Töötervishoid ja tööohutus

Tere!
Otseselt ei ole välja toodud, millised tervisehäired tekkida võivad – iga inimene on individuaalne. Samas on arstide poolt siiski välja toodud peamised probleemid, mis on tekkinud öösel töötajatel.
Teil on tekkinud unehäired, mistõttu ei saa ka keha puhata - uni aitab ajul ja kudedel õigeks funktsioneerimiseks taastuda. Krooniline unepuudus halvendab tervist ja meeleolu, pärsib tulemuslikkust, loovust ja mälu, häirib turvatunnet. Unevaeguses inimene on kergelt ärrituv, konfliktne, vahel ka ükskõikne töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade vastu. Magamatus ja ülejäänud maailmaga vastuolus olemine tekitab stressi ja masendust. Öösel töötajatel esineb päevatöötajatega võrreldes sagedamini seede- ja südamehäireid koos kõrgenenud vererõhuga, külmetushaigusi, kaalutõusu, naistel tsükli ebaregulaarsust ja rinnavähki. Samuti tuleb öösel töötavatel naistel ette rohkem raseduse katkemisi ja neil sünnivad väiksema sünnikaaluga lapsed.

Head lugemist: http://lugemist.unekliinik.ee/files/Eesti%20Naine%20-%20%C3%96%C3%B6s%20on%20t%C3%B6%C3%B6.pdf

Tere!

Vastan Teile õigusaktide baasil:
1) Tööandja kohustus (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg1p3 - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060) on teostada töökeskkonna riskianalüüsi, kus tuvastatakse riskid töötaja tervisele. Terviseriskide ilmnemisel peab tööandja rakendama meetmeid, mis kõrvaldavad või vähendavad terviseriski. Küürus töötamine on kindlasti füsioloogiline ohutegur. Antud juhul tuleks hinnata võimalust kassat kõrgemale tõsta, et saaksite töötada ergonoomilises (sirge seljaga) asendis. Püstise asendi puhul peaks laua pind jääma vähemalt töötaja puusa kõrgusele, täpsema töö puhul juba umbes naba kõrgusele.
2) Kuna Teie töö on seisvas asendis ja seega suur koormus jalgadele ja seljale, siis peaks tööandja rakendama nii palju pause või istumise/toetamise võimalust, et vältida tervisekahjustuse tekkimist.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Kahjuks ei ole täpsemalt välja toodud, kui palju pause peab võimaldama. Tähtis on leida parim lahendus, kuidas vältida ülekoormuse teket jalgadele ja seljale.
Näiteks soovitaksin jalanõusid, kus on sisetallal tugevdatud jalavõlvi osa.

Soovitan kindlasti tööandjaga rääkida antud teemal ning tuua välja endapoolsed pakkumised nt kõrge ratsatool, et keha toetada, et ei peaks seisma ning tõsta kassat.

Tere!

Tööandja kohustus on teostada töötajatele tervisekontrolli, kui selle vajadus on ilmnenud riskianalüüsi alusel.

Õigusaktid:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060)
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Töötajate tervisekontrolli kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703)

Kuna Teil on juba terviseprobleeme olnud, siis tuleks kõiki nimetatud ohutegureid (müra, vibratsioon, sundasend, lahustipõhised värvid ja pahtel) raseduse jooksul vältida, kuna need võivad oluliselt lapse tervist mõjutada. Soovitan kindlasti kergemale tööle minna.

Lugege kindlasti läbi määrus "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks", https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413.

Head lugemist: Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate terviseriskid, http://www.ammaemand.org.ee/m_files/e5ee9653ed76d2ba1c60a5c7e5bb3d05.pdf

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi nimetatud lühendatult TTOS) § 13 lg 1 alusel on tööandja kohustatud teostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõtma vajaduse korral nende parameetrid ning hindama riske töötaja tervisele ja ohutusele.
Sama paragrahvi alusel on tööandja kohustatud teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Riskianalüüsi teostamise üheks eesmärgiks on välja selgitada töötajad, kelle tervis on töökeskkonna ohutegurite võimalikust mõjust ohustatud, ning suunama nad töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli.
Teie küsimusest ei selgu, kas tööandja on teostanud Teie töökeskkonnas riskianalüüsi. Järeldada võib, et seda tehtud ei ole, vastasel juhul oleks Teie tervisele kahjulikult mõjuvad ohutegurid tuvastatud ja Teid oleks suunatud tööandja poolt tervisekontrolli.
TTOS § 14 lg 5 alusel on Teil õigus saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tööandja poolt tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Teil on ka õigus pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui Teie arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Teil on õigus tööandjalt nõuda peale töökeskkonna riskianalüüsi teostamist suunamist tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks Teie terviseseisundi ning kogub andmed tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töötajal tööga seotud haigust (kutsehaigust) kahtlustav arst, ka perearst, võib töötaja saata töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarstil on kohustus tööandjale anda soovitusi töötaja viimiseks töösuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Arsti otsuseid ja soovitusi on tööandja kohustatud täitma.
Kutsehaiguse diagnoosimise ja kutsehaigusest tingitud ajutise töövõimetuse korral maksab Haigekassa Teile ravikindlustuse seaduse § 54 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust teisest töövõimetuse päevast 100 protsenti.
Vastavalt Ravikindlustusseaduse § 57 sätetele on kindlustatul haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva.
Töövõimetuslehel viibimisel ja vastava ravi saamisel reeglina eeldatakse, et Teie töövõime taastub täielikult.
Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise järel või Teie ajutisel töövõimetuslehel viibimise ajal võib tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 88 lg 1 töölepingu erakorraliselt üles öelda, kuna Te ei ole pikka aega tulnud toime (või edaspidiselt seoses püsiva töövõimetuse määramisega) tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
Juhul kui soovite ettevõttest lahkuda omal algatusel lahkumisavaldust esitades, peate arvestama asjaoluga, et Teil ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Eelpoolmainitud paragrahvi alusel tööandjapoolsel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on Teil õigus saada töötuskindlustushüvitist 50% ühe kalendripäeva tulust 100. kalendripäevani ja 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.
Vastuse koostas: Priit Siitan
29.04.2013.a.

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) on tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, kus ta tuvastab riskid töötaja tervisele ning määrab tegevused riskide maandamiseks. Hetkel peaks tööandja Teie poolt kirjeldatud võimalikud ohud riskianalüüsis tuvastama, selgitama võimalikud seosed Teie terviseprobleemidega ning kavandama meetmed.
§ 12. Tööandja ennetustegevus (1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Kas Teile on teostatud töötervishoiuarsti poolt tervisekontrolli?
Tervisekontrollis tuvastatakse võimalikud terviseprobleemid, mis tulenevad tööst ning mis võivad kujuneda ka kutsehaiguseks.
Tööst põhjustatud haigestumist tuvastab töötervishoiuarst ja teatab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Vastavalt TTOS-le on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Lisaks on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Hüvitise nõude aluseks võib olla töötervishoiu arsti poolt tuvastatud tööst põhjustatud haigestumine. Töötervishoiuarst tuvastab ka haiguse tekkepõhjused ning kindlasti viitab ka töökeskkonna ohutegurite mõjule.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ettevõtte territooriumil libastumise ja tervisekahjustuse saamisel on tegemist tööõnnetusega, sest paratamatult tekib töötajal mitmesugustel põhjustel vajadus liikuda ettevõtte territooriumil kui ka ruumides. Tööandja on kohustatud tagama vastavalt määrusele "Töökohale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded", ettevõtte territooriumil liiklevate jalakäijate ehk töötajate ohutuse.
Tööõnnetuse uurimise eesmärgiks on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööõnnetuse korral saate vastavalt ravikindlustusseaduse § 54 lg 1 haigekassalt 100 protsenti hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) ei ole tööandja kohustatud tegema/tagama töötajale elukindlustust.

Tööandja on TTOS § 13 lg1 p3 alusel kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, milles hinnatakse ohutegureid ja nende mõju töötaja tervisele.
Vastavalt TTOS § 12 lg1 peab tööandja kavandama meetmeid ennetustegevuseks ja rakendama neid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus , mis toimus tööandja antud tööülesannet täites. Teie küsimusest võib aru saada, et Te täitsite parklas liikudes tööülesandeid (juhtus Teie töö ajal). Kui parkla asub tööandja territooriumil, on tööandja kohustatud tagama vastavalt määrusele "Töökohale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded", seal liiklevate jalakäijate ehk töötajate ohutuse. Tööandja üks põhikohustusi vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 on hinnata töökeskkonna riske ja välja selgitada kõik töötajaid mõjutada võivad ohud. Parklas riske hinnates oleks kindlasti pööratud tähelepanu libedusele ja sellest tingitud võimalikule kukkumisohule ning tööandja oleks pidanud kavandama abinõud töötajate kukkumise vältimiseks.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.

Tere!
Küsimusest võib aru saada, et Teid suunati tööandja poolt tööülesandeid täitma väljaspool Eestit ettevõtte harukontorisse. Kukkusite ettevõtte harukontoris võimaliku libeduse tõttu ja see juhtum kvalifitseerub Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 mõistes tööõnnetuseks. Tööandja on kohustatud tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks läbi viima uurimise, mis lõpeb tööõnnetuse raporti vormistamisega, millest üks eksemplar antakse ka Teile.
Kui reisitakse Euroopa Liidu territooriumil, on vaja, et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil viibimise ajal. Euroopa ravikindlustuskaarti saate kasutada, kui Teil on Eestis toimiv ravikindlustus. Miks Teil Läti raviasutuses arve esitati, ei saa täpsemalt info vähesuse tõttu vastata, kuid palun pöörduge selles küsimuses Haigekassa poole.
Kas teel toimunud liiklusõnnetuse korral, kui saate vigastada, on tegemist tööõnnetusega või mitte, selgitab uurimine. Sellisel juhul tuleb arvestada, kas sõiduks kasutasite ühiskondlikku transporti või ametisõidukit. Ametisõidukit kasutades võib teel juhtunud liiklusõnnetus kvalifitseeruda Teie vigastuse korral tööõnnetuseks.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.