Asjaõigus
Küsimus: Kas kaasomanikul on õigus kompensatsioonile, kuigi ta on teinud maja remonditöid ilma kooskõlastamata?16.02.2015
Tegemist on kaasomandis oleva kinnistuga ning teise kaasomanikuga suhted peaaegu puuduvad - tema elab ja toimetab seal krundil oma tahtmist mööda, ilma teise kaasaomanikuga kokku leppimata. On teinud parendustöid elamus (need ei olnud vajalikud ehitise säilimiseks vaid elutingimuste parandamiseks), langetanud enda tarbeks ja müügiks metsa jne. Tahaksin selle kaasomandi lõpetada, kuid kuidas seda õigem teha oleks. Teine kaasomanik teist poolt ära ostma ei ole nõus, sest tema arvab, et on piisavalt ümberehitanud oma raha eest ning peaksin talle tasuta selle teise poole andma. Kas ja mille alusel tal on õigus seda nõuda? Samas oleksin nõus kohtu kaudu jagamist nõudma, aga kuidas kohus krunti pooleks jagab? Kas võib juhtuda, et üks pool saab põllumaa, teine aga metsamaa koos majaga ning kas sellisel juhul kaasneb n.ö kallima poole saajal (kes saab maja ja metsa) ka mingi kompensatsiooni tasumise kohustus teisele poolele? Kui see kaasneb, siis kuidas tasumise määr paika pannakse? Samuti kui oleksin nõus kogu oma poole teisele kaasomanikule müüma, siis mille alusel arvestatakse õiglane müügihind? Kui on olemas krundi hindamisakt enne maja remontimist, kas võiks selleks summaks olla 50% selleaegsest turuväärtusest?
Ja mis moodi oleks võimalik minul lõpetada/keelata teise kaasomaniku isetegevus, mida ta juba aastaid teinud on?
Samas sooviksin võimalusel teada ka hinnaklassi, millega peaksin arvestama kohtuse minemise korral (riigilõiv, dokumentide ettevalmistamine jne.)
Suured tänud vastuse eest
Ja mis moodi oleks võimalik minul lõpetada/keelata teise kaasomaniku isetegevus, mida ta juba aastaid teinud on?
Samas sooviksin võimalusel teada ka hinnaklassi, millega peaksin arvestama kohtuse minemise korral (riigilõiv, dokumentide ettevalmistamine jne.)
Suured tänud vastuse eest
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TsÜS § 63 reguleerib kulutuste liike. Vajalikeks loetakse kulutusi, kui need on tehtud eseme säilitamiseks või kaitsmiseks osalise või täieliku hävimise eest. Teie kaasomandi puhul peab hindama, kas naabri tehtud kulutused on vajalikud või mitte. Kui tehtud kulutused peaksid osutuma vajalikeks, tekib naabril nõudeõigus. Kui aga tehtud kulutustega majale on muudetud eset paremaks, mugavamaks, meeldivamaks või ilusamaks, ei ole tegemist vajalike kulutustega, vaid pigem kasulike või toreduslike kultustega.
Kaasomandi lõpetamist saab AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda kohtu kaudu. Kohus otsustab viisi, kuidas jagada kaasomand selle lõpetamisel, kuid arvestab kaasomanikule kuuluva osa suurust kaasomandi lõpetamisel. Vajadusel võib kohus määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Samuti võib kohus müüa kinnisasja enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel.
Õiglane müügihind on turuhind, mida sarnaste kinnisasjade eest sarnastes kohtades sarnastel tingimustel saada soovitakse. Ilmselt maja remondieelne hindamisakt kogu kinnisasja hinda enam reaalselt ei kajasta, kuna maja remondiga on kinnisasja väärtus tõusnud.
Kohtusse pöördumisel lisandub dokumentide ettevalmistamise hinnale ka riigilõiv, mis sõltub kinnisasja väärtusest. Töö mahtu on aga raske ette ennustada, kuivõrd kaasomanike vahelised vaidlused võivad tihtipeale oodatust pikemaks venida, mis muudab kohtuasja ka algselt plaanitust kallimaks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Asjaõigus