Asjaõigus


Küsimus: Kuidas nõuda sisse kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutused?21.02.2014

Kui väikeses 3 korteriomandiga elamu (ühisus, valitsejat pole) mõttelistes osades kinnistul üks omanikest ei hoolda oma mõttelist osa kinnistust ja seda hooldavad (niidavad muru) teised korteriomandite omanikud, siis kuidas nõuda sisse kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutused, kui kulutused tekivad osadel kaasomanikel? Sama lugu kinnistuga piirneva tänava hooldamisega (koristamine, muru niitmine, lume lükkamine), millise kohalik omavalitsus kinnistu omanikele on pannud.
Isiku tähelepanu juhiti asjaolule, et ta pole juba 2 suve (2011 ja 2012) muruniitmise eest kinnistu kaasomanikele tasunud. Selle peale vastas, et kes käskis niita. Kui isik peab loomulikuks, et teised tema omandit hooldavad, siis see on ju kvalifitseeritav kelmusena ja teiste kulul rikastumisena?
Kui muruniitmiseks palgata firma, siis on arve ja asi selge. Aga kui teised kaasomanikud (elamu väike, haldaja ja hooldaja palkamine üleliia koormav) kulutavad omi ressursse (tööjõud, bensiin, muruniiduki kulumine), siis kuidas seda arveldada?
Nõue hakkab aeguma.
Kui arvet pole esitada, siis ei saagi kaasomandi eseme korrashoidmiseks tehtud kulutusi sisse nõuda?
Kas kaasomandi eseme korrapäraseks hoolduseks tehtud kulutuste tasumise nõue algab arve esitamisest või tehtud kulutuste ajast?
Kas eraisik saab teise eraisiku käest viivist nõuda alates kulutuse tasumise kohustuse tekkimise hetkest või arve esitamise hetkest? Millist viivise protsenti võib küsida? Kas eraisikul ja juriidilisel isikul on võrdsed võimalused viivist nõuda?
Kas isikute ebavõrdne kohtlemine on seadustega kooskõlas?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Taivo Saks
loe lisaks
Esmalt, arve esitamine ei tekita kohustust. Kohustuse tekkimise aluseks on reeglina kokkulepe või seadus. Praegu vastate ju sisuliselt ise oma küsimusele, et teil on õigus nõuda kaasomandi korrashoiuks tehtud kulude hüvitamist, kuid kulude määratlemine on äärmiselt keeruline. Kui oleks teenus tellitud, oleks asi selge. Praegu saaksite teoreetiliselt nõuda 1/3 osa muruniitmisele kulutatud otsestest kuludest (bensiin, kui on bensiini mootoriga niiduk, niiduki tera teritamine või ostmine jne). Enda kulutatud aeg ei ole otsene rahaline kulu. Üks võimalus selle mõõtmiseks võiks olla kokkuhoitud kulu, et kui palju oleksite maksnud kohalikule teenuse osutajale teostatud tööde eest.
Kulutuste hüvitamise nõue algab nende kulude tegemisest. Seadusjärgne viivis on 7% nõudesummalt aastas ja selle arvestamise aeg algab hetkest, kui teil tekib õigus nõuda kulutuste hüvitamist.