Töötervishoid ja tööohutus
Küsimus: Kas tööandja võib soovitada töötajatel töö ajal juhtunud õnnetusi tööõnnetustena kirja mitte panna?08.04.2015
Tervist!
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?
Aitäh teile
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?
Aitäh teile
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööõnnetuste temaatikat reguleerib määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014).
Vastused küsimuste kaupa:
1) Tööõnnetuste varjamine on keelatud. Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspekstiooni kõikidest kergetest, rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest.
2) Tööandja kohustus on paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/81146)
3) Tööanda peab enne tööõnnetuse raporti täitmist võtma kannatanult seletuskirja, et vormistada raportit. Seletuskirja ja seletuse puudumisel on väga raske raportis õnnetust autentselt kirjeldada. Seletuskiri on üks oluline osa tööõnnetusega seotud asjaolude ja põhjuste välja selgitamisel.
4) Šokk on meditsiinilise termini alusel organismi eluohtlik seisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Šoki põhjusteks võivad olla kas verekaotus või väljakannatamatu valu. Šokk võib tekitada teadvusehäireid. Liiklusseaduse § 33 lg (11) punkt 2 alusel on juhil keelatud liiklusohtlikus seisundis juhtida sõidukit. Sõiduki juhtimine šokiseisundis on liiklusseaduse nõuete eiramine ja kui see põhjustab liiklusõnnetuse, on vastutajaks sõidukijuht.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Sotsiaalne turvalisus > Töötervishoid ja tööohutus