Asjaõigus
Küsimus: Mida teha, kui üks kaasomanik on ilma kooskõlastuseta paigaldanud maja fassaadile õhksoojuspumba?02.10.2015
Tere!
Tegemist on eramuga, mis on kaasomandis. Nüüd üks elanikest (juriidiliselt ühe kaasomaniku abikaasa, elavad lahus) on paigaldanud õhksoojuspumba oma eluruumi. Küsimata teistelt kaasomanikelt, kellele kuulub enamus kogu omandist, mitte mingisugust nõusolekut. Pump on paigaldatud maja tänavapoolsesse külge, muutes/rikkudes seega maja välisilmet ja fassaadi. Tegemist on väga vana majaga, mistõttu on teised kaks kaasomanikku mures maja elektrivoolusüsteemide pärast, sellise suure elektriseadeldise lisandumisel. Millised on antud situatsioonis teiste kaasomanike õigused? Kuidas kaitsta nende huvisid?
Tegemist on eramuga, mis on kaasomandis. Nüüd üks elanikest (juriidiliselt ühe kaasomaniku abikaasa, elavad lahus) on paigaldanud õhksoojuspumba oma eluruumi. Küsimata teistelt kaasomanikelt, kellele kuulub enamus kogu omandist, mitte mingisugust nõusolekut. Pump on paigaldatud maja tänavapoolsesse külge, muutes/rikkudes seega maja välisilmet ja fassaadi. Tegemist on väga vana majaga, mistõttu on teised kaks kaasomanikku mures maja elektrivoolusüsteemide pärast, sellise suure elektriseadeldise lisandumisel. Millised on antud situatsioonis teiste kaasomanike õigused? Kuidas kaitsta nende huvisid?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Käesoleval juhul tuleks välja selgitada, kas õhksoojuspump kujutab endast tuleohu allikat. Kui aga arvestada asjaolu, et tegemist on väga vana majaga, siis võib arvata, et sellise maja elektrijuhtmed ei pruugi ka õhksoojuspumba elektritarvet rahuldada. Selles osas tuleks konsulteerida kas Päästeameti ja/või kohaliku omavalitsuse organi ehitusnõunikuga.
Samuti on võimalik, et õhksoojuspumba paigaldamiseks puudus reaalne vajadus (majas elavate isikute soojusvajadus on juba tagatud küttekollete või elektriküttega) ning seetõttu oleks Teil õigus nõuda selle kõrvaldamist Teie kui kaasomaniku õiguste kahjustumise alusel. Antud juhul võiksite esmalt kaaluda kaasomaniku abikaasaga, kes majas elab, läbi rääkida õhksoojuspumba eemaldamiseks tuleohutuse seisukohalt. Kui isik ei ole õhksoojuspumba kõrvaldamisega nõus, siis peaks kaaluma kohtusse pöördumist selle kõrvaldamiseks.
Kui aga tuleohutuse seisukohalt probleemi pole, aga maja välisilme Teid ikkagi häirib, võiksite püüda kokku leppida õhksoojuspumba nihutamiseks mittetänavapoolsele majaküljele või leppida kokku muude meetmete (nt majasiseste kütmisvõimaluste juurde loomine) kasutuselevõtmiseks, et õhksoojuspump kõrvaldada.
Samuti tuleks kaaluda ka kaasomandi kasutamiskorra kindlaksmääramist, et tulevikus selliseid olukordi vältida.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saaks kolme peale olevas suvilas oma osa eraldada?14.09.2015
Tere
Meil 3-toaline maamaja (toad erineva suurusega) kolme omaniku peale. Taastasin kõige väiksema toa põranda, sest tegu oli majavammiga, selle kohta on mul vastus eksperdilt. Kõige kohta on mul detailsed videod ja tšekid. Põranda taastamine läheb ca 1000€, sest sai tehtud betoonpõrand, mis on väga kapitaalne, lisaks sai välja vahetatud 2 alumist maja palki. Kõike olen seda teinud oma kulude ja kirjadega.
Kõigepealt küsin, kas majavamm kuulub selliste ohtude hulka, mis ohustavad ühise vara säilimist (nagu näit. katus laseb läbi)? Sellisel juhul on mul täielik õigus nõuda teistelt kaasomanikelt tehtud tööde ja kulutuste hüvitamist.
Lisaks küsin veel kuidas saan ma oma osa 1/3 nö. kaasomandist ära määrata kohtu kaudu? Mõtlen seda, et tuleb ametnik, kes määrab ära konkreetselt minu osa ning arvestab minu poolt tehtud kulutusi hoone säilitamiseks. Kuidas saan sellise isiku kutsuda? Milliseid protseduure pean selleks tegema? Kellega ühendust võtma? Mis see võib ligikaudu maksma minna?
Meil 3-toaline maamaja (toad erineva suurusega) kolme omaniku peale. Taastasin kõige väiksema toa põranda, sest tegu oli majavammiga, selle kohta on mul vastus eksperdilt. Kõige kohta on mul detailsed videod ja tšekid. Põranda taastamine läheb ca 1000€, sest sai tehtud betoonpõrand, mis on väga kapitaalne, lisaks sai välja vahetatud 2 alumist maja palki. Kõike olen seda teinud oma kulude ja kirjadega.
Kõigepealt küsin, kas majavamm kuulub selliste ohtude hulka, mis ohustavad ühise vara säilimist (nagu näit. katus laseb läbi)? Sellisel juhul on mul täielik õigus nõuda teistelt kaasomanikelt tehtud tööde ja kulutuste hüvitamist.
Lisaks küsin veel kuidas saan ma oma osa 1/3 nö. kaasomandist ära määrata kohtu kaudu? Mõtlen seda, et tuleb ametnik, kes määrab ära konkreetselt minu osa ning arvestab minu poolt tehtud kulutusi hoone säilitamiseks. Kuidas saan sellise isiku kutsuda? Milliseid protseduure pean selleks tegema? Kellega ühendust võtma? Mis see võib ligikaudu maksma minna?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie poolt väljatoodud kulutuste tegemine majavammi eemaldamiseks võib olla küll vajalik kulutus maja säilitamiseks ning kulutused kuuluksid hüvitamisele nimetatud paragrahvi alusel vastavalt igaühe osale kaasomandist. Kui te ise tegite vastava töö ära ega palganud kedagi seda tööd tegema, siis ei ole teil õigust nõuda tehtud töö eest hüvitist, vaid üksnes tehtud kulutuste hüvitamist.
Vastus teisele küsimusele: Võimalus oleks kaasomandile kasutuskorra seadmine. Vastavalt AÕS § 72 lg 1 kasutavad omanikud kaasomandit ühise kokkuleppe alusel. Kokkulepe võib olla suuline, kirjalik või ka märkena kinnistusraamatusse kantud, kuid kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtib ainult kinnistusraamatusse kantud kasutuskord. Tihti ei ole kinnistu plaanist, paiknemisest või ruumide jaotusest tulenevalt võimalik igale kaasomanikule tagada pinna kasutamist, mis vastab talle kuuluvale mõttelisele osale. AÕS § 72 lg 2 näeb aga ette iga kaasomaniku õiguse tulule, mis vastab tema mõttelisele osale. Olukorras, kus üks kaasomanikest kasutab kinnistust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist.
Kõige lihtsam ja valutum on hüvitamise kohustuses ja korras kokku leppida kasutuskorra seadmisel. Kuna kaasomanikud ei saa enamuse kokkuleppel jätta ühtegi kaasomanikku tema tahte vastaselt ilma tulust, millele tal vastavalt mõttelisele osale õigus on, peab selline otsus olema konsensuslik. Seega peaksite kasutuskorra kindlaksmääramiseks pöörduma notari poole ning soovituslikult kandma ka vastava märke kinnistusraamatusse.
Teise võimalusena oleks võimalik teil pöörduda kohtusse kaasomandi jagamise hagiga, kus saata nõuda siis kaasomandi jagamist reaalosadeks, sellisel juhul peaks igale osale olema iseseisev juurdepääs. Kui osale pääseb ligi üksnes teise kaasomaniku osa läbides, siis ei ole reaalosadeks jagamine sisuliselt võimalik. Seega on see võimalik üksnes juhul kui see on ehitustehniliselt võimalik ja vastav projekt saab kõik nõutavad load ja kooskõlastused. Selline kaasomandi jagamise viis on üpris keeruline ning teatud juhtudel see üldse võimalik pole.
Kasutuskorra kindlaksmääramisel on teil vajalik tasuda notaritasu ning riigilõiv kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Notaritasu arvestatakse vara väärtuse järgi, mistõttu on keeruline teile konkreetset hinda öelda, teadmata kinnistu väärtust. Seega pöörduge notari poole ning tema seletab teile täpselt ära vajalikud toimingud ning notaritasu ja riigilõivu suuruse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas muruplatsikeste muutmine asfaldikattega parkimisalaks nõuab kõigi korteriomanike nõusolekut?18.06.2015
Korteriühistu soovib laiendada parkimisvõimalusi maja ees ja seoses sellega kaotatakse maja ees olevad muruplatsikesed. Minu küsimus, kas kaasomandis oleva eseme (antud juhul maa) otstarbe muutmine (muruplatsikeste muutmine asfaldikattega parkimisalaks) nõuab kõigi korteriomanike nõusolekut?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Korteriomandiseaduse § 16 lg 1 järgi on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet.
Kuna parkla ehitamise näol on arvatavasti tegemist ehitusliku ümberkorraldusega, läheb vaja korteriomanike kokkulepet.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui naaber, kellele võimaldasime servituudiga teed kasutada, ei korrasta tee ehituse jääke?17.06.2015
Tere,
Ostsime kinnistu ja selleks, et tulevane naaber, ehk valitsev kinnistu, saaks oma kinnistule juurde pääseda, seadsime teeservituudi nii, et minu kinnistu on teeniv kinnistu. Notari juures sai lepingusse lisatud tingimus, et teeservituudi alale kattega sõidutee rajamise ja edaspidise korrashoiu- ja remonditöödega seotud kulud kannab naaber ehk siis valitsev kinnistu. Sõidutee laiuseks määrasime 5 meetrit ja sõidutee tohib ta teha notaris kinnistuplaanile märgitud kohta. Tee valmimise tähtaega ei määranud notariaalses lepingus. Naaber tõstis tee alt tulevad kännud minu krundile laiali ja mulla hunnikutesse, (küsimata kuhu tõsta võib) lubades, et kevadeks viib kännud ära ja mulla planeerib tee äärde kenasti ära. Suusõnaliselt sai lubatud, et kevadeni võivad kännud ja muld meie maal olla, seda kuhu tõsta võib, ta ei küsinud. Nüüd teatas, et temal vaja maja ehitada ja need kännud pole tema prioriteet ja kui tahan, viigu ma ise minema kui ette jäävad. Temal sellist raha pole. Väitis, et kuna ise ka teed kasutan, siis võin need kulud ise kanda ja et muld ja kännud minu maalt tulnud pean ise nende ära vedamise organiseerima ja maksma. Tänu kändudele ja mullahunnikutele ei saa ma oma maal miskit teha. Kes peab siis need kännud ja mullahunnikud likvideerima - kas mina kui maa omanik või tema, kelle kohustus oli kõik kulud seoses tee ehitusega kanda? Kui ta seda ei tee, mis mu õigused on? Lükkan tema maale? Kuhu peaksin pöörduma, et ta likvideeriks need ära ja ma saaksin oma kinnistul ehitama hakkata? Veel küsimus, mis on kattega tee? Kas ikka killustiku või kruusaga peab katma? Veel küsimus, tema jaoks on tee valmis aga minu arust paar koormat liiva ja kruusa ei tähenda veel teed. Kas võin tulevikus selle osa teest, mida ise kasutan, ise korralikuks teha, ehk siis korraliku täite tuua ja ära pinnata või ei tohi, kuna seadsime teele servituudi? Lugupidamisega
Ostsime kinnistu ja selleks, et tulevane naaber, ehk valitsev kinnistu, saaks oma kinnistule juurde pääseda, seadsime teeservituudi nii, et minu kinnistu on teeniv kinnistu. Notari juures sai lepingusse lisatud tingimus, et teeservituudi alale kattega sõidutee rajamise ja edaspidise korrashoiu- ja remonditöödega seotud kulud kannab naaber ehk siis valitsev kinnistu. Sõidutee laiuseks määrasime 5 meetrit ja sõidutee tohib ta teha notaris kinnistuplaanile märgitud kohta. Tee valmimise tähtaega ei määranud notariaalses lepingus. Naaber tõstis tee alt tulevad kännud minu krundile laiali ja mulla hunnikutesse, (küsimata kuhu tõsta võib) lubades, et kevadeks viib kännud ära ja mulla planeerib tee äärde kenasti ära. Suusõnaliselt sai lubatud, et kevadeni võivad kännud ja muld meie maal olla, seda kuhu tõsta võib, ta ei küsinud. Nüüd teatas, et temal vaja maja ehitada ja need kännud pole tema prioriteet ja kui tahan, viigu ma ise minema kui ette jäävad. Temal sellist raha pole. Väitis, et kuna ise ka teed kasutan, siis võin need kulud ise kanda ja et muld ja kännud minu maalt tulnud pean ise nende ära vedamise organiseerima ja maksma. Tänu kändudele ja mullahunnikutele ei saa ma oma maal miskit teha. Kes peab siis need kännud ja mullahunnikud likvideerima - kas mina kui maa omanik või tema, kelle kohustus oli kõik kulud seoses tee ehitusega kanda? Kui ta seda ei tee, mis mu õigused on? Lükkan tema maale? Kuhu peaksin pöörduma, et ta likvideeriks need ära ja ma saaksin oma kinnistul ehitama hakkata? Veel küsimus, mis on kattega tee? Kas ikka killustiku või kruusaga peab katma? Veel küsimus, tema jaoks on tee valmis aga minu arust paar koormat liiva ja kruusa ei tähenda veel teed. Kas võin tulevikus selle osa teest, mida ise kasutan, ise korralikuks teha, ehk siis korraliku täite tuua ja ära pinnata või ei tohi, kuna seadsime teele servituudi? Lugupidamisega
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui aga valitseva kinnisasja omanik mulda ja kände ära ei korista, siis võiks teeniva kinnisasja omanik need ise lasta ära koristada ning nõuda selle eest valitseva kinnisasja omanikult tasu, sest valitseva kinnisasja omanikul on kohustus kanda tee rajamise kulud.
Valitsuse määruse "Tee seisundinõuded" § 7 sätestab, et kattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saan kaitsta oma võrkaeda, kuhu vastu naaber omaltpoolt komposti kogub?15.06.2015
Kuus aastat tagasi oli meie kord välja vahetada krundi piire eraldav vana ja äravajunud võrkaed. Naabritega räägitud, kokkulepitud, uued postidki läksid samadesse aukudesse kus asusid vanad. Aed sai meie kulude ja kirjadega ilus ja korralik. Probleemid tekkisid vast aasta peale aia valmimist. Nimelt hakkasid naabrid oma muruhaket, lehti, riisutud prahti, kitkutud heina ja naadilehti otse vastu võrkaeda kallama. Nüüdseks on see hunnik pooleteise meetri kõrgune ja litsub võrkaeda juba meie puuriida vastu, mis on aastakümneid olnud. Rääkimine ja selgitamine, et komposti jaoks oleks õige teha kast ja praegune seis lihtsalt rikub ja mädandab seda võrkaeda. Palved ja selgitamine pole aidanud, naaber ütleb, et "ma ei kuula sind" ja hunnik muudkui kasvab. Ma ei saa ju minna teise inimese krundile ja labidaga pool tundi tööd tehes aed sellest sodist vabastada. Kas on selles asjas mingi seadus, mis lahendaks sellised probleemid? Tänan ette!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui rikkumise füüsiline mõju väljub kinnisasja piiridest ja kandub mõjutatud kinnisasjale, siis on reeglina tegemist omandiõiguse rikkumisega. Seega kui kompostihunnik juba kaldub teie kinnisajale, siis saab nõuda naabrilt selle eemaldamist.
Võrkaeda saab käsitleda piirirajatisena AÕS § 151 mõistes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi selle kasutamine tekitada kahju naabrile.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan üüriraha endale või pean teistega jagama, kui üürin välja nelja korteriga maja mulle kuuluva nö mõttelise neljandiku?15.05.2015
Tere!
Elan nelja korteriga majas, mis on kaasomandis, st jaotatud neljaks mõtteliseks osaks. Mulle kuulub üks korter ehk neljandik. Sügisest on plaanis korter välja üürida. Olen aru saanud, et mul on õigus seda teha, juhul kui teised kaasomanikud annavad selleks oma nõusoleku. Küsimus on aga, mis saab üürirahast. Kas ka see peab minema seaduse järgi nelja vahel jagamisele? Või äkki oleks siiski võimalik sõlmida (kirjalik) kokkulepe, et see jääks mulle kui väljaüüritava pinna (1/4) omanikule.
Ette tänades
Elan nelja korteriga majas, mis on kaasomandis, st jaotatud neljaks mõtteliseks osaks. Mulle kuulub üks korter ehk neljandik. Sügisest on plaanis korter välja üürida. Olen aru saanud, et mul on õigus seda teha, juhul kui teised kaasomanikud annavad selleks oma nõusoleku. Küsimus on aga, mis saab üürirahast. Kas ka see peab minema seaduse järgi nelja vahel jagamisele? Või äkki oleks siiski võimalik sõlmida (kirjalik) kokkulepe, et see jääks mulle kui väljaüüritava pinna (1/4) omanikule.
Ette tänades
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui tahan elukaaslasest lahku mina, kuid oleme korterile koos võtnud laenu, tahan maksmisest ka vabaneda?15.05.2015
Elukaaslasega on kunagi võetud kodulaen, tema siis põhilaenaja, mina kaaslaenaja, mina maksan pikemat aega laenu. Mis saab siis, kui soovime lahku minna, millised võimalused oleks? Mina soovin korterist lahkuda, mees mitte, kuid mina maksan. Keeruliseks teeb asja veel see, et korteril on kinnistu keelumärge, sest mehe eksnaine nõuab alimente ja on tekkinud võlg. Soovin lahku minna ja oma elu elada, kuid ei tea mida teha, sest korterit müüa ei saa, kui lahkuksin, laenu pean ikka maksma, mis minu osaga saab.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Esmalt soovitaksin pöörduda Teil panga poole ning uurida, mis võimalused on teil lepingust vabanemiseks ehk kas Teie elukaaslane saaks üksinda laenulepingu nö üle võtta ning jääda üksinda laenumakseid tasuma.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kinnistu omanik saab naabrilt nõuda, et ta servituudi alusel kasutatavat teed ka korras hoiaks?15.05.2015
Kinnistu omanik sõlmis naabriga teeservituudi lepingu notari juures. Suuliselt oli kokkulepe, et naaber, kelle kasuks teeservituut seati, hoiab ka seda teed korras peale lepingu sõlmimist ja kasutusõiguse saamist.
Notari juures aga antud tingimuses kokku ei lepitud ning naaber ei ole nõus teed korras hoidma.
Kas kinnistu omanik saab naabrilt nõuda, et ta seda teed korras hoiaks ning kuidas see täpselt välja näeb?
Notari juures aga antud tingimuses kokku ei lepitud ning naaber ei ole nõus teed korras hoidma.
Kas kinnistu omanik saab naabrilt nõuda, et ta seda teed korras hoiaks ning kuidas see täpselt välja näeb?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vaidlusalust tingimust notariaalses lepingus kirjas ei ole, peab teed korras hoidma tee all oleva kinnisasja omanik.
Servituudi seadmise leping peab olema AÕS § 173 alusel sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis ning kui tee korrashoiu kohustust ei ole selle lepinguga Teie naabrile seatud, siis ei ole seda ka tekkinud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida õiguse mul on, kui naaber hakkas küttepuid tootma ja elu maal on nüüd kogu aeg müra täis, ka nädalavahetustel?11.05.2015
Minu naaberkinnistu omanik hakkas mõned aastad tagasi oma kinnistul tegelema küttepuude tootmisega. Tootmisplats on rajatud vahetult minu kinnistu poolsesse külge. Varem vaikne looduskeskkond muutus sellega mürarikkaks. Tootmistegevus toimub pea igapäevaselt, sh ilmselt põhitööst vabal ajal, eriti õhtuti ja puhkepäevadel. Müra kostab minu kinnistule ja mina ning minu pereliikmed oleme sunnitud varasema vaikuse või loodushäälte asemel elama mürakeskkonnas. Tootmine on aastatega laienenud. Müra tekitavad suured veoautod, mis toovad naabri kinnistule palke, palkide saagimine ja puude lõhkumine, lõhutud küttepuude pildumine plekk-konteinerisse, valmistoodangut ära vedavate veoautode müra. Kas naaber oleks pidanud sellise tootmise alustamiseks küsima minu kui naaberkinnistu omaniku nõusolekut ning oma kavatsuse kooskõlastama? (Minu ja naabri kinnistute piirid ei puutu vahetult kokku, sest vahele jääb sõidutee.) Kas küttepuude tegemise jaoks ettevõtlusena oleks pidanud naaber taotlema ka tegevusluba? Kõnealuse kinnistu puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga. Kas on õigus nõuda naabrilt müratõkke ehitamist või tootmisplatsi üleviimist minu kinnistu vahetust lähedusest eemale, nõuda vaikust puhkepäeviti või seada servituuti, mis kompenseeriks mingil moel minu elukeskkonna halvenemist?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui asjaõigusseaduse § 143 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist (AÕS § 143 lg 2).
Seega oleks võimalik nõuda naaberkinnistu omanikult hüvitist. Samuti võiksite teha naaberkinnistu omanikuga kokkuleppe tootmistegevuse kellaaegade ning nädalapäevade suhtes, võimalusel muuta ka tootmisplatsi asukohta. Müratõkke ehitamine on naaberkinnistule eelduslikult koormavaim meede.
Valdkonnad, kus on nõutav tegevusluba, on ära toodud Eesti Majandustegevuse Klassifikaatoris ning kättesaadavad aadressil
https://www.eesti.ee/est/teenused/ettevotja/emtak/emtak.html
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võõras inimene tohib olla ilma luba küsimata erahoovis?11.05.2015
Kas võõras inimene tohib olla ilma luba küsimata erahoovis?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
See sätestab, et teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Luba eeldatakse kui omanik pole maatükki piiranud või tähistanud.
Võõral maatükil viibimise puhul tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustumist ja kodurahu häirimist.
Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamist, korilust, telkimise ning lõkke tegemist lubatavust reguleerivad sama seadustiku § 33-36.
Kuni 1. augustini 2014 reguleeris antud küsimust asjaõigusseaduse § 142, mille kohaselt piiratud või tähistatud kinnisasjal ei tohtinud teised isikud omaniku nõusolekuta viibida ning piiramata või tähistamata kinnisasjal oli omaniku nõusolekuta viibimine lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee