Töötervishoid ja tööohutus
Küsimus: Kust leida, millised nõudes peavad olema täidetud kooli arvutiklassis?04.02.2016
Tere!
Lugu siis selline, et mind huvitaks, et kust leida sellist dokumenti (või infot), mis kirjeldab kooli arvutiklassile esitatud nõudeid (näiteks tervisekaitse nõuded, mis (kohustuslik) info peab arvutiklassis väljas rippuma jne.)
Ainus seadus mille ma leidsin selle kohta oli Riigiteatajas (https://www.riigiteataja.ee/akt/27096) aga kui ma seal valin hetkel kehtiv, siis ütleb, et see on kehtetu (ma ei saa aru isegi, et kas see seadus siis veel kehtib või mitte). Äkki oskate aidata.
Lugu siis selline, et mind huvitaks, et kust leida sellist dokumenti (või infot), mis kirjeldab kooli arvutiklassile esitatud nõudeid (näiteks tervisekaitse nõuded, mis (kohustuslik) info peab arvutiklassis väljas rippuma jne.)
Ainus seadus mille ma leidsin selle kohta oli Riigiteatajas (https://www.riigiteataja.ee/akt/27096) aga kui ma seal valin hetkel kehtiv, siis ütleb, et see on kehtetu (ma ei saa aru isegi, et kas see seadus siis veel kehtib või mitte). Äkki oskate aidata.
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Koolidega seotud ruume käsitleb järgmine määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013010
Teie poolt toodud määrus on kehtetu.
Koolidega seotud informatsiooni saab kindlasti küsida täpsemalt ka Terviseametilt, nemad vastutavad riiklikult koolidega seotud valdkondade eest (http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/haridus-ja-sotsiaalteenused.html).
Tervitades,
Kristi
Küsimus: Kas tööandja peab lubama meil tööautoga tualetti kasutama sõitma mitmekümne kilomeetri kauguselt ning lugema selle tööaja hulka?22.01.2016
Tere,
töötan autojuht-kirjakandjana, teostan ajalehe/reklaami/pakkide kandeteenust maapiirkonnas. Kuna töö ajal puudub võimalus tualeti kasutusele, siis tuleb alustada tööpäeva ja olla ka päeval söömata-joomata. Kuna tööpiirkond asub 30 km kaugusel, ei luba tööandja tühisõitu teha, et tulla vajadusel tualetti. Samuti pole selleks aega, sest kandeaeg on kellaajaliselt piiratud. Tööpäeva pikkuses moodustas siiani sõiduaeg 3,5-4 tundi ja sai ära kannatatud, kuid nüüd lisati töökoormust juurde ja tuleb sõidus olla juba 5 tundi ja enam. Kas tööandja peab lubama meil tööautoga tualetti kasutama sõitma mitmekümne kilomeetri kauguselt ning lugema selle tööaja hulka?
Teine küsimus puudutab terviseprobleeme. Töötame kuuel päeval nädalas tehes ühesuguseid sundliigutusi, iga päev peatame auto postkastide juures ja väljume sellest 100-150 korda toetudes vasakule jalale, lükates vasaku käega lahti autoukse ja tõmmates kinni 100-150 korda, vajutan 150 korda parema jalaga piduripedaali, tööpäeva jooksul vajutan vasaku jalaga sidurile üle 600 korra, parema käega vahetan käike sama palju kordi ja sikutan peale käsipidurit 100-130 korda ja võtan maha sama hulk kordi, 5 tööaasta järel on tekkinud juba kahjustused, mis annavad end valusalt tunda. Tööandja peaks ju tagama, et töötaja töövõime säiliks, mitte et inimesed sandistuks.
Kas tööandja peaks mingeid muutusi ette võtma, kas võimaldama meile sellise koormuse leevendamiseks lisa puhkehetki tööpäeva jooksul ja kas tal on õigus sellisele koormusele lisada veel sama palju peatusi juurde, mis kõik liigutused kahekordistab? Kas siin kaitsevad meid mõned normatiivid, ettekirjutused, seadused?
töötan autojuht-kirjakandjana, teostan ajalehe/reklaami/pakkide kandeteenust maapiirkonnas. Kuna töö ajal puudub võimalus tualeti kasutusele, siis tuleb alustada tööpäeva ja olla ka päeval söömata-joomata. Kuna tööpiirkond asub 30 km kaugusel, ei luba tööandja tühisõitu teha, et tulla vajadusel tualetti. Samuti pole selleks aega, sest kandeaeg on kellaajaliselt piiratud. Tööpäeva pikkuses moodustas siiani sõiduaeg 3,5-4 tundi ja sai ära kannatatud, kuid nüüd lisati töökoormust juurde ja tuleb sõidus olla juba 5 tundi ja enam. Kas tööandja peab lubama meil tööautoga tualetti kasutama sõitma mitmekümne kilomeetri kauguselt ning lugema selle tööaja hulka?
Teine küsimus puudutab terviseprobleeme. Töötame kuuel päeval nädalas tehes ühesuguseid sundliigutusi, iga päev peatame auto postkastide juures ja väljume sellest 100-150 korda toetudes vasakule jalale, lükates vasaku käega lahti autoukse ja tõmmates kinni 100-150 korda, vajutan 150 korda parema jalaga piduripedaali, tööpäeva jooksul vajutan vasaku jalaga sidurile üle 600 korra, parema käega vahetan käike sama palju kordi ja sikutan peale käsipidurit 100-130 korda ja võtan maha sama hulk kordi, 5 tööaasta järel on tekkinud juba kahjustused, mis annavad end valusalt tunda. Tööandja peaks ju tagama, et töötaja töövõime säiliks, mitte et inimesed sandistuks.
Kas tööandja peaks mingeid muutusi ette võtma, kas võimaldama meile sellise koormuse leevendamiseks lisa puhkehetki tööpäeva jooksul ja kas tal on õigus sellisele koormusele lisada veel sama palju peatusi juurde, mis kõik liigutused kahekordistab? Kas siin kaitsevad meid mõned normatiivid, ettekirjutused, seadused?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastan Teile küsimuse teemade kaupa:
Töölepingu seadus ütleb tööaja hulka määratud söögi -ja puhkepauside kohta järgmist (Teie õigus puhkepausile):
§ 47. Tööaja korraldus
Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.
Määrus nimega Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, § 9 ütleb, et tualettruumid peavad paiknema töökohtade läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada. Seega on esimesse tualettruumi sõitmiseks alus täitsa olemas.
Kui tualettruumis käimise võimalust ei ole töökohas ning esimesse võimalikku tualettruumi minemiseks on vajalik sinna sõita, siis peaks tööandja poolt olemas olema inimlik arusaam ja seega lubatud sõita tualettruumi.
Tervise hoidmine:
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) on tööandja kohustus tegeleda tervisekahjustuse tekkimise ennetamisega.
Vastavalt TTOS § 12 on tööandja ennetustegevus meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Samuti on vastavalt TTOS § 13 tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid ning vastavalt riskianalüüsi tulemustele rakendada meetmeid terviseriski maandamiseks. Lisaks peab tööandja läbi viima ohutusalast juhendamist ning väljaõpet, selgitamaks ohututuid töövõtteid ja tegevust tervisekahjustuse ennetamiseks. Tööandja kohustus on Teile ka riskianalüüsi alusel töötervishoiu arsti juures tervisekontrolli korraldamine (tööandja kulul).
Vastavalt TTOS § 9 peab tööandja suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Vastavalt TTOS § 14 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas korvab töötajale kahju, kui ta peaks töö juures haigestuma - sügelistesse jääma?15.10.2015
Tere!
Töötan asenduskodus kasvatajana. Mõni aeg tagasi diagnoositi ühel lapsel sügelised. Viidi läbi vastav ravi ja muud vajalikud protseduurid selle äärmiselt nakkava haiguse edasileviku peatamiseks. Tänaseks on avastatud kaks uut juhtumit, kus kahel tüdrukul on sügelised. Tuleb läbida uus kadalipp ning sellega peavad tegelema kasvatajad. Laste asjad pesema, mänguasjad kuivatist 60 kraadiga n-ö läbi laskma, diivanid jm taolised pinnad triikima. Kõik vajalik selleks, et sügelislesta tappa.
Minu küsimus seisneb selles, kas tööandja ei peaks mulle ja teistele kasvatajatele jm töötajatele turvalist töökeskkonda tagama? Kuidas sellises olukorras käituda?
Olen juba vaimselt nii pinges ja ei suuda oma tööd hästi teha, sest hirm või kartus haigus endale saada, on nii suur. Ma ei suuda likvideerida nakkusohtu (pesta asju jne jne), sest nii on mul ju veel suurem võimalus haigus endale saada. Kui töötaja n-ö korjab tööjuurest üles selle haiguse, siis kes korvab temale ravikulud ning selle, et peab kõiki riideid, voodipesu, tekke, patju pesema, kuumutama jms?
Vastust oodates!
Töötan asenduskodus kasvatajana. Mõni aeg tagasi diagnoositi ühel lapsel sügelised. Viidi läbi vastav ravi ja muud vajalikud protseduurid selle äärmiselt nakkava haiguse edasileviku peatamiseks. Tänaseks on avastatud kaks uut juhtumit, kus kahel tüdrukul on sügelised. Tuleb läbida uus kadalipp ning sellega peavad tegelema kasvatajad. Laste asjad pesema, mänguasjad kuivatist 60 kraadiga n-ö läbi laskma, diivanid jm taolised pinnad triikima. Kõik vajalik selleks, et sügelislesta tappa.
Minu küsimus seisneb selles, kas tööandja ei peaks mulle ja teistele kasvatajatele jm töötajatele turvalist töökeskkonda tagama? Kuidas sellises olukorras käituda?
Olen juba vaimselt nii pinges ja ei suuda oma tööd hästi teha, sest hirm või kartus haigus endale saada, on nii suur. Ma ei suuda likvideerida nakkusohtu (pesta asju jne jne), sest nii on mul ju veel suurem võimalus haigus endale saada. Kui töötaja n-ö korjab tööjuurest üles selle haiguse, siis kes korvab temale ravikulud ning selle, et peab kõiki riideid, voodipesu, tekke, patju pesema, kuumutama jms?
Vastust oodates!
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) on välja toonud - § 12. Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Lisaks on tööandja kohustus (§ 13) viia läbi töökeskkonna riskianalüüsi, kus käsitletakse ka bioloogilisi riske töötajale. Sügelised on lasteasutuses kindlasti ohutegur ning sellega seotud riske tuleb hinnata ja planeerida ennetustegevused töötaja tervise ohustamise vältimiseks/vähendamiseks. Tööandja kohustuseks on ka töötajate tööohutusalane juhendamine sh ennetuslik käitumine ohutegurite esinemise (käesolevalt sügeliste) korral.
Vastavalt TTOS (§ 14) on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
4) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Vastavalt Võlaõigusseadusele (7. peatükk) on töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist.
Vastavalt Võlaõigusseaduse § 129 peab kahju tekitaja (tööandja) hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud.
Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka töövigastusest tingitud lisakulutuste, näiteks retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
Siin on head lugemist sügeliste kohta: http://terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/sugelised.pdf
Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas tohin töötada kui mul on diagnoositud kutsehaigus?14.10.2015
Tere. Leidsin töökoha. Mul on küsimus, kas ma tohin töötada, kui mul on kutsehaigus diagnoositud?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Kutsehaigusega töötamine ei ole keelatud. Teie poolt on kena uut tööandjat tevitada enda tervislikust seisundist, et uus tööandja saaks arvestada Teie tervisliku seisundiga.
Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Millised on minu õigused, kui tööandja ei ole nõus vaatamata minu kutsehaigusele maksma hakkama?04.09.2015
Olen töötanud saeveskis 10 aastat ja koondatud veebruarist 2015. Kutsehaiguste kliinikus sai tõestatud kutsehaigus. Asutus ei andnud etteantud aja jooksul tagasisidet arstile ega reageerinud kuidagi, kui arst püüdis kontakti saada. Nüüd sain teada suusõnaliselt, et nemad ei ole juhtumiga tegelemisest huvitatud ja maksma ei ole nõus hakkama. Millised on minu õigused, kui tööandjal tundub olevat seadusi uurides alati võimalused enese kasuks? Aga minu tervislik olukord ei tee mind enam tööturul kuigi sobivaks, isegi kui vanuse järgi oleks see võimalik.
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastavalt „korrale“ on töötervishoiuarst kohustatud töötaja kutsehaigestumisest teavitama 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjat ja Tööinspektsiooni.
Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamisest. Kutsehaigestumise uurimise eesmärgiks on välja selgitada kutsehaigestumise põhjused ja asjaolud. Uurimine lõpeb „korras“ esitatud vormikohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja on kohustatud esitama raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.
Juhin küsija tähelepanu sellele, et vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 25 lg.5 on Tööinspektsioon kohustatud uurima vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ning teostama ka järelevalvet „korra“ nõuete täitmise üle. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja pärast töötervishoiuarstilt kutsehaigestumise teatise saamist.
Kutsehaigestumise tööandjapoolse uurimise mitteteostamise ja kutsehaigestumise raporti mittekoostamise korral on küsimuse esitajal õigus abi saamiseks pöörduda Tööinspektsiooni poole.
Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 14 lg. (5) punkt 6 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Tervisekahjustuse nõude esitamine eeldab kutsehaigestumise uurimist, põhjuste ja asjaolude korrektset väljaselgitamist ja uurimise tulemusel kutsehaigestumise raporti vormistamist.
Tööandja keeldumise korral töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks on küsijal õigus pöörduda kohtu poole.
Vastuse koostas Priit Siitan.
Küsimus: Kas saab nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud, kuid nägemine on halvenenud?26.05.2015
Tere!
Asusin praeguse tööandja juures tööle aasta tagasi. Töö toimub 8 tundi päevas kuvari taga. Tööle asudes tööandja tervisekontrolli ei teostanud ja ma ka ei teadnud, et tal selline kohustus on. Tööruumis oli pikka aega väga halb valgustus, umbes 8 kuud. Selle aasta jooksul on olnud korduvalt silmad põletikulised, jooksevad vett ja valutavad. Alles peale korduvaid nõudmisi sain korraliku valgustuse. Käisin ise umbes kuu tagasi silmakontrollis ja selgus, et mu nägemine on aasta jooksul halvenenud. Enne olid lugemisprillid 0,5 ja 0,25, kuid nüüd selgus peale kontrolli, et vastavalt siis 1,25 ja 0,75. Kas mul on õigus nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud?
Asusin praeguse tööandja juures tööle aasta tagasi. Töö toimub 8 tundi päevas kuvari taga. Tööle asudes tööandja tervisekontrolli ei teostanud ja ma ka ei teadnud, et tal selline kohustus on. Tööruumis oli pikka aega väga halb valgustus, umbes 8 kuud. Selle aasta jooksul on olnud korduvalt silmad põletikulised, jooksevad vett ja valutavad. Alles peale korduvaid nõudmisi sain korraliku valgustuse. Käisin ise umbes kuu tagasi silmakontrollis ja selgus, et mu nägemine on aasta jooksul halvenenud. Enne olid lugemisprillid 0,5 ja 0,25, kuid nüüd selgus peale kontrolli, et vastavalt siis 1,25 ja 0,75. Kas mul on õigus nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastavalt "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete" § 3 lõikele 5 peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab ka silmade ja nägemise kontrolli. Sama õigusakti lõike 6 alusel, kui kontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Teil on õigus nõuda tööandjalt kuvariga tööks ettenähtud prillide või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamist.
Küsimus: Kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tööl tõsta?18.05.2015
Tere
Soovin teada, kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tõsta?
Soovin teada, kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tõsta?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
kindlaid teisaldamise piiranguid ei ole loodud.
raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib määrus "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/84808). Määruses on võimalik välja arvutada enda tänan koormus kehale ning otsustada, kas teisaldustööd on vajalik muuta.
Lisaks võib ka lugeda MAC süsteemist (http://www.hse.gov.uk/msd/mac/index.htm).
Tervitades,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas töötaja peab töö juurest traumaga haiglasse minekul maksma ise visiiditasu?24.04.2015
Tere
Kui töötajaga juhtub tööõnnetus, kus on nakatumise oht nahka läbistava torke tõttu, saadetakse töötaja haiglasse arsti juurde. Tööandjal on selle haiglaga leping, kus tehakse vastavad analüüsid ja ravid. Küsimus, kui töötaja läheb nakkuskeskusesse peab maksma visiiditasu, kas on seadus, mis viitab, et seda ei pea töötaja maksma vaid tööandja?
Kui töötajaga juhtub tööõnnetus, kus on nakatumise oht nahka läbistava torke tõttu, saadetakse töötaja haiglasse arsti juurde. Tööandjal on selle haiglaga leping, kus tehakse vastavad analüüsid ja ravid. Küsimus, kui töötaja läheb nakkuskeskusesse peab maksma visiiditasu, kas on seadus, mis viitab, et seda ei pea töötaja maksma vaid tööandja?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
kahjuks ei ole ühtegi tööohutusalast õiguslikku alust (seadust, määrust), mis antud küsimust reguleeriks.
Tervitades,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas tööandja võib soovitada töötajatel töö ajal juhtunud õnnetusi tööõnnetustena kirja mitte panna?08.04.2015
Tervist!
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?
Aitäh teile
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?
Aitäh teile
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööõnnetuste temaatikat reguleerib määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014).
Vastused küsimuste kaupa:
1) Tööõnnetuste varjamine on keelatud. Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspekstiooni kõikidest kergetest, rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest.
2) Tööandja kohustus on paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/81146)
3) Tööanda peab enne tööõnnetuse raporti täitmist võtma kannatanult seletuskirja, et vormistada raportit. Seletuskirja ja seletuse puudumisel on väga raske raportis õnnetust autentselt kirjeldada. Seletuskiri on üks oluline osa tööõnnetusega seotud asjaolude ja põhjuste välja selgitamisel.
4) Šokk on meditsiinilise termini alusel organismi eluohtlik seisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Šoki põhjusteks võivad olla kas verekaotus või väljakannatamatu valu. Šokk võib tekitada teadvusehäireid. Liiklusseaduse § 33 lg (11) punkt 2 alusel on juhil keelatud liiklusohtlikus seisundis juhtida sõidukit. Sõiduki juhtimine šokiseisundis on liiklusseaduse nõuete eiramine ja kui see põhjustab liiklusõnnetuse, on vastutajaks sõidukijuht.
Küsimus: Kas tööandjal on kohustus muretseda 24/7 töökohale tervist toetavad kvaliteetsemad kontoritoolid?01.04.2015
Kas on mingeid nõudeid 24/7 töökohale? Olenemata konkreetse töötaja vahetuse pikkusest on töövahendid kasutusel ööpäevaringselt aasta läbi. Eriline probleem on töötool, kuna istume 12 või 24 tundi järjest monitoride ees. Kuna tavalised kontoritoolid lagunevad koormuse tõttu kiiresti, tegime ise kodutööd ja otsisime netist töötooli, mis on ette nähtud kasutamiseks 24 tundi päevas. Loomulikult on nende hind kümme korda suurem tavaliste kontoritoolide omast, aga need on kõigil võimalikel viisidel reguleeritavad (reguleeritav nimmetugi) ja kolme-aastase garantiiga. Tavaliste toolidega on meil kogu aeg selg-kael-õlavööde kanged ja valutavad, samuti on sagedased peavalud. Spetsiaaltoolidel on mingid ISO sertifikaadid, need on ilmselt lähtuvalt töötingimustest. Kust neid leida ja kas tööandjatel on mingit seaduslikku kohustust taolistel töökohtadel neid tingimusi arvestada töövahendite soetamisel?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööandja peab tagama sobivad töövahendid töötamiseks. Määrus Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded(https://www.riigiteataja.ee/akt/72421) kehtestab, et töötool peab olema reguleeritav kõrgusesse ja seljatoe osas. Rohkem nõudmisi ei ole.
Teostades kuvaritööd, on kohustuslik puhata 5-7 min tunni jooksul st tõusta püsti ja teha võimlemisharjutusi/venistusi.
Kehtestatud on nõuded töökohale, kus arvestuslikult töötab siiski üks inimene järjest 8 tundi sh minipausid ja lõunapaus(https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). 12 tundi ei tohi ükski töötaja järjest istuda. Pikaajaline järjest istumine tingib väga tõsiseid tervisehäireid. Puhkepauside pidamine on väga vajalik.
Lisaks pauside pidamisele on mugava ja ergonoomilise töötooli olemasolu loomulikult vajalik. Lisaks oleks ka väga soovituslik endale massaaži lubada.
Kui töötoolid amortiseeruvad kiiresti, tuleks tööandjal neid sagedamini välja vahetada. Loomulikult on soovituslik soetada töötoole töötajate vajaduste/soovidega kooskõlas.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg