Asjaõigus

Olenemata sellest, et teil üürilepingut ei ole, ei saa te kedagi niiviisi omaalgatuslikult jõuga välja tõsta. Saate esitada talle nõude, milles palute ruumide vabastamist. Kui ta teie antud tähtajaks ruume ei vabasta, peaksite kohtusse pöörduma.

Täpsema vastuse andmiseks tuleks tutvuda maatüki kasutuskorra tingimustega, kuid eeldatavasti on kasutuskorra seadmisel arvestatud sellega, et kõigile kaasomanikele jääks nende kaasomandi osa suurusele vastav maatükk. Kui see nii on, siis maa-ala, mille suhtes kasutuskord ei kehti, ei ole kaasomanike enamuse otsuse alusel õigust lihtsalt niisama hõivata, sest sellisel juhul piirataks lihtsalt alusetult teiste kaasomanike õigusi oma asja vabalt kasutada.
Suurema osa omamine annab suurema otsustusõiguse võimaluse eelkõige kogu kinnistut puudutavate küsimuste langetamises ja näiteks ka kõigile kaasomanikele mingite kohustuste võtmises (näiteks kas remontida katus käesoleval aastal ja millist ehitajat kasutada vms). Antud juhul võiks äärmisel juhul tulla kõne alla, et kaasomanike enamus otsustab ehitada terrassi ja nõuda teilt selle ehitamiseks vajalike kulude katmist teie osa suurusele vastavas osas. Olemasoleva info kohaselt tuleks seega asuda seisukohale, et enamuse otsusele tuginedes ei saa teile ühiskasutuses olevale maatükile ehitatud terrassi kasutamist keelata.

Korteri omanikuks saamisel ei ole pangalaenu võtmine kohustuslik, vaid sellega finatseeritakse ostu. See tähendab, et kui korter ostetakse kaasomandisse ja ühel kaasomanikul ei ole laenu vaja võtta, siis ta ei pea seda tegema. See ei takista tal omanikuks saamast, kuid olenevalt teise kaasomaniku poolt laenatavast summast võib pank soovida hüpoteeki kogu kaasomandile. Sellisel juhul jääb aga ka laenu mittevõtnud omanikule risk teise kaasomaniku poolt laenu tagastamises ning tulevikus ei ole välistatud, et laenu saanud kaasomaniku poolt oma kohustuse täitmata jätmisel peab teine kaasomanik korteri sundmüügi vältimiseks teise inimese laenu maksma. Kui laenu- ja ostusummad kannatavad, siis võiks proovida seada hüpoteegi ikka ainult selle kaasomandi osale, kes reaalselt laenab.

Neid asju ei kirjutata uude kinkelepingusse, kui te ei taha juba olemaolevaid õigusi muuta või täiendada. Senises lepingus on kirjas, millistel tingimustel ja kelle suhtes kinnisturaamatusse kantud isiklik kasutusõigus kehtib ja need samad tingimused on kehtivad iga uue omaniku suhtes.

Katsuge nüüd ise aru saada, mida te kirja panite: " talu on jagatud kaheks, kus sissesõidutee õue poolitab kinnistud, millest tee on minu oma"
Üldiselt on nii, et naabrile peab jääma juurdepääs avalikult kasutatavale teele. St. peaks jääma juurdepääsu tee - jalgsi minemiseks ei ole reeglina teed vaja.

Ei, teil ei ole õigust liisingvarale.

Saate esitada tema vastu nõude läbi kohtu, et ta teile kuuluva ruumi vabastaks. Kohtuotsuse alusel tõstab selle isiku sealt välja kohtutäitur.

te võite need oksad maha lõigata ja endale võtta. Hüvitise nõuet seadus ette ei näe.

Jah pangal on õigus nõuda lisatagatisi, kui olemasolevast ei piisa. Tegemist on uue laenulepinguga, mis refinantseerib osaliselt eelmist laenu. Lepingu sõlmimine ei ole kohustus. See tähendab, et kui lepingupool ei nõustu selliste tingimustega, mis teine pool talle ette annab, siis ei pea ta lepingut sõlmima.

Kõik sellised muudatused eeldavad esimes järjekorras puudutatud isikute nõusolekut, mingit lihtsustatud korda ei ole. Küüni suhtes mingi kindluse saamiseks peaksite saama samuti naabritega kokkuleppele, mõistlik oleks naaberkinnistu teie kasuks koormata, et tulevikus probleeme ei tekiks, kuid ka siin on naabritel panga nõusolekut. Antud lahenduse puhul oleks seda ilmselt lihtsam saada, kui maatüki piiride muutmisel.