Liiklusõigus

Jagatud vastutuse puhul hüvitatakse kahjustatud sõiduki omanikule kahju proportsionaalselt vastavalt juhtide vahel vastutuse jagunemise määrale. Kui kokku põrkavad kaks tagurdavat sõidukit, siis üldreegel kipubki olema selline, et vastutavaks peetakse mõlema sõiduki juhte. lahendus võib olla erinev sellisel juhul, kui ühe eelnevalt tagurdanud sõiduki juht jääb enne kokkupõrget seisma, kuid teine ei jää. Siinkohal omab siiski tähtsust, millal seisma jäänud sõiduk seisma jäi ja kaua see juba seisis. Näiteks vahetult enne kokkupõrget seiskunud sõiduki puhul ei pruugi kontakti hetkel seismise fakt olulist rolli mängida. Kui aga sõiduk seisis juba "mõnda aega", mis oli piisav selleks, et ka teise sõiduki juhil oli samuti võimalus oma sõiduk peatada, siis omab seismise fakt tähtsust ja kallutada vastutuse ka täielikult mitte seisma jäänud juhile. Kui kaua üks sõiduk seista võis ja kas see aeg oli piisav, et vastutavaks lugeda üksnes liikunud sõiduki juhti, sõltub tõenditest. Kui seismise aega tõendada ei õnnestu, jääb ilmselt kehtima segavastutus, milleks sageli on võrdne vastutus (50%-50%). See tähendab, et kummalegi kahjustatud sõiduki omanikule hüvitatakse 50% sõidukile tekitatud kahjust.

Kui kindlustus on aga kahju hüvitamisest keeldunud täielikult, siis tuleb sellekohast otsust analüüsida ja aru saada, milliste argumentide ja põhjendustega kindlustus sellise otsuseni jõudis. Kui kindlustuse otsus tundub ebaõige, on võimalik neile esitada pretensioon, esitada lepitusavaldus Eesti Liikluskindlustuse Fondile või esitada kindlustusandja vastu hagi kohtusse.