Töötervishoid ja tööohutus

Ravikindlustuse seaduse § 54 alusel maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest keskmisest tulust 100 protsenti kutsehaiguse või tööõnnetuse korral. Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvestatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
Küsimusest ei selgu, kas küsija oli töövõimetuslehel käesoleval või eelmisel kalendriaastal. Kui töövõimetus oli eelmisel kalendriaastal, siis võetakse kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks 2016 kalendriaasta sotsiaalmaksuga arvestatud tulu. Seega võib olla väga tõenäoline, et haigekassa poolt makstav 100 protsendine töövõimetuse hüvitis ei ole võrreldav töötasuga, mida vahetult saadi enne tööõnnetust.
Küsimusest ei selgu, kas tööõnnetuse uurimisel ning selle asjaolude ja põhjuste väljaselgitamise järel vormistatud tööõnnetuse raportis on välja toodud ka tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on üheks tööandja põhikohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Koos kohustusega kaasneb tööandja vastutus, muuhulgas vastutus seoses töötaja tervisekahjude hüvitamisega. Tervisekahjudest tingituna tekkis küsijal tulude kaotus, mida tööandja peaks oma süü korral tööõnnetuses ka kannatanule korvama.
Tööandja on kohustatud andma ühe eksemplari tööõnnetuse raportist ka kannatanule, seega soovitan küsijal selle põhjal jõuda selgusele tööandjapoolsetes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumises. Kui rikkumised on tööõnnetuse raportis fikseeritud, võib küsija pöörduda avaldusega tööandja poole töövõimetuslehel oldud ajal tulude vähenemisest tekkinud kahju korvamiseks.
Tööandja eitava vastuse korral võib küsija ehk kannatanu pöörduda kohtu poole, kus kahju hüvitamise nõude esitamisel saab üldjuhul tugineda võlaõigusseadusele, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk siis tööandja selle hüvitama.
Tervisekahjude hüvitamiseks kohtusse pöördunud töötaja saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Küsija poolt esitatud kirjelduse põhjal on varalise kahju võimalikuks nõudeks töövõimetuslehel oldud ajal sissetuleku langusega tekkinud tulude langus. Mittevaralise kahju tekkimist on keerulisem tõendada, kuid see võib olla põhjendatud näiteks töövõimetusperioodil kaasnenud valude, hingelise valu ja kannatustega. Mittevaralise kahju hüvitamise rahasumma määramisel langetab kohus otsuse, kaaludes kõiki asjaolusid ning määrab seaduse järgi hüvitiseks mõistliku summa.
Eelkõige soovitan pöörduda avaldusega tööandja poole ja leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Pöördumise eelduseks on aga tööõnnetuse uurimismaterjalides väljatoodud tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised.

Vastuse koostas: Priit Siitan