Lepinguõigus

Tere,

Teie poolt antud info on pealiskaudne, seega ei ole mul võimalik anda ka täpse vastuse.

Esmajoones tuleb tuvastada, millistes kinnisasja omadustes olete kokku leppinud. Kui kinnisasja konkreetse asja, näiteks sanitaar- ja kanalisatsiooni omadustes eraldi kokku ei lepitud, tuleb vaadata, kas need asjad vastavad nende kasutusotstarbele ja on vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohtu hinnangul varjatud puuduseks võib pidada seda, mis keskmisele kvaliteedile ei vasta. Peab ka arvestama sellega, et kas ostja pidi ühest või teisest puudusest juba lepingu sõlmimisel teadlik olema või mitte.

Samuti tuleb vaadata ka lepingu sisu, sest müüja võib olla oma vastutuse varjatud puuduste eest välistanud. Lepinguga tutvumata on raske seda öelda. Samas ei saa müüja tugineda teadlikkusele või vastutuse piiramisele, kui müüja ise oleks pidanud olema teadlik, kui ostjat ei tevitanud.

Seaduses ei ole üheselt sätestatud, mis on varjatud vead ning milliste varjatud puuduste puhul konkreetselt on ostjal õigus nõudmisi esitada. Selgelt vastutab aga müüja selle ohutuse ja turvalisuse eest. Tüüpilised vead või varjatud puudused kinnisvaratehingu juures on enamasti elektri- ja küttesüsteemiga seonduvad, aga ka ebapiisav seinade soojustus, kahjustatud kandekonstruktsioonid, mittetoimiv ühistu või selle võlad, muinsuskaitselised piirangud jne.

Kui te nõuate müüjalt puuduse likvideerimist ja müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võite puuduse ise parandada või tellida paranduse spetsialistilt ning pärast kulutuste katmist nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kui müüja keeldub hiljem kulutuste hüvitamisest, on ostjal õigus pöörduda nende väljamõistmiseks kohtusse. Õiguskaitsevahendeiks on veel ostuhinna alandamine.

Alternatiivina eelmisele lahendusele, mil te ise kõrvaldate puuduse, on teil õigus kasutada ka lepingust taganemise õigust. Kui ilmneb, et müüja on lepingut rikkunud ja te olete sellest müüjat teavitanud ning asja parandamine või asendamine pole objektiivselt võimalik või lihtsalt ebaõnnestub või kui müüja keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle asja mittevastavusest teatamist, on tegemist temapoolse olulise rikkumisega. Selleks peab ostja esitama müüjale lepingust taganemise avalduse. Riigikohtu hinnangul tuleks üldjuhul juhinduda taganemisavalduse esitamisel kuue kuulisest tähtajast (analoogselt lepingu tühistamisega pettusest või eksimusest tulenevalt) lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja kriteeriumi hindamisel.

Uuele hoonele aga kehtib kaheaastane garantii ja puuduse likvideerimise eest vastutab asja müünud ettevõtja.

Tere,

Teie kirjast ei selgu, mis rollis olete lepingulistes suhetes, kas rentniku (kes võtab rendile) või rendileandja (kes annab rendile) rollis ning kas küsimus puudutab maaomaniku tundmist või temaga asja kooskõlastamist (nõusoleku saamist). Seega arvestage, et vastus on antud Teie küsimusele ehk piiratud info põhjal.
Vastates Teie küsimusele aga, rentnik võib rendileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allrendile. Seega ei või edasi rendile anda ilma maaomaniku nõusolekuta.
Juhul kui teil tekkivad mingeid täpsustavaid küsimusi palun pöörduge julgelt meie büroo poole.

Tere,
Sellisel juhul saab sõlmida tasuta kasutusse andmise leping (VÕS § 389).
Juhul kui vajate abi nimetatud lepingu koostamisel, palun julgelt pöörduge meie poole.
Üürileping eeldab tasu maksmist. Võib ka üürilepinguks nimetada, kuid leping hinnatakse selle sisu, mitte nime, järgi.

Tere,
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 270 järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega ei arvestata tähtaega alates kinkelepingu sõlmimisest.
Kinkelepingust taganemiseks piisab lihtkirjalikust taganemisavaldusest. Soovitatav on aga saata vastava avalduse nii (nt tähitud kirjaga või allkirja vastu, tunnistajatega), et oleks hilisema vaidluse korral taganemise fakti (avalduse kättesaamise) ning selle õigeaegsust ja kehtivust lihtsam tõendada.

Tere,
Antud juhul tuleb saavutada kokkuleppet. Seda ka hindamise osas, kui pool või pooled peavad hindamise läbiviimist vajalikuks.
Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (§ 76 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (§ 77 lg 2).

Tere,
Vastus on antud lepinguga tutvumata ja üksnes Teie poolt antud info põhjal.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lõike 1 järgi asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Korteri oluliseks osaks on näiteks selle uksed, aknad, torustikud, ahjud, elektrijuhtmed jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga iseenesest mõistetavalt ülevõtjale üle ja lepingusse ei pea nende üleminekut eraldi kirja panema.
TsÜS § 57 lõike 1 järgi päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Korteri päraldiseks on näiteks sisseehitatud köögimööbel, kraanikauss, wc-pott, vann jms. Korteri üleandmisel lähevad need koos korteriga ülevõtjale üle, kui lepinguga ei lepita kokku teisiti. Tihedalt tekib vaidlusi, kas on tegemist päraldisega köögimööbli näol. Seetõttu on mõistlik lepingus korteriga koos üle antavad vallasasjad eraldi kirja panna. Need asjad, mis väljuvad eelnimatatud asja esemete liigide ringist võivad kindlasti kuuluda jagamisele pärijate vahel (ehted, masinad).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 262 järgi kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui Teile ei ole määratud kogu kinkija vara, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata Teid oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Vastasel juhul tegemist on testamendiga. Olenevalt sellest saate kas kõik või üksnes osa hüvedest. Kui hüve on Teile määratud, siis ilmselge, et üksnes Teil on õigus asjale.

Tere,
Sellisel juhul saab sõlmida tasuta kasutusse andmise leping (VÕS § 389).
Juhul kui vajate abi nimetatud lepingu koostamisel, palun julgelt pöörduge meie poole.

Tere,
Sel juhul oleks tarvis sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise leping notari juures.

Tere,
Kui olite käendajaks auto ostul ehk sõlmisite käenduslepingu, siis peab Teil leping või selle koopia olemas olema.
Siiski juhul, kui lepingut Teil käes ei ole, peate hilistama võlausaldajale ja nõudma lepingut. Võlausaldaja peab esitama tema nõude aluseks oleva lepingu võlgnikule, antud juhul käendajale ehk Teile.
Kui olete võlga maksnud, siis tekib Teil põhivõlgniku vastu regressinõude õigus ehk saate makstud summad temalt välja nõuda.

Tere,
Kahjuks, sellist taganemist teha ei ole Teil võimalik. Selleks, et see vara läheks edasi poja lastele, tuleb enne läbi teha ka pärimismenetlus.