Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kaasomanik võib blokeerida, kinni naelutada, kahest maja väljapääsust ühe, tehes võimatuks selle kasutamise teisel?20.05.2014

Maja kaasomandis 50-50. Jaotus põhiliselt 1 - 2 korrus. 50-ndatel aastatel kasutati väljumiseks nii tänava-, kui hoovi väljapääse. Kasutuskorra kehtestamisel (kohtulik) anti muuhulgas teise kaasomaniku kasutusse hoovipoolse väljapääsu tuulekoda ja koheselt naelutati meie (esimese korruse elanikud) tuulekotta viiv uks kinni, välistades sellega meiepoolset asja tavapärast kasutamist väljumiseks hoovi. Nii peame hoovi pääsemiseks käima ümber maja kasutades tänavapoolset väljapääsu (9 aastat). Kas tegu on seaduspärane? Kui ei, kas on alust kompensatsiooniks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui see on kohtuotsusega määratud kasutuskord ja te olete niimoodi asja 9 aasta vältel kasutanud, siis arvan, et ei ole kompensatsiooniks alust. Kohtuotsused on reeglina ikka seaduspärased.
 

Küsimus: Kuidas vormistada kinnistu jagamine kaheks ja seejärel üks kinnistu osaühingu mitterahaliseks sissemakseks?16.05.2014

Kinnistu kuulub eraomanikule. Omanik tahab kinnistu jagada kaheks kinnistuks nii, et kinnistul asuvast elumajast kuulub pool ühele kinnistule ja pool teisele kinnistule. Mõlemale hoone osale on tagatud juurdepääs ja osad on eraldatud vaheseinaga. Teise tehinguna tahab omanik pool kinnistut koos kinnistul asuva poole elamuga mitterahalise sissemaksena kanda oü osakapitali. Kuidas on see võimalik ja millised dokumendid millises järjekorras tuleb selleks vormistada?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ühe maja jagamine reaalosadeks saab toimuda ainult erandjuhtudel. Kinnistul olevad ehitised peavad olema eraldatavad, antud juhul jääks aga kahe kinnistu vahel olev sein kahe kinnistu omaniku kaasomandisse. Palju mõistlikum on moodustada korteriomandid ja vajadusel määrata kindlaks kinnisasja kasutuskord.
 

Küsimus: Mis õigused on lahutatud abikaasadel jagamata ühisvara kasutamisel?16.05.2014

Maja ostsime laenuga abielu ajal koos, abikaasa on põhilaenaja, mina kaaslaenaja. Nüüdseks oleme 3 aastat lahutatud. Mees elab majas, mina korteris, mille ostsin, kui olime juba lahutatud. Hetkel on mees leidnud endale kallima. Küsimus: kas ma peaksin lubama mehe uuel elukaaslasel sinna majja elama minna ja sisse kirjutada? Või peaksin jääma selle juurde, et elavad mujal ja maja kasutame koos vastavalt kokkuleppele, kes parajasti seal suvitada tahab? Mis kaasneb mulle sellega, kui keegi võõras ennast sinna sisse sätib? Maja müüa ei tahaks, jääks kunagi tütrele.

Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kaasomanik võib enda kaasomandi osale majutada ka mitte-omanikke, ilma et ta teiselt kaasomanikult selleks nõusolekut peaks küsima. Elukoha registreerimine ei mõjuta ei teie ega teise kaasomaniku huve. Kui teil on kokkulepe kaasomandi kasutamise kohta, siis võite selle juurde jääda, kuid võite ka sellest loobuda, see ei tulene seadusest vaid teie tolerantsusest.
 

Küsimus: Kas üks naaber võib istutada piiri peale kuuseheki?16.05.2014

Kelle poole peaks pöörduma? Naaber istutas täpselt piiri peale kuuseheki. Kas ta peaks ka teiselt piiri naabrilt nõusolekut küsima? (Pöördusin murega valla poole aga vallast vastus järgmine: ta võib oma maa peal teha mis tahab.)

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Jah, ta võibki oma maa peal teha, mida tahab.
 

Küsimus: Kas teiselt kaasomanikult (mõttelised osad) peab küsima nõusolekut, kui anda oma seni reaalselt kasutatud osa üürile?15.05.2014

Kinnistu on jagatud kolme kaasomaniku vahel võrdseteks mõttelisteks osadeks (50% M ja 25% ema ja 25% tütar). Notariaalselt pole kasutuskorda kinnitatud. Ema ja tütar kasutavad eramu alumist korrust ja M eramu teist korrust. Eramul on ühine sissekäik, kuid ülejäänud on kõik eraldi (nn väliskoridor ainult ühine). Nüüd on andnud ema ja tütar oma osa üürile, kuid see ei meeldi M-le. Kas M-l on õigus ema ja tütre üürnikud välja ajada?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Minu arvutuse järgi ei ole kaasomandi jagunemine 25-25-50% kolme kaasomandiku vahel võrdne jagunemine. Nagu aru saan, on teil majas kolm korterit, millest alumised on ema ja tütre kasutuses...
Hoolimata kasutuskorra notariaalsest tõestamisest on teil kasutuskord välja kujunenud ning selle järgi on ema ja tütre kasutuses olevad ruumid nende kasutuses vastavalt nende äranägemisele. See, et teile ei meeldi, kuidas nemad oma kasutusõigust realiseerivad, ei anna teile õigust seda keelata ega takistada. Seadus ütleb, et kaasomanik peab asja kasutamisel arvestama teiste kaasomanikega ning mitte takistama neil asja tavapäraselt kasutamast. Kui üürinikud teid otseselt ei sega, siis ei ole teil põhjust neid sealt välja ajada, teisalt, ei ole ka teil õigust teiste kaasomanike õiguste realiseerimist lihtsalt mittemeeldimise pärast takistada.
 

Küsimus: Kas on võimalik vormistada maja kinkeleping isa poolt oma 15.a lapsele, kui majal on hüpoteek?09.05.2014

Tere!
Kas on võimalik vormistada maja kinkeleping isa poolt oma 15.a lapsele, kui majal on hüpoteek?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Jah on, hüpoteek ei takista asja võõrandamist.
 

Küsimus: Kas selleks, et maad kinkida, peab isal olema terve heinamaa kohta detailplaneering?07.05.2014

Isal on suur heinamaa, millest tahab osa kinkelepinguga kinkida lastele. Maa asub linna piiril. Kas selleks, et maad kinkida peab isal olema terve heinamaa kohta detailplaneering? Lapsed maa otstarvet peale selle omandamist muuta ei soovi.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ei pea olema ei osa ega terviku kohta mingisugust planeeringut.
 

Küsimus: Kas ma võin oma vana kuuri asemele uue ehitada, kuigi see võib tingida selle, et naaberkrundile ei saagi siis maja ehitada?06.05.2014

Mul oli aiakuur vastu naabri aeda, millest on vaid üks külje sein veel püsti (kopteriga taevast tehtud fotol enam seda ei paista). Uus naaber tulnud sinna kõrvale krundile plaaniga uus maja ehitada, mis peaks seaduse järgi olema meie majast/krundist vms 8 meetrit. Tahame sinna aia vastu tagasi oma (puust, mitte plekist tulekindlat) kuuri ehitada, aga siis ei ole enam meie puukuur ja nende maja (mis pole veel üldse ehitamagi hakatud) piisava kaugusega (mistõttu nad ei saaks ehitusluba) ning kui mul oleks võimalik (ja küsimus ongi et kas ja kuidas saaks seda õigust omada) siis ehitaksin ruttu sinna kuuri tagasi. Krundi plaani peal on ta mul aastaid asetsenud. Kas mul on õigus see puukuur sinna tagasi ehitada (3x3 meetrit lai)?

Kiiret tagasisidet ootama jäädes

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Arvan, et see oleneb eelkõige sellest, kas see kuur on teil väikeehitisena registreeritud või mitte. Et naabri seisukohas selgust saada, on ilmselt kõige kindlam järele proovida ja ehitama hakata.
 

Küsimus: Kuidas rakendada naaberkrundile sarnast ehitise kõrguse piirangut, et sinna kõrgemaid maju ei ehitataks?25.04.2014

Tere,
Detailplaneeringu järgi kavatsetakse 0,65 ha krundile ehitada 3 korterelamut, 32 m, 26 m ja 34 m kõrgused ehitised. Naaberkinnistute omanikele on kehtestatud ehitise kõrguse piirang 11 m. (Tänaval asuvad kõik eramajad).
Kuidas on võimalik rakendada ehitise kõrguse piirangut ka planeeritavatele ehitistele ning vältida ülerahvastatust ja saavutada, et eramajadega piirnevale alale ei ehitataks kortermaju, sest kortermajade planeeringuga eramajadega tänavale halvendatakse oluliselt naabrite olmet ning muudetakse asukoha struktuuri.
Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Tundub et olete hiljaks jäänud, kui seda tehakse kehtiva detailplaneeringu alusel. Peaksite muutma detailplaneeringut.
 

Küsimus: Kuidas on lood tähtaegadega, kui soovin nõuda hüvitist võõrale kinnisasjale tehtud kulutuste eest?24.04.2014

Tere, küsimus võõrale kinnisasjale tehtud kulutuste hüvitamisega. Enne abielu 2007a tegin elukaaslase kinnisasjale olulisi kulutusi. 2013 lahutasime, ehitatut ma tagasi ja kaasa võtta ilma kinnisasja rikkumata ei saa. Soovin esitada nõude kulude hüvitamiseks. Kulude hüvitamise nõude põhjus tekkis seoses lahutusega. Palun selgitage millised on aegumistähtajad?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teie nõue võiks põhineda alusetul rikastumisel. Sellise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat. Aegumine võib peatuda läbirääkimiste ajaks või siis katkeda muuhulgas nõude tunnustamisega vastaspoole poolt. Kuna te kirjutasite eelmises küsimuses, et vastaspoolega kokkuleppele ei saa, siis tähendab, et mingeid läbirääkimisi te ilmselt ei pea ja vastaspool teie nõuet ei aktsepteeri. Seega on teie nõue üsna suure tõenäosusega aegunud.