Asjaõigus

Tere! Soovime osta korteri ning saime müüjaga kokkuleppele, et maksame hetkel sissemaksuks 4000 eurot ning 2015. aasta jooksul ülejäänud summa, 15 000. Kuna hetkel on kortril peal ka hüpoteek, kas see siis kustub automaatselt või peab omanik selleks eraldi pangaka kokkuleppe sõlmima? Kas müügileping tuleb sõlmida notari juures? Ning kas siis kui oleme maksnud viimase summa, tuleb minna uuesti notari juurde, et korter meie nimele kirjutada? Kas peame ise asju eraldi uurima või kui paneme aja notarile, siis tema ajab kõik need asjad korda? Tänud

Elamumaa kaasomand võrdsetes osadega 1/2-1/2
Kaasomanik pani krundile 30-40 ruutmeetrise teisaldatava abihoone, mille eest soovib nüüd ebamõistlikku hinda maa müügi korral.
Kasutuskord puudub, mis õigused mul on? Kas ma saan nõuda kaasomanikult maja teisaldamist? Kui kaasomanik soovib seda abihoonet üürida välja, kas mul on õigus küsida üüritulu jagamist? Kuna ka mina ei saa sellel ajal seda krunti kasutada, kui on kaasomanik krundi koos abihoonega välja üürinud.
Krundi suurus u 1600 ruutu, sinna kõrvale teist abihoonet mul ei oleks võimalik panna, kuna seda ei luba ka tehtud projekt.

Kui ma selle krundi kaasomandi ära müün, kas automaatselt läheb uuele omanikule 1/2 teisaldatavast koosomaniku majast? Kas kaasomanik saab seda vaidlustada peale müüki?

Tere. Me ei ole abielus. Elasime 10 aastat koos ja temaga on 1 laps. Lapsi on mul 5. Eelmise elukaaslasega on neli last. Mees hakkas viis aastat tagasi Soomes tööl käima. Meie elu lihtsalt lagunes. Tema alkoholilembus kasvas ja ta kaotas töö ka Soomes. Ta läks lihtsalt ära, võttes kaasa kõik, isegi mis oli lastele ostnud.

1979 a kinkis ema minule (olin siis juba abielus) maja. Kas pärast kinnistu erastamist muutus kingitus ühisvaraks?

Kas peab olema kõigi kolme kaaomanike nõusolek, kui majal, millel on kolm korterit, ehitas üks kaasomanikest omapoolsele küljele juurdeehitised, millega tõusis ka tema maa protsent, kuid üks kaasomanikest keeldus nõusolekut andmast, mida KOV nõuab koos projektiga - sama ka piirdeaia kohta. Üks kaasomanikest lammutas võrkaia ära ja tegi ilma vastava kaasomaniku nõusolekuta uue plankudest aia tänavapoolsele osale. KOV nõuab kõigi kaasomanike nõusolekut ja selle vormistamist kirjaliku nõusolekuna, kui on ette teada, et üks naabritest nõusolekut ei anna. Mida teha?

Küsimus puudutab 9 korteriga 5-kordset maja, mis on kaasomandis. Kaasomanikele kuuluvad korterid on määratletud (plaanidel näidatud ruumid) notariaalselt kinnitatud kasutuskorra eeskirjas, mis on kantud ka kinnistusraamatusse. Majal on ühiskasutuses olev trepikoda, kelder ja aed. Maja kasutuskorra eeskiri sätestab järgmist: „Kaasomanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid koormatisi, samuti kaasomanike omandis oleva osa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt nende kaasomandi suurusele ja vastavalt millise kasutuses ja valduses oleva kinnisasja osa käsutamisest, kasutamisest ja valdamisest kulutused tekkisid“. Kaasomanikele kuuluvad mõttelised osad on võrdse suurusega, välja arvatud ühele korterile vastav mõtteline osa, mis on enam kui 2 korda teistest väiksem. Seejuures on kõik maja korterid enam-vähem ühesuguse ruutmeetrite arvuga.
Praegu esitatakse kommunaalkulude summad vastavalt korterite ruutmeetritele, sh. järgmised kululiigid: üldelekter, prügivedu, hooldustasu, haldustasu, remondifond, kindlustus, gaasikatla fond (maja gaasikatel annab sooja tarbevett ja soojendab radiaatoreid, vajab pidevat hooldust ning teatud ajaperioodi tagant ka väljavahetamist). Kas nende kulude esitamine ruutmeetrite järgi on antud juhul seaduslikult põhjendatud või saab nõuda nende esitamist kaasomandi mõttelise osa suuruse suhtes?

Kuidas tõsta oma kinnistult välja endist elukaaslast, kellega on praeguseks suhted halvad? Kinnistu ostsin oma raha eest. Mees keeldub välja kolimast, kuigi minu arust ei ole tal ühegi seaduse alusel õigust kinnistut kasutada ja lahkumast keelduda. Kuidas vormistada väljatõstmisnõue? Kui ta ei lahku (mida ongi karta) ja tuleb pöörduda kohtusse, kui suur on riigilõiv jm kohtumenetlusega seotud kulud (va õigusabi, mis sõltub selle pakkujast)?

Pärimise teel on tekkinud kaasomand kinnistule, mille koosseisus on katastriüksused, kus ühel on maja ja teisel katastriüksusel on mets. Kas kaasomanik saab müüa oma mõttelise osa metsamaast nii, et alles jääb mõtteline osa majast? Kas selle tehingu saab teha ilma teiste kaasomaniketa?

Tere!
Oleks soovinud vastust kahele küsimusele.
1.Mulle kuulub kaasomandist 2/4 ja teistele kahele kaasomanikule vastavalt 1/4 omandist, kas otsuste tegemisel on meie hääled võrdsed, või on minul 2 häält ja teiste kahel kummalgi 1 hääl?
2.Avastasin kinnisturegistrist, et üks kaasomanikest on juba 2007 a. seadnud hüpoteegi summas 987000 krooni oma mõttelisele osale, vaatamata sellele, et meil pole kasutuskorra notariaalset lepingut sõlmitud ja teised kaasomanikud polnud sellest teadlikud. Küsimus on, et
kuidas selline tegevus võib kahjustada minu omandit ja kas mul on võimalik selle vastu midagi ette võtta?

Ostsin korteri, mille pindala on kinnistusregistris ja ostu-müügi lepingus sätestatust väiksem. Kas ja millistel alustel on mul õigus nõuda ostuhinna alandamist? Täpsustuseks veel nii palju, et võlaõiguslepingus on kirjas, et mul ei ole tulevikus õigust nõuda ostuhinna alandamist, kui korteri tegelik pindala peaks osutuma väiksemaks. Kas sellises olukorras tuleb seadus appi või pean leppima müüja vastusega, et lepingus on kõik kirjas?