Töötervishoid ja tööohutus

Tere! Teie küsimusest võib aru saada, et Teiega juhtus raskete tagajärgedega tööõnnetus „juba üle kuu aja tagasi“. Küsimusest ei selgu, kas Teiega juhtunud tööõnnetust uuris ka tööinspektor. Juhul kui Teiega juhtunud rasket tööõnnetust asus uurima tööinspektor, on õigusaktide kohaselt temal tööõnnetuste asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks aega 30 tööpäeva. Ilmselt Teiega juhtunud tööõnnetuse lõpliku tööinspektori poolt koostatud uurimiskokkuvõttega soovib tutvuda ka kindlustus. Nende tööõnnetuse kõikide uurimise materjalidega tutvumise järel langetab kindlustus otsuse Teile tehtavate tööõnnetusega seotud kulude hüvitamiseks. Kindlustus tutvub kõikide uurimismaterjalidega, langetab otsuse ja hüvitab vastavalt tööandjaga sõlmitud kindlustusleppele tööõnnetusega seotud kulud Teile mõistliku aja jooksul.

Vastuse koostas Priit Siitan

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on tööandja kohustatud viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Sama seaduse alusel on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; Kui töötaja esitab tööandjale arstitõendi, mille kohaselt tehtav töö ei vasta tema terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel kohal. Tööandja kohustuseks on võimaluse korral pakkuda teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole, peaks tööandja töötajale töölepingu üles ütlema, näidates ülesütlemisavalduses ära töölepingu lõpetamise tegeliku põhjuse, milleks on töötaja tervislik seisund, mis ei võimalda seni tehtud tööd jätkata. Kui tööandjal tekib kahtlusi perearsti väljastatud tõendis esitatud töötaja tervisliku seisundiga seotud näidustuste osas, siis võib ta töötaja suunata tööandja kulul ja tööajast töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Töötervishoiuarst on kompetentne seostama töötaja tervislikku seisundit tema poolt tehtava tööga, andma objektiivse hinnangu töötaja tervisliku seisundi kohta, vajadusel diagnoosima kutsehaiguse, väljastama töötaja sobivuse kohta jätkata sama tööd vastava otsuse ning teha ettepanekud tööandjale. Tööandja võib võtta töölepinguülesütlemise aluseks nüüd juba töötervishoiuarsti vastava otsuse.

Töötaja ei pea kindlasti ise kirjutama avaldust tervislikel põhjustel töölepingu ülesütlemiseks, aga võib seda soovi korral teha.

Vastuse koostas Priit Siitan.

Tere!

Kui antud õu oli ettevõtte ametlik territoorium (ettevõtte isiklikus valduses või omanduses), siis on tegu tööõnnetusega, kuna viibisite juba töötamise territooriumil, mille korrashoiu eest peab tööandja hea seisma. Õnnetust on võimalik registreerida ka tagantjärgi.

Juhul kui antud töökoha õu ei ole otseselt Teie tööandja otseses valduses vaid on mõeldud üldiseks kasutamiseks, siis ei ole antud õnnetus tööõnnetus kuna tööle minnes või töölt tulles toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus.

Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg

Tere!

Tööandja peab töötaja uuesti suunama töötervishoiuarstile ja arst kirjutab otsuses, kuidas töötaja saab töötada peale haigestumist ja millistes tingimustes.

Vastuse kootamisel nõustas Annika Küüdorf.

Tere!
Tööandja peab olema korraldanud vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus hinnatakse töökohal olevaid riske töötaja tervisele. Teie poolt teostatavat protsessi peaks seega tööandja hindama, arvestusega, kas selline üksinda töötamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi/õnnetusi. Kui riskianalüüsi käigus leitakse, et selline töötamine võib tingida tervisekahjustuste/õnnetuse tekke, peaks tööandja rakendama meetmeid riskide maandamiseks.

Tööandja peab olema ka korraldanud esmaabi korralduse töökohal. Seega, kui midagi töökohal juhtub, peab töötajal olema võimalik koheselt abi saada - helistada 112, kohapeal on esmaabiandja, töötatakse kahekesi ja teine saab abi kutsuda, kasutatakse turvafirma kutse-häirenuppu, neid variante on mitmeid.

Loodan, et antud vastusest oli abi.

Kaunist suve,
Kristi

Tere!
Selliste juhtumite korral tuleb kindlasti võtta haigusleht, et enda tervist kaitsta ja hoida. Samas haigena tööl viibides on ohus ka kolleegid.

Tervitades,
Kristi Jõeorg

Jah, tööandja vastutab Võlaõigusseaduse paragrahv 130 alusel, kus tööandja peab hüvitama osalise või täieliku töövõimetusega seotud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg

Tere!
Vastan Teile vastavalt Töötrevishoiu ja tööohutuse seadusele. Antud seaduse alusel kohaldatakse määrust Töötajate tervisekontrolli kord (Vastu võetud 24.04.2003 nr 74).
Määrus kohustab tööandjat läbi viima tervisekontrolli töötajatele, kelle tervis on määruses toodud ohutegurite osas ohustatud.
Seadus ja määrus ei ütle, et tervisekontrolli (töötervishoiu) peab läbima kindla, tööandja poolt määratud pakkuja juures. Tähtis on see, et see läbitakse.
Tavapäraselt on see nii, et minnakse tööandja poolt määratud tervisekontrolli, kuna tööandja peab selle eest ise täies mahus maksma. Seega võib olla tööandja vastuväide seotud kuludega, kus teise teenusepakkuja juures on need kõrgemad.

Hanked on juba aga teised teemad ja siinkohal on võibolla mõned teised reeglid. Hanke võidab alati odavam. Seega võivad avalikus sektoris olla selles osas teenuste kasutamisele teised reeglid. Aga kas nende reeglite sees arvestatakse ka erisusi nt lubada Teil minna teise tervisekontrolli korraldaja juurde - seda ei oska ma kahjuks öelda.

Tervitades,
Kristi

Tere,

Määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ütleb järgmist - lg (5) Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
1) silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral;
2) luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.
(6) Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja § 3 lõike 2 täitmiseks hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Antud lähenemist arvestatakse 40 tundi nädalas töötavale töölepingulisele töötajale. Kui töötaja töötab üle 20 tunni nädalas kuvariga, kohaldub talle tervisekontroll ning silmanägemise halvenemisel hüvitatakse kuvariprillide maksumus kokkulepitud summas. Kindlat summat ei ole määruses välja toodud, summa määratakse tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ

Tere!

Kuvaritööd reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Määrus ütleb järgmist: lg (5) Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab:
1) silmade ja nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral;
2) luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelkõige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks, sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.

Kui Te töötate kodus tööandja huvides ning töölepingu alusel üle 20 tunni nädalas kuvariga, kohaldub Teile tervisekontrolli vajadus.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
Riskianalüüs OÜ