib teise korteri omanik viidata korteriomandiseaduse § 11 lg-le 3, mille kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Ehk tema ise ei ole seda pumpa paigaldanud, vaid ostis korteri koos pumbaga ning ta ei saanud sellega arvestada, et alumisele naabrile võib kostuda kumin. Seega, mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa temalt ka selle ümber paigaldamist oodata.

Kuivõrd te olete püüdnud seda probleemi naabriga lahendada nö suuliselt, siis oleks mõistlik esitada ka kirjalik pretensioon, et hiljem siis vajadusel kohtus tõendada seda, et olete üritanud teise poolega asja kohtuväliselt lahendada, kuid tulutult.

Kuid minu esmane soovitus oleks siiski püüda antud vaidlus kohtuväliselt lahendada - näiteks jagada ümber paigaldamisega seotud kulud ära või kui naaber üldse midagi panustama ei ole nõus, siis oleks teil mõistlik see kulu ise kanda, kui teid kumin ikkagi niiväga häirib. Hiljem kohtusse minnes on teie kulud kindlasti kordades suuremad ning 100 % kindlust selles osas, kas te kohtus ka võita võite, ei saa anda. Kohtumenetluses peaksite kindlasti ka ekspertiisi läbi viima, et kindlaks teha, kas pumba müra on ikka nii tugev, et see ümber on vaja paigutada jne. See on aga jällegi lisakulu.

Seega, ühest soovitust on siinkohal teile raske anda. Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee