Liiklusõigus

Tere
Menetluskulude mittetasumine ei mõjuta karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemist. Karistusandmete arhiivi kandmise tähtaja kulgemine algab karistuse ärakandmisest (rahalise karistuse tasumisest, vangistuse ärakandmisest, ÜKT ärategemisest, katseaja möödumisest).

Kindlustusandja otsusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda lepitaja poole. Rohkem infot saate Liikluskindlustuse fondi kodulehelt: https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan

Teine võimalus on esitada kindlustusandja vastu nõue (hagi) kohtusse.

Lepitusmenetlus on kannatanule v kindlustusvõtjale tasuta. Hagimenetluses kohtus tuleb aga arvestada kuludega ja kohtumenetlusega kaasnevate täiendavate kuluriskidega.

Küsimus taandub paljuski sellele, mis on veo eesmärk. Tegevusloakohustusest on vabastatud veosevedu järgmiste tingimuste täitumisel (vabastusi on teisigi, kuid antud juhul ei ole teised vabastused seostatavad konkreetse küsimusega):

Tegevusloa kohustusest on vabastatud veosevedu mootorsõidukitega, kui
i) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja
on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud,
tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud ja
ii) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks ja;
iii) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad
ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad ja;
iv) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud ning
v) selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala;

Teine küsimus seondub sellega, kellena vedajat käsitleda. Asjaolu, et isik ei oma tegevuseks loonud või asutanud äriühingut, ei tähenda, et sellise isiku teatud tegevust ei võiks käsitleda ettevõtlusena. Miks naabrimehe heinapressi on vaja vedada? Kuhu? Mis eesmärgil? Vastused neile küsimustele defineerivad tegevuse vormi. Kui vastustest saab järeldada, et tegemist on ettevõtlusega ja vedu kvalifitseerub veona, mis nõuab tegevusluba, siis on selline vedi vaadeldav tegevusloata veona ja on sellisena keelatud. Vastutusele saab võtta muuhulgas nii sõiduki omanikku kui ka valdajat. Üksnes fakt, et vedu teostav isik ei ole registreeritud veoteenuse osutaja või juriidiline isik, ei pruugi tähendada, et üksnes see asjaolu vabastaks vedaja tegevusloa kohustusest.

Ilma süüdistuse sisu teadmata ja tõendeid uurimata ei ole kahjuks vaidluse perspektiivide kohta hinnangu andmine võimalik. Hankige kohtuvälise menetleja käest väärteotoimiku koopia ja tulge konsultatsioonile. Hindame tõendeid ja kohaldatud karistust ning seejärel saab arvamust avaldada ka kaitsetaktika ning võimaliku kaebuse eduväljavaadete kohta.

Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelised õigused ja kohustused, samuti kahjujuhtumite määratlemine on kokku lepitud kindlustustingimustega. Kindlustusandja otsuse analüüs eeldab konkreetsete tingimuste tõlgendamist, mis omakorda väljub vastused.ee portaali vastuste formaadist.

Samas julgen öelda, et klaasi kahjustumine auto kasutaja enda tegevuse tõttu võib siiski olla käsitletav kindlustusjuhtumina ja kindlustusandja vastupidine otsus on vaieldav. Mitmed kahjujuhtumid võivad olla tingitud sõiduki kasutaja enda hooletuse tõttu (liiklusõnnetus näiteks). Hindamist vajab, kas hooletus oli raske või mitte, kuna paljudel kindlustusseltsidel välistab kindlustusvõtja raske hooletus kahju hüvitamise või annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka antud juhtumis võib tähtsust omada klaasi kahjustamise asjaolud e. kas klaasi kahjustumine oli mõistlikult ette nähtav või mitte. Esimesel juhul võib esineda Teie tegevuses rakse hooletuse element, mis võib mõjutada kindlustusandja täitmise kohustust või selle ulatust, teisel juhul võib aga tegemist olla kokku lepitud kindlustusjuhtumiga, mille aset leidmisel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.

Esmase sammu trahviteate vaidlustamisel peab astuma BOLT. Nimelt tuleb Bolt'il vaidlustada trahviteade väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §s 54'5 sätestatud korras, edastades kaebuses ka Teie, kui Bolt'i andmete järgi sõidukit kasutanud isiku andmed. Seejärel adresseeritakse trahviteade Teile, misjärel on Teil õigus vaidlustada trahviteade, millele järgneb väärteomenetluse uuendamine ja edasine menetlemine üld- või kiirmenetluse korras. Neis menetlusliikides saate esitada enda tõendid ja tõendada, et ei ole isikuks, kes sõidukit juhtis ja väärteo toime pani. Millised on selle õigusvaidluse väljavaated, ei oska ma tõendeid ja asjaolusid sisuliselt analüüsimata öelda, kuid kui eeldada info tõele vastavust, siis võib menetlust lõpetava lahendi saamine olla võimalik.

Ma ei oska küsimusele vastata, kuna ei oma ülevaadet konkreetse autokooli poolt esitatud põhjendustest. Minu teadmiste kohaselt ei peaks olema takistusi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks ja vastava koolituskursuse läbimiseks juhul, kui isikul on eelnevalt olemas C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhiluba. LS § 107 lg 5 ütleb: Kui B-kategooria või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejale on eelnevalt väljastatud C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis väljastatakse talle juhiluba. Seega näeb ka seadus ette olukorra, kus B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust võib ja saab taotleda isik, kellel on varasemalt juba C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Kaaluge pöördumist mõne teise autokooli poole.

Minu teadmiste kohaselt ei tohiks esineda takistust B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks, kui varasemast on olemas C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhiluba. Sätestab ka liiklusseaduse § 107 lg 5, et kui B-kategooria või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejale on eelnevalt väljastatud C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis väljastatakse talle juhiluba. Autokoolide keeldumise hindamiseks oleks vaja teada, millega nad põhjendavad inimese koolituskursusele mitte vastuvõtmist.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 3 kohaselt on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine.

See, kas inimeste sõidutamist saab pidada taksoveoks või mitte, sõltub asjaoludest, mh sellest, millisena käsitleda sõitjate veo eesmärki. Üheltpoolt võib ka kütusekulu kompenseerimise soov olla vaadeldav tulu teenimise soovina, kuna säästate sõitjate arvelt enda kulu kütusele. Teiselt poolt omab tähtsust see, kas tegemist on ühekordse või süstemaatilise tegevusega. Esimesel juhul ei pruugi veo käsitlemine taksoveona olla korrektne.

Küsimuses esitatud andmed ei ole ammendava vastuse andmiseks piisavad. Soomes (aga ka mistahes teises EL liikmesriigis) välja antud juhiloa kehtivuse eelduseks on, et juhiloa omaniku alaline elukoht juhiloa saamise ajal asus juhiloa väljastanud riigis. Liiklusseadus sätestab võimaluse, et Transpordiamet võib EL liikmesriigis välja antud juhiloa tunnustamisest keelduda, kui teise Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Sellisel juhul saab juhiloa vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Alalise elukohana liiklusseaduse tähenduses käsitletakse kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.

Kui on tõendatav, et alaline elukoht oli juhiloa saamise ajal Soomes, siis kehtib selline juhiluba Eestis kuni juhiloale märgitud kehtivusaja lõpuni või 18.jaanuarini, 2033.a, kui juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 15 aastat (LS § 99 lg 5). Seega ei ole sisuliselt kiiret vajadust Soome juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu. Seda siis eelpoolmärgitust siiski tingimusel, et alaline elukoht oli juhiloa saamise hetkel Soomes LS § 100 lg 2 tähenduses.