Asjaõigus
Küsimus: Kes vastutab, kui naabritele tekitatakse kahju, kas korteris elav inimene või omanik?03.08.2016
Tegemist on korteriga, kus elab sees alkohoolikust pensionär (tal on kasutusõigus oma elu lõpuni, ka sissekirjutus). Kui peaks juhtuma, et sees elav inimene põhjustab oma hoolimatusega või muul viisil naabritele kahju, siis kes antud juhul vastutab? Kas korteris sees elav inimene, korteri omanik või jaotub kahjunõue mõlema vahel? Mida saaks omanik sellises olukorras enda kaitseks ette võtta?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samuti on oluline nimetatud paragrahvi lõige 2, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et korteriomandit kasutavad isikud järgiksid § 11 lg 1 p 1 sätestatut. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (RK lahendid 3-2-1-38-05 p 10 ja 3-2-1-186-12 p 10).
Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav (RK lahend 3-2-1-38-05 p 10). Lisaks sätestab KOS § 11 lg 3 esimene lause, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas alustada kaasomandis oleva maa jagamist reaalosadeks, kui teine kaasomanik on ka nõus?18.05.2016
Soovin jagada kaasomandis oleva looduskaitsealal asuva metsamaa reaalosadeks. Millest ma peaksin alustama? Kaasomanik on täna nõus maa jagamisega. Kuidas käituda juhul kui ta taganeb nõusolekust enne lõplikku vormistamist?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida täpsemalt tähendab ainukasutus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korra puhul?26.04.2016
Tere,
Mida täpsemalt tähendab ainukasutus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korra puhul? Tegemist ridaelamuga ja seda ümbritsev kinnistu kasutuskord on notariaalselt jagatud ja kinnituatud. Kas see tähendab, et korteriomandi juurde ainukasutusse kuuluvat mõttelist osa maatükist võib korteriomandi omanik kasutada ja vallata oma suva järgi nii nagu tahab, sh naabritega arvestamata? Näiteks haljastada enda soovi järgi, eraldada maatükk teiste omast hekiga, mitte osaleda ühisniitmises, kuigi ülejäänud ühistu liikmed seda siiski soovivad jne.
Mida täpsemalt tähendab ainukasutus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korra puhul? Tegemist ridaelamuga ja seda ümbritsev kinnistu kasutuskord on notariaalselt jagatud ja kinnituatud. Kas see tähendab, et korteriomandi juurde ainukasutusse kuuluvat mõttelist osa maatükist võib korteriomandi omanik kasutada ja vallata oma suva järgi nii nagu tahab, sh naabritega arvestamata? Näiteks haljastada enda soovi järgi, eraldada maatükk teiste omast hekiga, mitte osaleda ühisniitmises, kuigi ülejäänud ühistu liikmed seda siiski soovivad jne.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kidas kaasomanikud oma ostueesõigust realiseerida saavad?25.04.2016
Asi puudutab ühisomandit (maja ja maa). Üks kaasomanikest on teiste kaasomanike teadmata pannud omandi müüki (avastasime juhuslikult). Kui meie (teised kaasomanikud) soovime omandit endale saada, kuidas meil oleks kõige õigem tegutseda? Meile peaks kuuluma ostueesõigus.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kuna praegu ei ole müüja tõenäoliselt veel müügilepingut sõlminud, pole tal veel ka seadusjärgset kohustust teavitada ostueesõiguse võimalikkusest. Küll aga võite praeguses olukorras edaspidiste vaidluste vältimiseks müüjale selgitada, et Teie koos teiste kaasomanikega olete kinnisasja ostust huvitatud ning sooviksite ostueesõigust teostada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saada teada, kellele kuulub korter peale vanaema surma?21.04.2016
Tere!
Mul sattus sõber täbarasse olukorda ja sooviksin teda aidata. Nimelt on ta elanud terve elu oma vanaema korteris, kus veel mõned aastad tagasi elas ka tema vanaema, kuid vanaema lahkus siit ilmast. Viimased aastad veetis vanaema hooldekodus, kus siis sõber käis teda toetamas ja juba siis tasus korteri eest arveid ise, tasub neid siiani siis ise. Nüüd hiljuti ilmus aga välja sõbra ema, kes enamus sõbra eluajast vangis viibis. Sõbra emal on vist mingi puue või töövõimetus ja ta olevat läinud endale sotsiaalkorterit nõudma ning sealt talle teatati, et talle juba õiguslikult kuulub üks korter. 13.04.2016 leidis sõber postkastist numbri, sinna helistades saigi kogu selle informatsiooni kelleltki kolmandalt isikult. Ema tahab korterit maha müüa, aga vist on raske pojaga endaga rääkida.
Nüüd siis küsimuse juurde, kas üldse on midagi, mis sõbral oleks võimalik teha või on ta oma õigused maha mänginud, et kohe juristi poole ei pöördunud peale vanaema surma?
Mul sattus sõber täbarasse olukorda ja sooviksin teda aidata. Nimelt on ta elanud terve elu oma vanaema korteris, kus veel mõned aastad tagasi elas ka tema vanaema, kuid vanaema lahkus siit ilmast. Viimased aastad veetis vanaema hooldekodus, kus siis sõber käis teda toetamas ja juba siis tasus korteri eest arveid ise, tasub neid siiani siis ise. Nüüd hiljuti ilmus aga välja sõbra ema, kes enamus sõbra eluajast vangis viibis. Sõbra emal on vist mingi puue või töövõimetus ja ta olevat läinud endale sotsiaalkorterit nõudma ning sealt talle teatati, et talle juba õiguslikult kuulub üks korter. 13.04.2016 leidis sõber postkastist numbri, sinna helistades saigi kogu selle informatsiooni kelleltki kolmandalt isikult. Ema tahab korterit maha müüa, aga vist on raske pojaga endaga rääkida.
Nüüd siis küsimuse juurde, kas üldse on midagi, mis sõbral oleks võimalik teha või on ta oma õigused maha mänginud, et kohe juristi poole ei pöördunud peale vanaema surma?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kaasomanike lihtkirjalik kasutuskord on ka ametlik või peab see olema ilmtingimata notariaalne?10.03.2016
Tere
Soov on müüa korterit, mis on kaasomandis ja tehtud kasutuskord majaomanikega ise kirjalikult kunagi. Kas selline ise koostatud dokument on ka ametlik või ei? Samas tegime juttu naabritele, et kasutuskorra võiks notariaalselt paika panna aga üks naabritest ei taha sellega nõustuda. Kas selline asi võib jääda müügi puhul takistuseks?
Soov on müüa korterit, mis on kaasomandis ja tehtud kasutuskord majaomanikega ise kirjalikult kunagi. Kas selline ise koostatud dokument on ka ametlik või ei? Samas tegime juttu naabritele, et kasutuskorra võiks notariaalselt paika panna aga üks naabritest ei taha sellega nõustuda. Kas selline asi võib jääda müügi puhul takistuseks?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kaasomanikud peaksid võimalusel sõlmima notariaalselt tõestatud kasutuskorra kokkuleppe ning kandma selle märkusena kinnistusraamatusse. Sellisel juhul saab ostja olla kindel, et uuel omanikul on kasutamise osas samad õigused. Ainuüksi lihtkirjaliku kokkuleppe olemasolul, mis uue omaniku suhtes ei kehti, on ostjal raske selgeks teha, milline osa asjast jääb tema valdusesse.
Seetõttu võib notariaalse kokkuleppe puudumine olla tõepoolest müügi puhul takistuseks.
Notariaalse kokkuleppega peavad nõus olema kõik kaasomanikud. Kui ühe omaniku nõusolek puudub, on teistel omanikel AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 613 lg 1 alusel võimalik pöörduda hagita menetluses kohtu poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saaks kontrollida, kas osadel korteritel on õigus kindlatele parkimiskohtadele?02.02.2016
Mulle kuulub korter korterelamus. Korterelamus on parkimiskohad tähistatud korteri numbritega. Samas kahjuks kõigile korteritele parkimiskohti ei jätku. Kui oleksid kohad vaba kasutusega, oleks ruumi parkimiseks piisavalt. Korterelamus ei ole ühistut moodustatud.
Uurides olukorda, selgus, et väidetavalt on numbritega tähistatud korteritel parkimiskohale õigus notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Samas keegi oma lepingut nõus näitama ei ole. Kinnistusraamatu väljavõttes on kõikidel korteritel sarnased andmed ja viide ühele ja samale kasutuskorra kokkuleppele. Minu käes olevas kasutuskorra kokkuleppes on kirjas, et parkimiskohad on ühiskasutuses. Arvatavasti on mõned omanikud oma parkimiskohad iseseisvalt tähistanud, ilma õigusliku aluseta.
Või kas saab olla nii, et sama maja korteritel on notariaalsed lepingud ja sama nimega kasutuskorra kokkulepped erineva sisuga? Kas seda on võimalik kuidagi kontrollida?
Mida võiks ette võtta, et kasutuskorra kokkulepet täidetaks ning parkimiskohtadelt omavoliliselt paigaldatud numbrid eemaldatakse.
Uurides olukorda, selgus, et väidetavalt on numbritega tähistatud korteritel parkimiskohale õigus notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Samas keegi oma lepingut nõus näitama ei ole. Kinnistusraamatu väljavõttes on kõikidel korteritel sarnased andmed ja viide ühele ja samale kasutuskorra kokkuleppele. Minu käes olevas kasutuskorra kokkuleppes on kirjas, et parkimiskohad on ühiskasutuses. Arvatavasti on mõned omanikud oma parkimiskohad iseseisvalt tähistanud, ilma õigusliku aluseta.
Või kas saab olla nii, et sama maja korteritel on notariaalsed lepingud ja sama nimega kasutuskorra kokkulepped erineva sisuga? Kas seda on võimalik kuidagi kontrollida?
Mida võiks ette võtta, et kasutuskorra kokkulepet täidetaks ning parkimiskohtadelt omavoliliselt paigaldatud numbrid eemaldatakse.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui parkimisalad pole notariaalselt kinnitatud kasutuskorraga kehtestatud või parkimiskohtade korteriomanikele kuuluvus kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa keegi juriidiliselt korteriomanikku ühisomandi kasutamisel takistada.
Korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.
Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.
Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.
Eeltoodule tuginedes on iseenesest võimalik, et parkimiskoht kuulub korteriomandi juurde ning on seetõttu korteriomaniku ainuomandis, sellisel juhul peaks see olema nähtav kinnistusraamatust. Juhul kui parkimiskohad on ühiskasutuses, on korteriomanikel võimalik kokku leppida nende kasutamises, nt võib olla, et korteriomanike vahel on sõlmitud kokkulepe parkimiskohtade kasutamises. Lisaks on võimalik korteriomanikel leppida kokku notariaalses kasutuskorras, ent sellisel juhul on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Lisaks on Teil võimalus pöörduda kohtusse kasutuskorra kindlaksmääramiseks, ent enne seda peaksite kindlasti kinnistusraamatust järgi kontrollima ega parkimiskoht ei kuulu korteriomanikule.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes vastutab kahe kinnistu piiri valesti mõõtmise eest?02.02.2016
Tere
Meie maa koos piirneva aiaga mõõdeti 1996 aastal. Aiapostid pidid olema piiritähised naabritevahelisel maal. Nii meie, kui naabrite maa mõõdistas sama firma. Eelmise aasta kevadel selgus, et osa meie kõrvalhoonest, kuurist ja saunast on naabri maal. Tegime kirja maa-ameti kontrollmõõdistamise oskonnale ja selgus tõsiasi, et meie hooned on naabri maal, kuigi aed on olnud naabrite vahel juba üle 50 aasta. Hooned on veel vanemad. Naaber nõuab valesti mõõdetud maad meie põllumaalt tüki endale. Kontrollmõõdistamise kirjast selgub, et 2002. aastal tehtud ortofoto näitab, et aed oli olemas. Maamõõtja oli ühe poole aiapostid piirimärgiks pannud, teise poole ei, vaid tõmmanud sirge joone. Naabrite maa mõõdeti 2005 aastal ja keegi ei öelnud meile, et meie hooned on otsapidi naabri maal. Kuidas on võimalik, et maad mõõtnud firma ei vastuta nüüd mitte millegi eest ja naabrid peavad praaki teinud firma pärast kohtusse minema ja raha raiskama.
Meie maa koos piirneva aiaga mõõdeti 1996 aastal. Aiapostid pidid olema piiritähised naabritevahelisel maal. Nii meie, kui naabrite maa mõõdistas sama firma. Eelmise aasta kevadel selgus, et osa meie kõrvalhoonest, kuurist ja saunast on naabri maal. Tegime kirja maa-ameti kontrollmõõdistamise oskonnale ja selgus tõsiasi, et meie hooned on naabri maal, kuigi aed on olnud naabrite vahel juba üle 50 aasta. Hooned on veel vanemad. Naaber nõuab valesti mõõdetud maad meie põllumaalt tüki endale. Kontrollmõõdistamise kirjast selgub, et 2002. aastal tehtud ortofoto näitab, et aed oli olemas. Maamõõtja oli ühe poole aiapostid piirimärgiks pannud, teise poole ei, vaid tõmmanud sirge joone. Naabrite maa mõõdeti 2005 aastal ja keegi ei öelnud meile, et meie hooned on otsapidi naabri maal. Kuidas on võimalik, et maad mõõtnud firma ei vastuta nüüd mitte millegi eest ja naabrid peavad praaki teinud firma pärast kohtusse minema ja raha raiskama.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 15 lg 5 kohaselt vastutab maamõõtja katastriüksuse plaanil esitatud andmete ja situatsiooni tegelikkusele vastavuse eest.
Seega võiks antud juhul maamõõtja vastutus kõne alla tulla küll. Teie ja maamõõtja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik käsundusleping (vastavalt VÕS § 619 jj). Võlaõigusseaduse § 115 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
VÕS § 620 sätestab käsundisaaja hoolsusstandardi, mille teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale.
Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega saab antud paragrahvi järgi kontrollida, kas tegu oli kohustuste rikkumisega käsundisaaja poolt.
Antud juhul võiks olla tegu käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisega. Käsundisaaja vastutab VÕS § 103 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Seega nõude esitamisel oleks vajalik tõendada kahju (st milles kahju seisnes ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel), käsundisaaja kohustuse rikkumine ning asjaolu, et käsundisaaja vastutab kohustuse rikkumise eest, st kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
Ent kui tuginete kahjuna üksnes kohtukuludele, siis ei ole käesolevaks hetkeks kahju tekkinud ning selline kahju ei pruugi olla põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega, kuna naabrid ei pea antud asja lahendamiseks kohtusse pöörduma, võimalik lahendada ka kokkuleppel. Seega võib osutuda probleemiks kas kahju on tekkinud ja kas selline kahju tekkis just maamõõtja kohustuse rikkumise tulemusel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas müüa kaasomandis olevat korterit, kui teine kaasomanik seda ei taha?27.01.2016
Saime õega pärandina 1-toalise korteri. Mina soovin oma kaasomandi lõpetamist (kaasomand on pooleks). Kokkulepetele me ei jõua, et õde ostaks minu osa välja või müüksime korteri ühiselt ja jagaksime saadud tulu võrdselt. Kui annan asja kohtusse, siis milline on hagi esitamise riigilõiv? 1/10 korteri turuväärtusest või minu osa turuväärtusest?
Ka piirab ta minu ligipääsu kaasomandile vahetades korteri lukud ja nüüd alustas nõudega (nädal tagasi), et ma pean hüvitama talle 50% korteri kommunaalkuludest (vesi, elekter jms) (pole pärandi vastuvõtmisest saadik seal korteris kordagi käinud) ja korteri remondi kuludest enne kui saan korterisse sisse (mille tšekke ja arveid tal ei ole ja korter renoveeriti enne pärandi teket, ka on korteril peal hüpoteek (õe laen)). Ka on tema nõue absurdselt suur (34 m2 korteri remont 25000 eurot!) Kas olen kohustatud talle hüvitama midagi?
Ka piirab ta minu ligipääsu kaasomandile vahetades korteri lukud ja nüüd alustas nõudega (nädal tagasi), et ma pean hüvitama talle 50% korteri kommunaalkuludest (vesi, elekter jms) (pole pärandi vastuvõtmisest saadik seal korteris kordagi käinud) ja korteri remondi kuludest enne kui saan korterisse sisse (mille tšekke ja arveid tal ei ole ja korter renoveeriti enne pärandi teket, ka on korteril peal hüpoteek (õe laen)). Ka on tema nõue absurdselt suur (34 m2 korteri remont 25000 eurot!) Kas olen kohustatud talle hüvitama midagi?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kaasomandi lõpetamise hagi näol on tegemist mittevaralise nõudega, mille hind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt on 3500 eurot, millelt hagejal tuleb riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele tasuda 300 eurot, korteri turuväärtust kaasomandi lõpetamise nõude puhul arvesse ei võeta.
AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutamist. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega ei tohi kaasomanik takistada teisel kaasomanikul asja kasutamist.
Kulutuste osas sätestab AÕS § 75, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on iseenesest põhjendatud Teie õe nõue kommunaalkulude pooles ulatuses tasumiseks. Kuid arvestades, et tema sai antud korterit kasutada, siis võiks Teil olla tema vastu nõue AÕS § 71 lg 2 alusel, st antud sätte alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja välja andmist või kasutuseelise hüvitamist. Antud juhul oleks tegemist siis kasutuseelisega, mille määramisel tuleks lähtuda ruumide kasutamisest saadavast üüritasust.
AÕS § 72 lõikest 4 tulenevalt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega saaks Teie õde kui kaasomanik, nõuda Teilt asja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Kõikide Teie õe poolt esitatud nõuete puhul on Teil kohtuväliselt võimalus keelduda kulutuste hüvitamisest. Kohtusse pöördumise korral peab Teie õde kulutuste kandmist tõendama, remonttööde osas ka seda, et tegemist on asja säilitamiseks vajalike kulutustega. Kui tegemist ei ole asja säilitamiseks vajaliku kulutusega, on vajalik selleks kaasomanike kokkulepe.
Hüpoteegi osas oleneb, kas hüpoteek on seatud ainult tema kaasomandi osale või mõlema osale. Kui hüpoteek on seatud mõlema kaasomaniku osale, siis mõjutab hüpoteek kaasomandi lõpetamisel mõlema kaasomandi väärtust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, et saaks kaasomandis oleva korteri müüki panna?19.01.2016
Kui korter on 50/50 kaasomandis ja veel panga laen, siis mida peaks tegema, kui üks kaasomanik soovib korterit müüki panna aga teine ei soovi ja soovib seal edasi elada – peale vabaabielu lõppemist? Kokkulepet ei ole olnud võimalik saavutada. Mida peaks tegema, kust alustama, et saaks korteri siiski müüki panna? Mis maksab juristi poolne juriidiline hagi esitamine ja/või esindamine kohtus?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt asjaõigusseaduse § 76 lg-le 1 on igal kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kuivõrd esitatud asjaoludest selgub, et kokkuleppe saavutamine on osutunud võimatuks, on Teil võimalus esitada kohtusse hagiavaldus. Kaasomandi lõpetamine on võimalik mitmel viisil, sh jagada asi reaalosadeks (korteri puhul vähetõenäoline), anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Hagiavalduses tuleks välja tuua ka millisel viisil taotlete kaasomandi jagamist. Teie poolt esitatud asjaolusid arvestades võib olla ka võimalik kaasomandi lõpetamine viisil, kus korter jääb teise kaasomaniku ainuomandisse kohustusega maksta Teile kuuluv osa välja rahas. Riigilõiv kaasomandi lõpetamise hagiavalduselt on 300 eurot. Kuludest hagi esitamisele ja kohtus esindamisele saab rääkida juba esmase konsultatsiooni käigus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee