Asjaõigus

Tere, olen teinud võõrale kinnisasjale (majale) kulutusi (ehitamine). Tegu abielu lahutamisega, mille tõttu sooviksin enda tehtud kulutuste hüvitamist kinnisasja omaniku poolt. Olemas ostuarved ja lepingud kulude kohta. Omanikuga kokkulepet saavutada ei ole võimalik.
1. Abielu ajal tehtud kulud samale kinnisasjale on juba hüvitatud.
2. Küsimus on enne abielu tehtud kulude hüvitamises. Kuna kinnisasja omanik sai maja pärandiga siis ühisvara ei tekkinud.
Kuidas ja kas ma saaksin nõuda enne abielu tehtud kulude hüvitamist?

Meie notariaalse tehingu läbi omandatud kinnistu oli seisnud tühjana alates 80-ndatest aastast. Kinnistul puudub tee, kuid naabrid on kasutanud aastaid meie heinamaad, et metsast välja vedada puid. Paralleelselt seni kasutatud heinamaa pinnaseteega kulgeb naabrite enda kinnistu, ligipääsuga avalikult kasutatavalt teelt, mida mööda pääseksid metsa nii nemad ise, kui teised naabrid. Nüüd oleme tegemas detailplaneeringut, kas oleme sunnitud arvestama naabritega või peaksid nad hakkama kasutama oma maad ja soovi korral ehitama ka tee?

Tere
Kui kohtutäitur on pannud inimese varale (osa päranduseks saadud kinnistu ja põllumaa) peale keelumärke, kas siis isikul on õigus seda müüa või üldse mingisuguseid toiminguid sellega teha?

Aitäh vastuse eest!

On võetud laen ja seatud kahele eri omanikule kuuluvale majale ühishüpoteek. Nüüd soovib üks osapoolest, kelle maja soetamiseks laen võeti, oma maja edasi kinkida oma pojale. Kas poeg saab seda omandada nii, et tuleb uueks osapooleks ja jätkab pangalaenu maksmist?

Tere,
Mure 8 korteriga ridaelamus, mille ümber olev maa on jagatud korterite vahel võrdselt ehk igaühel on võrdne mõtteline osa maast. Kaasomandi kasutamisest lähtuvalt on kõik otsused vastu võetud ühiselt. Hiljuti sai osade korterite poolt tee parandamiseks laiali veetud killustik. Ühes korteris elav meesterahvas on aga selle kaasomandilt ära vedanud enda ukse ette tee augu parandamiseks. Kusjuures notariaalaktis on kaasomandina märgitud tema abikaasa, ka korter on naise nimel.
Oma tegu põhjendab sellega, et ka tema on aastaid tagasi kaasomandisse panustanud. Hetkel on meie veetud killustiku asemel suur auk, kusjuures antud teelõigul peame tagama Eesti Energiale ligipääsu. Meesterahva tegevuse tulemusel on teelõik läbimatu. Lisaks kasutab viimasel ajal ka muud omavoli kaasomandil.
Mida saame antud kontekstis selle mehega ette võtta? Kas tal on üldse mingeid õigusi, kui maa kaasomanik on tegelikult tema abikaasa? Kas saaksime nõuda VÕS § 101 alusel kahju hüvitamist?

Tänan vastuse eest!

Tere!
Annan üürile eluruumi. Üürilepingus on punkt, kus öeldud, et üürnik maksab KÜ arves esitatud kõik kulud, sh püsikulud (remondifond, hooldus- ja halduskulud). Kas selline leping on tühine (kuna on vastuolus VÕS-iga) või kui mõlemad lepingupooled on lepingu allkirjastamisel selle punktiga nõus, siis kõik on korras?
Tänan ette

Soetasime 2 aastat tagasi elukaaslasega endale pangalaenu abil maja. Oleme mõlemad nii laenusaajad kui ka maja on võrdselt jagatud, 50-50. Nüüd siis aasta jagu oleme lahus olnud, mina olen algusest peale maksnud maja laenu, maja kindlustust, laenuga kaasnevat elukindlustust ja elektrit. Olen teinud maja juures suuri muudatusi: üsna vana maja on tehtud nii väljast kui ka seest korda, lammutanud vana hoone, tasandanud hoovi ja vana sauna andsin lihtsalt tuttavale äravedamiseks. Eks elukaaslane pole huvigi tundnud selle vastu. Nüüd siis on aeg, kus tema hakkab nõudma minult raha, et ma tema osa majast ära ostaksin. Kui ära ei osta, siis suundub kohtusse ja süüdistab mind tema loata tehtud muudatuste pärast. Majast ei taha kuidagi ilma jääda, olen nii palju tööd seal teinud, ja raha on ka päris kopsakas summa sinna ära kulunud.
Kas elukaaslasel on õigus pöörduda kohtu poole?
Mida peaksin edasi tegema?

Ette tänades!

Kaasomandil on hüpoteek. Laenuvõtjaks oli üks kaasomanik, kes veenis andma teist kaasomanikku notariaalne nõusolek kaasomandile hüpoteegi seadmiseks, et ta saaks oma nimel laenu võtta. Saadud raha lubas kulutada kaasomandi sisustamiseks, kuid kuritarvitas usaldust ja laenu kulutas oma tarbeks. Kas see mõjutab kaasomandi lõpetamist kuidagi petetud kaasomaniku suhtes, kui seesama pahauskne kaasomanik nõuab kaasomandi lõpetamist selliselt, et ta saaks kaasomandi ainuomanikuks? Laenuvõtjaks oli ainuisikuliselt tema ja laenu kaasomandile ei kulutatud. Kas on võimalik kaasomandi lõpetamise vaidluses nõuda kohtult, et pahauskne kaasomanik vabastaks kaasomandi hüpoteegi alt?

Mul on kaasomandis kinnistu. Teine kaasomanik soovib kinnistul oleva maja renoveerida ning sinna siis elama kolida. Samuti soovib ta, et maksaksin kinni poole renoveerimisele kuluvast rahast. Kas tal on õigus hakata renoveerima vastavalt tema soovile ning nõuda ka poolt kulutuste kinnimaksmist või peaks tal olema ka minu poolne nõusolek muudatuste tegemiseks ning kui ma selle nõusoleku annan, siis kas tal on hiljem õigus ka nõuda, et maksaksin poole ehitusele kuluvast rahast talle, kuigi tema seal sees elab ja ennast sinna on sisse kirjutanud. Ja millises ulatuses oleks mul õigus keelduda renoveerimisest?
Ette tänades,

Tere
Seoses pärimisega omandasin 1/3 osa kinnisvarast, milles on vana maja, põllumaad ja metsa. Kui üks omanikest soovib oma 1/3 mõttelist osa ära müüa, siis mille järgi valitakse see osa, mida tema müüa soovib? Näiteks tahab müüa metsa, mis on kõige magusam osa kogu pärandist, kas tal on see õigus?
Teine küsimus puudutab pärandi eest hoolitsemise kohustust - kui üks pool teeb kulutusi pärandi parema säilimise nimel, siis kas tal on õigus seda teistelt sisse nõuda (nt remondi kulutusi)?

Tänan vastamast!