Asjaõigus

Korteriomandi omanikule võib samaaegselt kuuluda nii korter (või muu otstarbega ruum) ja mingi mõtteline osa ka ülejäänud ehitisest ja selle alusest maatükist. Kas korteriomandi koosseisu kuulub ka näiteks mõni keldris asuv ruum või majas asuv parkimiskoht, selle kohta saab teavet samuti kinnistusraamatust.

Kui parkimisalad pole notariaalselt kinnitatud kasutuskorraga kehtestatud või parkimiskohtade korteriomanikele kuuluvus kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa keegi juriidiliselt korteriomanikku ühisomandi kasutamisel takistada.

Korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Eeltoodule tuginedes on iseenesest võimalik, et parkimiskoht kuulub korteriomandi juurde ning on seetõttu korteriomaniku ainuomandis, sellisel juhul peaks see olema nähtav kinnistusraamatust. Juhul kui parkimiskohad on ühiskasutuses, on korteriomanikel võimalik kokku leppida nende kasutamises, nt võib olla, et korteriomanike vahel on sõlmitud kokkulepe parkimiskohtade kasutamises. Lisaks on võimalik korteriomanikel leppida kokku notariaalses kasutuskorras, ent sellisel juhul on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Lisaks on Teil võimalus pöörduda kohtusse kasutuskorra kindlaksmääramiseks, ent enne seda peaksite kindlasti kinnistusraamatust järgi kontrollima ega parkimiskoht ei kuulu korteriomanikule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee