Asjaõigus
Küsimus: Kas maja müümisel saab juurdeehituse osa eest raha selle ehitaja või kõik majaomanikud?28.11.2016
Tere!
Tekkis probleem maja mõtteliste osade reaalosadeks vormistamisega, kuna üks omanikke on teinud juurdeehituse (ühe toa), mis suurendaks veidi tema reaalosa ja vähendaks naabri oma. Mingist kompensatsioonist ta ei taha kuulda. Sel juhul, kui asi lahendataks kohtus, pandaks maja sundmüüki. Kas aga sundmüügiga jaguneb juurdeehituse müügist saadav tulu proportsionaalselt kõigi omanike vahel või saab selle ikkagi see omanik, kes rahastas ja kel on olemas seda tõendavad dokumendid?
Tekkis probleem maja mõtteliste osade reaalosadeks vormistamisega, kuna üks omanikke on teinud juurdeehituse (ühe toa), mis suurendaks veidi tema reaalosa ja vähendaks naabri oma. Mingist kompensatsioonist ta ei taha kuulda. Sel juhul, kui asi lahendataks kohtus, pandaks maja sundmüüki. Kas aga sundmüügiga jaguneb juurdeehituse müügist saadav tulu proportsionaalselt kõigi omanike vahel või saab selle ikkagi see omanik, kes rahastas ja kel on olemas seda tõendavad dokumendid?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui juurdeehituse teinud korteriomanik ei ole nõus hüvitist maksma, on võimalik seda välja nõuda kohtu kaudu. Korteri müügist saadavat tulu, mis tuleneb juurdeehitusest, ei ole võimalik jaotada teiste korteriomanike vahel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas omanikuna on mul õigus lukud lahti murda ja korterisse pääseda, kui kasutusõiguse omanik ei lase mind enam sisse?15.11.2016
Tere,
pärisin korteri ja siis tegin ema mehe kasuks isikliku kasutusõiguse, mis kanti ka kinnisturaamatusse. Nüüd asjad nii kaugel, et ema mees on kõik lukud korteril ära vahetanud ilma minu loata ja mind sinna sisse ei lase, isegi kontrollima, kas korterit kasutatakse heaperemehelikult. Kuigi enne pärimist on mul olnud seal oma tuba koos kõigi oma asjadega ja olen seal alati käinud siis kui ise aga tahtsin, kasvõi öösel. Nüüd on kätte jõudnud talv, mul on kõik talveriided seal, aga minul juurdepääs puudub sinna ja mul on veel palju asju seal mida on vaja aegajalt kasutada ja siis tagasi sinna viia. Enne isikliku kasutusõiguse seadmist toimus kõik asjad sama moodi ja notaris sai kokku lepitud, et korterit kasutatakse täpselt sama moodi edasi nagu varem. Kas on isikliku kasutusõiguse omanikul õigus seda teha ja mind mitte sinna sisse lasta? Kui ma kutsun politsei või lukueksperdi ja lasen ukse avada, kas mul on need õigused kui olen korteriomanik?
pärisin korteri ja siis tegin ema mehe kasuks isikliku kasutusõiguse, mis kanti ka kinnisturaamatusse. Nüüd asjad nii kaugel, et ema mees on kõik lukud korteril ära vahetanud ilma minu loata ja mind sinna sisse ei lase, isegi kontrollima, kas korterit kasutatakse heaperemehelikult. Kuigi enne pärimist on mul olnud seal oma tuba koos kõigi oma asjadega ja olen seal alati käinud siis kui ise aga tahtsin, kasvõi öösel. Nüüd on kätte jõudnud talv, mul on kõik talveriided seal, aga minul juurdepääs puudub sinna ja mul on veel palju asju seal mida on vaja aegajalt kasutada ja siis tagasi sinna viia. Enne isikliku kasutusõiguse seadmist toimus kõik asjad sama moodi ja notaris sai kokku lepitud, et korterit kasutatakse täpselt sama moodi edasi nagu varem. Kas on isikliku kasutusõiguse omanikul õigus seda teha ja mind mitte sinna sisse lasta? Kui ma kutsun politsei või lukueksperdi ja lasen ukse avada, kas mul on need õigused kui olen korteriomanik?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Teie poolt kirjeldatud juhtumid on keerulised ja kaitsevad pigem isikut, kes asja isikliku kasutusõiguse alusel valdab. Põhiseaduse järgi on kodu puutumatu, kuid puutumatuse põhimõttest kõrvalekaldumine on lubatud teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesoleval juhul on Teilt võetud ära Teie korteris olevate asjade valdus omavoliliselt, seega on nende asjade puhul tegemist valduse kaotamisega ning AÕS § 80 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kui isikliku kasutuskorra järgi ei ole Teil õigust asja vallata, siis asjaõigusseaduse § 89 alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.
Võimalused nö terroriseeriva elaniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et korteri vabastamist või asjade väljaandmist tuleb nõuda kohtus. Samuti võib omakohus kaasa tuua kriminaalkaristuse tagajärjed hoopis korteri omanikule endale.
Seega, kui pooled ei suuda olukorda lahendada läbirääkimiste teel, on kõige kindlam viis pöörduda kohtu poole. Selleks, et isikliku kasutusõiguse lõpetamist nõuda, tuleb lähtuda taaskord kokkulepitud isikliku kasutusõiguse tingimustest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas linnas võib tõepoolest trasse ilma eramaa omaniku loata tema maalt läbi vedada?14.11.2016
Lugupeetud Piret Pallo,
Tegemist on eramajaga Pelgulinnas, millel tänava poole ulatub ca 5m aiaga piiramata muru ala. Ca 10 aastat tagasi hommikul avastasime, et keegi on oma suva järgi kopa maasse löönud ja soovinud oma trassi meie maja eest läbi vedada. Maja esine oli rikutud ja palusime, et nad ajaks kohe kraavi kinni ja mingeid kaableid vms asju eramaalt läbi ei veetaks. Ise ei saanud kahjuks kõrvale kontrollima jääda. Nüüd ca 10 aastat hiljem oli meil vaja tellida brigaad, kes vahetaks kanalisatsiooni ja nemad pidid omakorda kohale kutsuma Telia (Elioni), Eesti Gaasi (ja veel kellegi), kes vaataks oma joonistelt järgi ega mingeid kaableid ei läheks kuskilt. Selgub, et eramaad läbivad erinevad kaablid ja trassid, mis ei ole kuidagi (vähemalt kõikide) majaomanikega kooskõlastatud.
Tänu sellele, kui keegi tuleb meie maa peale kaevama, peab iga kord tasuma kolmandatele ettevõtetele tasu selle eest, et tullakse näitama, kus kaablid läbivad. Kas selliseid trasse ei peaks mitte läbi linnatänava planeerima või võib vabalt eramaad läbida ilma loata?
Tänades,
Tegemist on eramajaga Pelgulinnas, millel tänava poole ulatub ca 5m aiaga piiramata muru ala. Ca 10 aastat tagasi hommikul avastasime, et keegi on oma suva järgi kopa maasse löönud ja soovinud oma trassi meie maja eest läbi vedada. Maja esine oli rikutud ja palusime, et nad ajaks kohe kraavi kinni ja mingeid kaableid vms asju eramaalt läbi ei veetaks. Ise ei saanud kahjuks kõrvale kontrollima jääda. Nüüd ca 10 aastat hiljem oli meil vaja tellida brigaad, kes vahetaks kanalisatsiooni ja nemad pidid omakorda kohale kutsuma Telia (Elioni), Eesti Gaasi (ja veel kellegi), kes vaataks oma joonistelt järgi ega mingeid kaableid ei läheks kuskilt. Selgub, et eramaad läbivad erinevad kaablid ja trassid, mis ei ole kuidagi (vähemalt kõikide) majaomanikega kooskõlastatud.
Tänu sellele, kui keegi tuleb meie maa peale kaevama, peab iga kord tasuma kolmandatele ettevõtetele tasu selle eest, et tullakse näitama, kus kaablid läbivad. Kas selliseid trasse ei peaks mitte läbi linnatänava planeerima või võib vabalt eramaad läbida ilma loata?
Tänades,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
AÕS § 158 lg 1 järgi kuuluvad tehnovõrkude ja –rajatiste hulka kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised.
AÕS § 1582 lg 1 järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Tasu saamiseks tuleb esitada AÕS § 1582 lg 2 järgi taotlus tehnovõrgu- või rajatise omanikule. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib AÕS § 1582 lõikes 2 sätestatud taotluse esitada korteriühistu või korteriomandite valitseja. Sellisel juhul makstakse hüvitis korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud vastava hüvitise maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on tõesti nii, et kirjuta notari juures testament valmis ja keegi ei kontrolli, kas sul see kinnisvara vms üldse on?20.10.2016
Kas on tõesti nii, et kirjuta notari juures testament valmis ja keegi ei kontrolli, kas sul see kinnisvara vms üldse on? Üks tuttav tegi testamendi, et maja jääb tütrele ja korter pojale, hiljem ise maad uurides selgus aga, et korter polegi tolle inimese nimel.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Need päringud tehakse aga pärimismenetluse käigus, st kui pärimismenetlus on algatatud, on notaril kohustus õiguseid ja kohustusi kontrollida. Testamendi koostamise puhul ei ole kohustust kontrollida varaliste õiguste kohta.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes ütleb, kas kinnisasja reaalosadeks jagamine on maakorralduslikult ja tehniliselt võimalik?17.10.2016
Tere,
Maja on kaasomandis 3 omaniku vahel. Igal on 1/3 mõttelist osast. Välisvaatest moodustab maja ühe tervikliku. Omanikel on eraldi sissepääsud, mis läbivad ühiskasutusel olevast hoovist. Omanikud soovivad moodustada korteriomandid, kuid Linnaplaneerimisametist sain vastuse, et alguses peab esitama projekteerimistingimused, saama sellele aktsepteerimise Linnavalitsuseameti poolt ja tegema selle alusel korda maja fassaadi kogu ulatuses. Peale seda väljastatakse kasutusluba ja alles peale kasutusloa saamist saab teha korteriomandit. Kas selline korraldus vastab tõele? Lisaks teised kaasomanikud ei ole nõus fassaadi korda tegemisega. Kas maamõõtja oskab vastata, kas tehniliselt on võimalik tekitada 3 korteriomandit?
Maja on kaasomandis 3 omaniku vahel. Igal on 1/3 mõttelist osast. Välisvaatest moodustab maja ühe tervikliku. Omanikel on eraldi sissepääsud, mis läbivad ühiskasutusel olevast hoovist. Omanikud soovivad moodustada korteriomandid, kuid Linnaplaneerimisametist sain vastuse, et alguses peab esitama projekteerimistingimused, saama sellele aktsepteerimise Linnavalitsuseameti poolt ja tegema selle alusel korda maja fassaadi kogu ulatuses. Peale seda väljastatakse kasutusluba ja alles peale kasutusloa saamist saab teha korteriomandit. Kas selline korraldus vastab tõele? Lisaks teised kaasomanikud ei ole nõus fassaadi korda tegemisega. Kas maamõõtja oskab vastata, kas tehniliselt on võimalik tekitada 3 korteriomandit?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Seejärel kontrollib linnavalitsus esitatud dokumentide põhjal, kas korteriomanditeks jagamine on võimalik.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean kaasomanikuna andma nõusoleku teise kaasomaniku soovile ehitada majale juurdeehitis?17.10.2016
Mulle kuulub sugulasega kaasomandis kinnistu (2400m2)koos elamu jms-ga. Minule kuuluv kaasomand on 1/4. Nüüd soovib üks kaasomanik (kellele kuulub 1/2) teha ca 100 m2 ehitisaluse pinnaga hoonele ca 120 m2 ehitusaluse pinnaga juurdeehitise ja küsib minult nõusolekut. Lisaks soovib ta kasutusse võtt olemasoleva hoone pööningu. Mida see minu kui kaasomaniku jaoks tähendab ja kas sellises ulatuses minule piirangute tekitamine eeldaks ka mingit hüvitamist? Lisaks küsiks, kas sellises mastaabis projektile nõusoleku andmise eeldamine on kooskõlas üldiste põhimõtetega, et:
- Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
- Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
- Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
- Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega on mõistlik suuremate projektide puhul kokku leppida kaasomandi kasutuskord, valdamine ja muud tingimused ning see notariaalselt kinnitada.
Kui kokkulepet ei ole, ei tohi kaasomanik asja kasutada nii, et see takistab teiste kaasomanike kasutust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?14.10.2016
1997.a. ostetud garaažiboks vallasvarana lihtkirjaliku lepinguga. Leping pole säilinud. Nüüd soovin garaažiboksi müüa ning selgunud on järgmised asjaolud:
1999.a. moodustatud MTÜ Garaažihooldusühing, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. MTÜ-s on äriregistri andmetel 2 esindusõigusega isikut. Liikmeid pole kirjas. 2003.a. on ehitisregistrisse kantud valla poolt omanikuna samuti MTÜ. Kuidas saan mina oma omandiõigust tõendada?
Olen ma seadusesilmis üldse omanik? Valdaja? Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?
1999.a. moodustatud MTÜ Garaažihooldusühing, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. MTÜ-s on äriregistri andmetel 2 esindusõigusega isikut. Liikmeid pole kirjas. 2003.a. on ehitisregistrisse kantud valla poolt omanikuna samuti MTÜ. Kuidas saan mina oma omandiõigust tõendada?
Olen ma seadusesilmis üldse omanik? Valdaja? Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selleks, et kinnistusraamatu kannet muuta saaks, tuleb Teil tõestada, et olete garaažiboksi tegelik omanik ning et isik, kes on tehinguga omandanud väidetavalt Teie kinnisasja on teinud seda pahausklikult.
AÕS § 95 lg 1 järgi on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega tuleks Teil kindlaks teha, mis viisil on praegune omanik garaažiboksi omandanud.
Hetkel võib Teid käsitleda kui garaažiboksi valdajat ning käsutustehinguid Te teha ei saa. Isik, kes on võõrandanud Teie kinnisasja ilma Teie loata on kohustatud Teile kahju hüvitama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kaasomandis oleva korteri ühel omanikul on õigus ahju kütmise eest teiselt omanikult mingit kompensatsiooni nõuda?13.10.2016
Tere, mul on kaasomandis kahetoaline ahiküttega korter. Kuna üks kaasomanik, kelle toas asub ahjuuks, on tegelenud juba 16 aastat ahju kütmisega, kas tal on teiselt kaasomanikult õigus mingit kompensatsiooni selle eest saada?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ahju kütmine on asja kasutamisega seonduv kulutus, mida tuleb kaasomanikel vastavalt endale kuuluvale osale kanda. Seega kui varasemalt on küttepuude eest tasunud ainult üks kaasomanik, on tal õigus teiselt kaasomanikult nõuda nende hüvitamist vastavalt sellele, kui suur on teisele kaasomanikule kuuluv osa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas poolvennale kinnistut kasutada anda nii, et ta ei saaks seda koormata ega müüa?11.10.2016
Tere. Isa pärandusega kuulub tema talukompleks koos metsa ja maadega tema ainsale lapsele - pojale. Aga sellel pojal on ka poolvend nende ema eelmisest kooselust. Nüüd tahab ka see poolvend sellel talukompleksil ehitada ja askeldada. Pärimisõigusega vend pole selle vastu aga kuidas nüüd toimida, et see poolvend saaks ka mingid õigused sellele, mida ta ehitab. Pärandit jagada pärija ei taha poolvennaga. Kuna kardab, et mis saab tulevikus. Äkki poolvend müüb siis oma osa maha. Aga kindel soov on pärandit hoida ja mitte lasta müüa. Samas ka poolvend tahab saada mingit kindlust, et kui aitab ehitisi korrastada ja juurde ehitada, et tal oleks ka õigus siis seda kasutada. Praegu ta kardab, et teeb kõik korda ja siis viskab vend, õiguslik pärija, ta sealt välja. Kas on mingit võimalust seda lahenda nii, et poolvend saaks seal askeldades ennast kindlalt tunda. Aga samas poleks tal õigust seda müüa, laenude ega hüpoteekidega koormata, või oma lastele ja naisele õigusi üle anda. Äkki on olemas mingi kasutus õigus. Paluks abi.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selleks, et kasutusvaldus tekiks, peab olema sõlmitud asjaõigusleping, mis on notariaalselt kinnitatud AÕS § 203 järgi. VÕS § 215 järgi ei ole kasutusvaldus üleantav, kuid kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Samuti on võimalik seada isiklik kasutusõigus AÕS § 225 lg 1 järgi, millele kohaldatakse kasutusvalduse sätteid, kui kasutusõigus on seotud valdamisega.
AÕS § 88 lg 1 järgi on valdajal õigus nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. AÕS § 88 lg 2 järgi on valdajal õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas seadus sätestab, kui lähedale minu majale tohib naaber oma suuri puid kasvatada, muretsen, kuna puud on mulle ohtlikud?29.09.2016
Minu omandis on õuemaa, mis piirnes naabri põllumaaga, kuhu ta on nüüd kasvatanud metsa. Probleem seisneb selles, et naabri kinnistul kasvavad puud on kohe minu aia ääres ja tormiga murduvad minu aia peale. Ohus on ka maja, sest puude kõrguse kasvades ulatuvad need peagi maja katuseni. Kas kuskil seaduses pole piirangut selle kohta, kui lähedale minu majale tohib ta oma metsa kasvatada? Millised on üldse minu seadusest tulenevad võimalused oma vara kaitsta?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui puude istutamine piiri lähedusse toob kaasa kahjulikud mõjud naaberkinnisasjale, on võimalik nõuda kahjulike mõjude kõrvaldamist vastavalt asjaõigusseaduse §-le 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma mõjutusi, kui need ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee