Töötervishoid ja tööohutus

Tere!
Kapp võib olla puhkeruumis, kui puhkeruum on nö kergesti ligipääsatav koht igal ajal.

Tervitades,
Kristi

Tere!
Antud töökeskkonnas on vajalik läbi viia müra taseme mõõtmine, et välja selgitada isikukaitsevahendite kandmise vajadus.
Alates 80 dB peab tööandja rakendama meetmeid tervisekahjustuse vältimiseks ja alates 85 dB peab tööandja võimaldama kuulmiskaitsevahendite kandmise.
Siin määruses on kõik kirjeldatud: https://www.riigiteataja.ee/akt/105122018012
"Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord"

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg

Tere!
Töötervishoiu arst kontrollib sinu tervislikku seisundit tulenevalt riskianalüüsis toodud ohuteguritele, mis võivad sinu tervist mõjutada.

Töötervishoiu arst edastab tööandjale vaid tervisekontrolli otsuse, kus on märgitud, kas sinu tervislik seisund lubab antud ametikohal töötada. Muid andmeid või analüüside tulemusi ei edastata tööandjale, vaid patsiendile endale. Kui rasedus ei ole sinu töökohal piiranguks ja ohutegurid raseduse kulgu ei ohusta, siis tõenäoliselt ei tule rasedus ka tervisekontrolli otsusest otseselt välja (kui piirav tegur, mis ei luba antud tööd jätakata või tööd tuleb oluliselt kergendada, kui töötate tööl, kus on vajalik nt suuri raskuseid teisaldada).
Lugade saad veel siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/126032015018 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/110042015003.

Praimat soovides,
Kristi Jõeorg

Tere,

Uurisin antud teemat ja lahendusena saaksin välja pakkuda järgmist:
Kui Teil on tekkinud vastuseis osade lastevanematega ja ei saa ka kooli juhtkonnalt abi, siis tasuks kaasata kolmas osapool ehk Haridusamet.

Haridusametis on koolidele määratud kuraatorid ning saate oma kooli kuraatorile helistada või kirjutada ning nõu küsida.

http://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolide-kuraatorid-2

Võimalik on ka saata üldine kiri murega:
http://www.tallinn.ee/haridus/tagasiside?id=7

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg

Ravikindlustuse seaduse § 54 alusel maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest keskmisest tulust 100 protsenti kutsehaiguse või tööõnnetuse korral. Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvestatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
Küsimusest ei selgu, kas küsija oli töövõimetuslehel käesoleval või eelmisel kalendriaastal. Kui töövõimetus oli eelmisel kalendriaastal, siis võetakse kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks 2016 kalendriaasta sotsiaalmaksuga arvestatud tulu. Seega võib olla väga tõenäoline, et haigekassa poolt makstav 100 protsendine töövõimetuse hüvitis ei ole võrreldav töötasuga, mida vahetult saadi enne tööõnnetust.
Küsimusest ei selgu, kas tööõnnetuse uurimisel ning selle asjaolude ja põhjuste väljaselgitamise järel vormistatud tööõnnetuse raportis on välja toodud ka tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on üheks tööandja põhikohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Koos kohustusega kaasneb tööandja vastutus, muuhulgas vastutus seoses töötaja tervisekahjude hüvitamisega. Tervisekahjudest tingituna tekkis küsijal tulude kaotus, mida tööandja peaks oma süü korral tööõnnetuses ka kannatanule korvama.
Tööandja on kohustatud andma ühe eksemplari tööõnnetuse raportist ka kannatanule, seega soovitan küsijal selle põhjal jõuda selgusele tööandjapoolsetes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumises. Kui rikkumised on tööõnnetuse raportis fikseeritud, võib küsija pöörduda avaldusega tööandja poole töövõimetuslehel oldud ajal tulude vähenemisest tekkinud kahju korvamiseks.
Tööandja eitava vastuse korral võib küsija ehk kannatanu pöörduda kohtu poole, kus kahju hüvitamise nõude esitamisel saab üldjuhul tugineda võlaõigusseadusele, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk siis tööandja selle hüvitama.
Tervisekahjude hüvitamiseks kohtusse pöördunud töötaja saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Küsija poolt esitatud kirjelduse põhjal on varalise kahju võimalikuks nõudeks töövõimetuslehel oldud ajal sissetuleku langusega tekkinud tulude langus. Mittevaralise kahju tekkimist on keerulisem tõendada, kuid see võib olla põhjendatud näiteks töövõimetusperioodil kaasnenud valude, hingelise valu ja kannatustega. Mittevaralise kahju hüvitamise rahasumma määramisel langetab kohus otsuse, kaaludes kõiki asjaolusid ning määrab seaduse järgi hüvitiseks mõistliku summa.
Eelkõige soovitan pöörduda avaldusega tööandja poole ja leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Pöördumise eelduseks on aga tööõnnetuse uurimismaterjalides väljatoodud tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised.

Vastuse koostas: Priit Siitan

Tere
Kui töötaja täitis tööülesannet ning selle teostamise käigus tekkis liiklusõnnetus, siis tegemist on tööõnnetusega. Lisan juurde ka TTOS-t täpse sõnastuse :
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööandjana peate välja selgitama põhjuse, miks õnnetus juhtus. Võimalusi on natuke rohkem kui ainult liiklusseadusest tulenevalt: kas töötaja eiras ohutu pikivahe hoidmist, sõitis lubatust kiiremini, oli väsinud või ei olnud auto tehniliselt korras jne. Õnnetuse põhjustest peab tööandja tegema järeldused ning ennetustegevused, et sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
Kui nüüd natuke üldisemalt tööohutusest ja töökeskkonnast kirjutada, siis riigi tasandil on kõik töötajad sama väärtusega sõltumata ettevõtte suurusest. See tähendab, et kui ettevõttes on vähemalt 1 töötaja, siis tuleb hakata tegelema tööohutusega ning tuleb täita TTOS toodud kohustuslikke nõudeid.
Töökeskkonnaspetsialist peab olema ettevõttes määratud või ostetud vastav teenus sisse alates 1 töötajast.
Seega kuna tööõnnetus juhtus teil töötajaga, siis olete juba kohustatud tegelema tööohutusalaste tegevustega.

Ohutut töökeskkonda soovides
Margus Veide, Abiteenused OÜ, www.tooohutus.ee

Tere,

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:
• täitis tööandja antud tööülesannet
• tegi muud tööd tööandja loal
• tegutses tööandja huvides
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööõnnetus on näiteks autoavarii, kui töötaja tööülesandeks oli autoga sõitmine. Kui töötajaga juhtub õnnetus tööteel (teel kodunt tööle või töölt koju) ei ole tegemist tööõnnetusega sest õnnetus ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

See, mis hetkel töötee algab ja lõppeb, ei ole määratletud. Töötee võiks lugeda lõppenuks siis kui töötaja on jõudnud näiteks oma töökoha hoone trepile. Kui töötaja liigub nö avalikul kõnniteel, siis seda võiks veel lugeda tööteeks. Kuid otsuse, kas konkreetsel juhul on tegemist tööõnnetusega või mitte, teeb tööandja peale seda kui juhtumi asjaolud on välja selgitatud.

Tartu Ringkonnakohus on oma 09. märtsi 2012 aasta otsuses (otsuse number on 3-10-1138) selgitanud, et kui kukkumine toimub parklas, mis on ettevõtte maa-ala, ei ole see siiski käsitatav tööõnnetusena, vaid tööteel juhtunud õnnetusena. Isegi siis, kui parkla kuulunuks tööandjale, ei olnud parkla töökohaks, kus töötaja oma tööülesandeid täidab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et olemuslikult ei ole vahet, kas isik kukub jäise ja liivatamata pinnase tõttu tööandjale kuuluvas parklas või ükskõik millisele isikule kuuluvas parklas. Kui isik leiab, et talle on sellega tekitatud kahju, võib ta esitada parkla omaniku vastu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude. Seega on isikul õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus olemas mõlemal juhtumil ning puudub alus nende eristamiseks ja töötaja soodsamaks kohtlemiseks juhul, kui ta saab parkida oma autot tööandjale kuuluvas parklas.

Vastuse koostas Piret Kaljula.

Tere!
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei ütle 100% et ei või olla sama isik. Samas on Tööinspekstiooni lähtekoht olnud, et nad ei saa olla samad isikud, kuna tekib huvide konflikt ning töökeskkond ei ole sel juhul täisväärtuslikult juhitid. Vaadeldes ka seadust, siis neil kahel on erinevad rollid töökeskkonna käsitlemisel.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg

Tere!

Kuvariga töötavate töötajate puhul on tööandja kohustatud seadusest tulenevalt korraldama nende silmade ja tervise kontrolli ning see on maksuvaba. Riskianalüüsis tuleb hinnata töökoht ja vajadusel rakendada meetmeid töötingimuste (valgustuse, müra, reguleeritava istme, randmetoega hiirealuse vms) parandamiseks. Samuti on maksuvaba töötajatele nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hankimine või tööks ettenähtud prillide hüvitamine. Viimase puhul on sageli ettevõttes või asutuses määratud kindel kompensatsioonisumma (see lepitakse siseselt kokku). Maksurisk on kuvariga töötamisel juhtudel, kui tegemist on kontaktläätsedega soetamisega, mis ei ole spetsiaalselt kuvariga töötamiseks. Samuti ei loeta silmaoperatsiooni nägemistegevust korrigeerivaks abivahendiks, vaid see on kirurgiline vahelesegamine, mis tööandja jaoks tähendab maksustamist erisoodustusmaksuga. Lisaks jälgitakse seda, et kuvariprille kasutataks töökohal, mitte kodus. Kui kuvariga tööks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid ning abivahendite soetamismaksumus loetakse ettevõtlusega seotud kuluks vaid osaliselt, vastavalt TuMS-i § 32 lõikes 3 sätestatud põhimõtetele. Ettevõtlusega mitteseotud osa loetakse erisoodustuseks, mis kuulub maksustamisele vastavalt TuMS-i § 48 lõikele 4. Juhul kui ettevõtlusega mitteseotud osa maksumuse tasub töötaja, siis tööandjal täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ

Tere!

1) Klaasist vahesein - antud temaatikat lahendab määrus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). Määrus ütleb nii: (2) Läbipaistvad seinad peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgistatud.
2) Kiirabi võib kindlasti olla tunnistaja. Temalt tuleks siis seletus võtta.
3) Tööõnnetusi käsitleb määrus Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. See ütleb, et tööandja peab uurima kõiki õnnetusi.
Ütlemine, et see õnnetus oleks juhtunud niikuinii ei pea suure tõenäosusega paika, kuna riskianalüüs peaks kindlasti välja tooma läbipaista seina ohtilikkusse ning lähtudes töökoha määrusest peab see sein saama märgistatud nii, et see oleks visuaalselt nähtav ning välistaks kokkupõrget.

Parimat,
Kristi Jõeorg
www.riskianaluus.ee