Asjaõigus

1. Kuidas on võimalik üle kontrollida kinnistu piirikivide täpset asukohta, kui naaber on nihutanud piirikive, mis pole nõuetekohaselt paigaldatud (ankurdamata ja kerged tähised)?
2. Millise täpsusastmega (cm, m) on kontrollmõõtmine teostatav?
3. Kui kaugele krundi piiril paiknevast olemasolevast ehitisest (saun) märgitakse piir?

Kui väikeses 3 korteriomandiga elamu (ühisus, valitsejat pole) mõttelistes osades kinnistul üks omanikest ei hoolda oma mõttelist osa kinnistust ja seda hooldavad (niidavad muru) teised korteriomandite omanikud, siis kuidas nõuda sisse kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutused, kui kulutused tekivad osadel kaasomanikel? Sama lugu kinnistuga piirneva tänava hooldamisega (koristamine, muru niitmine, lume lükkamine), millise kohalik omavalitsus kinnistu omanikele on pannud.
Isiku tähelepanu juhiti asjaolule, et ta pole juba 2 suve (2011 ja 2012) muruniitmise eest kinnistu kaasomanikele tasunud. Selle peale vastas, et kes käskis niita. Kui isik peab loomulikuks, et teised tema omandit hooldavad, siis see on ju kvalifitseeritav kelmusena ja teiste kulul rikastumisena?
Kui muruniitmiseks palgata firma, siis on arve ja asi selge. Aga kui teised kaasomanikud (elamu väike, haldaja ja hooldaja palkamine üleliia koormav) kulutavad omi ressursse (tööjõud, bensiin, muruniiduki kulumine), siis kuidas seda arveldada?
Nõue hakkab aeguma.
Kui arvet pole esitada, siis ei saagi kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutusi sisse nõuda?
Kas kaasomandi eseme korrapäraseks hoolduseks tehtud kulutuste tasumise nõue algab arve esitamisest või tehtud kulutuste ajast?
Kas eraisik saab teise eraisiku käest viivist nõuda alates kulutuse tasumise kohustuse tekkimise hetkest või arve esitamise hetkest? Millist viivise protsenti võib küsida? Kas eraisikul ja juriidilisel isikul on võrdsed võimalused viivist nõuda?
Kas isikute ebavõrdne kohtlemine on seadustega kooskõlas?

Tere!
Minu nimel olevas korteris, kuhu ka mina olen sisse kirjutatud aga kus ma hetkel ise ei ela, on sisse kirjutatud ka minu täiskasvanud poeg oma elukaaslasega, kes ei ole sinna sisse kirjutatud. Kuna noored ei taha tasuda kommunaalkulusid ega soovi ka vabatahtlikult välja kolida, aga mina ei ole kahjuks suutlik nende kommunaalkulusid tasuma, sooviks teada, millised juriidilised võimalused mul on korteri vabastamiseks. Tänan

Meil on naabriga majale kaasomand - temale 3/7 ja meile 4/7 (eluruumide ruutmeetrid vastavalt 74 ja 97). Krundile on määratud kasutuskord. Nüüd soovib naaber ehitada teisele korrusele lisaks ühe toa ca 20-25m2 ning see tähendab muudatusi projektis ja notaris. Kas eluruumide juurdeehitus muudab ka kaasomandi suhet - kuna peale juurdeehitust on meie majaosade ruutmeetrid võrdsed (vanast 3/7 ja 4/7 suhtest saab sisuliselt 1/2 ja 1/2) ning see omakorda muudab ka õueala jaotust (maja asub 4500m2 krundil)?

Antud juhul on meil kaasomandis veel kolmas väljaehitamata poolkorrus ning meie ettepanekule anda terve kolmas korrus meile ning säilitada vana kaasomandi jaotuse suhe - teda rahuldanud ei ole (samas ei ole tal soovi enda osa seal jätkuvalt välja ehitada). Kuna ta kavatses oma osa juba eelmisel aastal müüa ja see ei õnnestunud, siis hetkel tundub, et ta soovib nn oma osa väärtust kergitada. Eriti häirib hetkel see, et asjaga on tal nii kiire, et annab endast märku mitu korda päevas allkirja saamiseks projekteerimisloale. Kas me peaksime olema murelikud?

Kinnistu on jagatud kahe kaasomaniku vahel võrdseteks mõttelisteks osadeks (50% ja 50%). Notariaalselt pole kasutuskorda kinnitatud.
Üks omanik kasutab eramaja ülemist korrust ja alumist korrust kasutab omanike ema. Kui alumisel korrusel elavale inimesele tuleb külaline, kes viibib seal vahest paar kuud, siis kas on olemas mingi seadus, mis eeldab mõlema omaniku nõusolekut sellisel pikaajalisel külastusel.

Kas piiriprotokollis naabrite allkirjade asemel olev valla maapeakorraldaja ja tulevase maaomaniku allkiri muudavad protokolli kehtetuks, kui asjast on möödas rohkem kui 10 aastat?
Kas on mõtet asja kohtusse anda?

Ette tänades!

Kaasomanikud 1/2 ja 1/2 osas. Hiljuti paigaldas Elion oma kaabli meie garaaži, mis on praegu kaasomandis ja ühiskasutuses. Garaažiseinale paigutati ka kilp, mis jagab kaabli kaheks – üks kaabel ühele, teine teisele. Kuna kaabel sai paigutatud naabri nõusolekul garaaži poolele, mida tema kasutab, siis pole teisiti võimalik minu kaablit vedada, kui et see jookseb mingis osas ka nende garaaži seina pealt, millest me varem olime suusõnaliselt läbi rääkinud ja kokku leppinud. Kui tuli Elioni tehnik, kes hakkas minu kaablit vedama varem kokku lepitud kohast, siis takistasid naabrid seda ja ütlesid, et enne ei toimu midagi, sest meie peame nende käest luba küsima kaabli paigaldamiseks ja seda kirjalikult. Tol päeval jäigi asi katki. Pakkusingi esimesel võimalusel e-maili teel naabritega kokkuleppe sõlmimist, kust kaablit vedada, nii, et see võimalikult vähe häiriks neid, kuid naabrid keelduvad kokkuleppe sõlmimisest ja eiravad seda teemat. Kuna naabrid takistavad kaabli vedamist, siis ei ole võimalik mul ka liituda Elioniga ja saada pakutavat teenust.

Kas kaasomanik omab õigust takistada teisel kaasomanikul kaabli vedamist ilma olulise põhjenduseta?
Kui naaber ei reageeri minu poolt esitatud küsimusele ja eirab kokkuleppe sõlmimist, kas ma tohin siiski selle kaabli ära vedada varem suusõnaliselt kokkulepitud kohast?
Milliseid variante oleks veel antud probleemi lahendamiseks?

Mul on õega kaasomandis (50/50) maja. Kas minul on õigus oma osa kinkida või pärandada ilma õe käest nõusolekut küsimata?

Tere. Kaasomandi suur osa on müüdud 11 ja 5 aastat tagasi ebaseaduslikult ühe kaasomaniku korraldamisel. Uus omanik müüs selle osa edasi. Kaasomanik, kes korraldas esialgse müügi rikastumise eesmärgil, müüs sama kaasomandi teised osad kolmandale omanikule (taas seadusvastaselt, viimase kahe aasta jooksul). Seega müüdud kaasomandi osa korduvalt laiendati ülejäänud kaasomandi arvel. Kelle vastu võivad ülejäänud kaasomandi omanikud esitada hagi varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks, vaatamata sellele, et esialgse müügi vaidlustamise võimalus on aegunud? Kas esialgse rikkumise aegumine võib katkeda, kuna kõik ebaseaduslikud tehingud on omavahel seotud?
Lugupidamisega, omanikud.

Ema on teinud kinkelepinguga oma maja mulle ja minu õele kaasomandisse 50/50. Nüüd tahan teha seal majas juurdeehituse ja on vaja õe nõusolekut. Õde on hiljutise insuldi tagajärjel 100% töövõimetu, tal on raske puue ning ta ei ole võimeline allkirja andma. Kuidas edasi toimida?