Asjaõigus

Naaber ehitas oma maja naaberkinnistu piirile lähemale 1 m kui projektis lubatud, e. ehitustsoonist väljapoole. Ehituse alguses, kui naaber oli vundamendi paika pannud, avastain selle kohe ja informeerisin sellest ka naabrit millele ta vilistas. Siis tegin avalduse KOV ja ehitis peatati. 5 kuud hiljem mulle teadmata olevatel põhjustel võeti ehituskeeld maha ja ehitus jätkus. Kuna tegemist on suvilapiirkonnaga, siis avastasin selle alles kevadel ja siis kui naabril maja juba valmis oli. Tegin uuesti järelepärimise KOV mille peale mind kutsuti välja ja kirjutati mulle välja trahv 100 €, põhjuseks, et minu puukuuril on viilkatus, kuigi projekti järgi peaks olema lamekatus. Samuti anti läbi lillede mõista, et kui ma naabriga edasi kemplen siis järgmine trahv on juba 1000 €. Kuna tegu on tiheasustusalaga ja kinnistute laiused on 20 m, siis iga meeter avaldab suurt mõju, samuti on sellega rikutud tuleohutus kaugust ja kuna uusehitise räästas on vaid 0,6 m kaugusel kinnistupiirist siis on igaveseks blokeeritud ka päikesepaiste. Kuigi olen mitmel korral avaldanud protesti, ma siiski kahtlustan, et ehitis on ka seadustatud. Mida ma saaksin täna veel teha, et õiglus jalule seada nii KOV kui ka naabri ehitisega, mis on ehitatud ehitusalast välja? Ette tänades

Mida teha, kui ühisomandis oleval majal laseb katus läbi ja vajab vahetus, aga viiest kaasomanikust neli keelduvad. Kui teen seda üksi, kas võin kindel olla, et hilisemal müümisel see kulu mulle ka ainuisikuliselt korvatakse? Kas on võimalus, et kui üks kaasomanik on hooldanud ja renoveerinud maja (katuse ja akende vahetus maja säilitamise eesmärgil üle 10 aasta) kuid teised kaasomanikud ei ole huvi üles näidanud siis kaotavad nad oma osa ühisomandist?

Kui korteriomanik on surnud ja enne ei olnud võlgasid, kas jooksevad kulud (remondifond jne.) tohib edasi joosta, kui pärandit ei ole avatud ja kas sellel ajal kui puudub ühel korteril elus omanik võib KÜ võtta laenu?

Kas maaüksuse piiriprotokolli allkirjastamiseks peab piirinaabriks oleva ühisvara korral tähtkirjaga kohale kutsuma 100% piirinaabri ühisvara omanikest?
Ehk kas ühisvara saab piiriprotokollis esindada ka vaid osa piirinaabri ühisvara omanikest? Kui jah, siis kui suure osa (miniaalselt)?

Maja aastast 1937, asub miljööväärtuslikul tänaval, ei ole muinsuskaitse all, kuid on säilinud paljud väärtuslikud vanad detailid (originaal uksed, ukselingid jne). Majas on 3 omanikku-kaasomandis.
Küsimus:
Kui üks omanikest vahetas koridoris oma korteri ukse laminaat ukse vastu, vahetas korteri aknad plastikutega ja vahetas välisukse originaali vasest käepideme tänapäevase analoogi vastu, kas on olemas seadust, millega sellist tegevust saaks takistada?
Suulisel teel pole üksmeel saavutatav.

Kui sooviksin kinnistul sulgeda sissesõidutee, mida kasutab naaber, mis probleemid võivad tekkida? Kinnistu, mis on kaheks mõtteliseks osaks jaotatud, kasutab omakorda oma kinnistule pääsuks selle taga olev kinnistu omanik. Aastaid tagasi toimus sissesõit ümber meile kuuluva kinnistu, aga peale selle kinnistu erastamist, seda enam ei lubatud ja neile sissepääs jäi läbi meie kinnistu. Samas ei ole neile seatud ka meie kinnistu kasutamiseks servituuti.

Tere,
Elan kahepereelamus, mis on kaasomandis ja naaber tahab oma osa ära müüa. Kuna ta soovib liiga suurt hinda, siis ma selle raha eest ei soovi ise osta. Kui ta mingi ime läbi leiab ostja ja kui see ostja soovib pangalaenu, millega mina loomulikult nõus ei ole, kuidas siis edasi toimida? Kas tuleb kaasomandist loobuda, sest mina ju enda poolt tagatiseks ei jäta? Kuna meie ühine garaaž asub tema poole peal, ja kui ma kaasomandist loobun, kas ma siis ei saagi garaažist autot kätte, kuna garaažist väljuv tee jääb siis ju temale? Garaažid on loomulikult eraldi omandis, aga tee?

Korteriomandil on panga kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Kui on soov sellist korterit osta, siis kelle nõusolekul see tehing peaks toimuma ja kellega ning millised kokkulepped peab sõlmima?

Kas ja kui kaua peaks endine omanik pärast uuele omanikule võõrandatud korteris tekkivatele puudustele reageerima? Kas endine omanik saab kuidagi vastutada k/ü tegemata jäänud tööde n. katuse äärte tihendamine ja rõdudelt sulamisvee ärajuhtimine (sellega seoses on olnud mõned veelekked, läbiimbumised võõrandatud korteris)? K/ü on ise probleemi põhjust kontrollinud, tunnistanud oma (mitte endise omaniku) vigu nendes veeleketes ja lubanud kõik korda teha. Seega pole tegu varjatud puudustega endise omaniku poolt. Kas ikkagi peaks endine omanik taluma uue omaniku rahalist väljapressimist, erinevaid nõudeid ja ähvardusi? Ka meie advokaat on uuele omanikule vastanud selgelt, detailselt, et taolistel nõuetel pole vähimatki seaduslikku alust, aga nõuded ja ähvardused jätkuvad.
Tänan ette

Tegemist on äritegevusega elamumaal. Turismitalu (OÜ vormis) peetakse tiheasustusalal (detailplaneeringualal) ja maa sihtotstarve on elamumaa. Olen lähinaaber ja turismitalust kanduva pideva lärmi tõttu olen linnavalitsusega aastaid piike murdnud, kuid siiani muutusteta.

Halduskohtusse saaks küll pöörduda nt linna tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja linna kohustamiseks probleemi lahendada, kuid sellesse usku ei ole, sest linnaametnikel ei ole huvi probleemiga tegeleda.

Mis oleksid tõhusad võimalused naabri häirivat tegevust lõpetada ja probleemi lahendada? Kas asjaolu, et maa sihtotstarve ja maa kasutamise otstarve on vastuolus annab mulle aluse naabri tegevust tsiviilkohtus vaidlustada?

Tegevusluba ettevõtlusega elamumaal tegelemiseks on antud mõni aasta tagasi ja tähtaeg tegevusloa tühistamist halduskohtus vaidlustada on möödas.