Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millele peaksin tähelepanu pöörama, kui soovin üle võtta toitlustusasutuse rendilepingu?05.06.2018

Tere, hetkel tegutsev ettevõte soovib müüa rendilepingut, mis on sõlmitud 10 aastaks. Kas mul, kui osta soovijal, on õigus eelnevalt tutvuda selle rendilepingu sisuga? Kas ruumide rendileandja võib lepingu tingimusi muuta seoses uue rentnikuga? Millele tuleks veel tähelepanu pöörata rendilepingu ülevõtmisel?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
nimetatud küsimuste vastamiseks ongi vaja lepinguga tutvuda. Millised õigused on rendileandjal tuleneb just rendilepingust. Teil on õigus tutvuda lepinguga, kui rendileandja annab teile sellise õiguse ning kui temal endal on allrendilepingu sõlmimiseks õigus omanikult.
Ülevõtmisel peab tähelepanu pöörata lepingu sisule, lepingu esemeks oleva asja koosseisule ja seisundile.
 

Küsimus: Kas teised lapsed saavad ema tehtud kinkelepingu vaidlustada?05.06.2018

Tere!
Minu abikaasa ema tegi kinkelepingu oma maja ja maa kohta noorima tütre lapse nimele. Ta oli 86-aastane, raskelt haige ja ei mõelnud enam selgelt. Tal oli tol ajal elus veel peale noorema tütre, kes tõi koju notari, neli täiskasvanud last. Kedagi toimingust ei informeeritud ei ema eluajal ega ka pärast ema surma. Alles peale tema surma, selgus maja saatus. Maja müüdi võlgade katteks. Praeguseks on maja vahetanud mitu omanikku. Minu abikaasa ehitas seda maja koos vennaga ja omas majas ka sissekirjutust. Enne maja müüki saadeti omavalitsusest teade, et ta kirjutati tagaselja välja. Kas minu abikaasa ja tema teiste sugulastega toimiti õigesti? Tehingud tehti tõenäoliselt enne 2012. aastat. Sugulased katkestasid suhted pere noorima tütre ja tema tütrega kui selgus, kuidas vanalt ja haigelt emalt maja välja peteti.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Kui tehingu juures oli notar, siis tema oleks pidanud kontrollima isiku teovõimelisust. Kui notar on tuvastanud, et isik mõistis oma tegevusi, siis tehing on õiguspärane ja ei saa olla vaidlustatud üldjuhul.
Samas, kui olete võimeline tõendama notari pahatahtlikkust, siis võib teoreetiliselt tema vastu hagi esitada.
Pettuse mõiste on toodud siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para94 ja antud olukord ei vasta sellele mõistele. Lisaks sellele, tõhistamisajad on juba möödunud: https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017021#para99
 

Küsimus: Kui valdus on kinkija ja kingisaaja kaasomand, kas siis on kinkijal õigus taganeda lepingust?05.06.2018

Tere!
Küsimus seoses kinkelepinguga. Uurisin võlaõigusseadusest kinkelepingust taganemise korda ning §270 lg 1 sätestab, et kinkija võib taganeda ühe aasta jooksul alates ajast mil ta sai oma taganemisõigusest teada. Kas peale selle puudub kinkijal taganemisõigus ja kingisaaja on täieõiguslik omanik? (Arvestades, et kinkija ei heida ette §267 lg 1-3 toodud põhjuseid). Kui valdus on kinkija ja kingisaaja kaasomand, kas siis on kinkijal õigus taganeda lepingust?

Lugupidamisega

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Teie poolt nimetatu tähtaja möödumisel taganemisõigus lõpeb.
Kaasomand kinkija ja kingisaaja suhet otseselt ei mõjuta.
Taganemisalused on toodud § 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist
Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse;
4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi;
5) kingisaaja sureb.
Seega asi sõltub ka lepingu sisust ja poolte käitumisest.
 

Küsimus: Mis leping sõlmida, kui soovime, et restorani juhiks teine juriidiline isik?05.06.2018

Tere,
Meil on restoran ning me soovime, et teine juriidiline isik (kellel on oma kohvik) tegeleks restorani juhtimisega. Töötajad jäävad, menüü jääb, kuid nad saaksid lepingu alusel teha menüüs muudatusi, saaksid teha parendusi restoranis. Sellisel juhul teeksime töötajatele töölepingud ümber teise juriidilise isiku nimele? Muud tingimused saavad olla lisatud, kuid oluline on kasumi jaotus ja selle lepingu nimetus/ sisu. Kas restorani juhtimiseks on mõistlik teha käsundusleping? Kas on veel midagi tähtsat, millega peab arvestama?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
konsultatsiooni saamiseks (tähtsate asjade üürimiseks) palun pöörduge meie büroo poole.
Antud juhul, ma arvan, lepingu sobivuse üle tuleb otsustada tulenevalt poolte poolt loodud eeldustest. Mille j.i. nimele jäävad töötajad on ka erladi kokkuleppe küsimus ja see sõltub kokkuleppe sisust (milles see juhtimine seisneb, mis ulatuses neil on ligipääs tööprotsessile, mida tähendab juhtimine just teie kokkuleppe järgi) ja vormist.
 

Küsimus: Kas tulenevalt Võlaõigusseadusest on mul töövõtjalt lepingu rikkumise eest õigus nõuda kahjude hüvitamist?05.06.2018

Kui sõlmisin töövõtulepingu ettevõttega müüritööde teostamiseks, aga kokkulepitud ajal ettevõte objektile ei ilmunud ega vasta ka sõnumitele ja kõnedele, siis kas tulenevalt Võlaõigusseadusest on mul lepingu rikkumise eest õigus nõuda kahjude hüvitamist? Ettemaksu maksnud ei ole ja
leppetrahvi kohta eraldi punkt lepingus puudub. Samas minu kulu uue töö teostaja leidmiseks on põhjustatud töövõtja lepingu rikkumisest.
Võimalusel viide konkreetsele §-le.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske öelda, aga üldjuhul ma ei näe siin alust kahju hüvitamise nõudmiseks.
Üldjuhul kahju hüvitamist võib nõuda töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul või sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt.
Antud juhul puudub töövõtja aktiivne tegevus, mis tooks kaasa vastava kahju. Tema soovi puudus töö tegemiseks ei saa olla kahju hüvitamise aluseks.
 

Küsimus: Kas tähtajalist maa rendilepingut saab enne tähtaega lõpetada, sest rendi hind on liiga väike?07.02.2018

Tere
Maa rendileping on sõlmitud 10 aastaks ja lõppeb aastal 2022. Lepingus on maa rendi hinnaks märgitud 15€ hektar, mis on hetke hinnataseme juures vähe. Kuidas on võimalik rendilepingut ennetähtaegselt lõpetada või rendi hinda tõsta.
Sõlmitud lepingus on punktid:
Käesoleva lepingu tingimuste muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Käesoleva lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.
Rendile andjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Suured tänud vastamast.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on rida spetsiifilisi aluseid täiendavalt VÕS § 314-319 toodutele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122017008#para314) - VÕS § 349 lg 2 (rentnik ei taasta tavapärast majandamisviisi), põllumajandusliku rendilepingu puhul rentniku töövõimetus (VÕS § 355) või surm (VÕS § 356). Põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine peab kehtivuseks olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 354), sisunõudeid sellisele ülesütlemise teatele VÕS ei sätesta.
Teie olukorras võib teoreetiliselt tugineda lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122017008#para97), aga see sõltub paljuski olemasolevatest asjaoludest ja lepingu sisust, mida mul ei ole võimalik kontrollida. Üldjuhul rendi tõstmise soov ei ole lepingu ülesütlemise aluseks või selle lepingu tingimuste muutmiseks, kui selles ei ole lepingus kokku lepitud.
 

Küsimus: Millise lepingu peaks sõlmima, et venna osa korterist saaks minule, kuna mina tasun liisingumakseid?26.01.2018

Mul on 30-aastaks sõlmitud kodulaenuleping (pangaga) ja korter on automaatselt kaasomandis minu vennaga (sest tema on laenu kaastaotleja). Korteri eest tasun laenu 100% ulatuses mina ja vend korterile ei pretendeeri. Kui aga vend peaks kaotama elu, siis pärib ju automaatselt tema osa, järeltulija (tütar). Siinkohal on mu küsimus: Millise lepingu täpsemalt peaks sõlmima, et kui laenu summa saab tasutud, siis korter jääks ainuisikuliselt minule? Kas piisab ainult notarisse pöördumisest ja nad tegelevad ise lepingu koostamisega, või on olemas mingi konkreetne lepingu vorm?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Peaks korterit ümbervormistama juba praegu, vastasel juhul olete mõlemad selle korteri omanikud, olenemata sellest, kes laenu maksab. Lepinguks võib olla tavaline ostu-müügileping. Hind saaks olla üsna formaalne, sest kui kortner on hüpoteegiga koormatud, siis ei pruugi selle hind koos kohustustega suur olla. Lisaks oleks võimalik Teie poolt tasutud launumakseid tasaarvestada. Küsimuse saab aga reguleerida üksnes panga osalusel ja nõusolekul. Tuleb esmalt muuta laenulepingut, seejärel müüa vennale kuuluvat kaasomani osa Teile.
 

Küsimus: Kas saan ilma notariaalse volituseta volitada oma tütart minu korterit välja üürima, kuna ise ei ela Eestis?26.01.2018

Kas saan volitada oma tütart väljaüürima minu korterit ilma notariaalse volituseta? Ehk siis kirjutan vabas vormis volituse? Ei ela ise Eestis.

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Jah. Kui üürileping on lihtkirjalik, siis saab seda sõlmida ka lihtkirjaliku volikirja alusel.
 

Küsimus: Kas pärast lepingu lõpetamist saab veel lepingueseme asjus trahve jms määrata?19.01.2018

Tere
Makseraskustesse sattudes ütles pank üles liisingulepingu. Kas peale lepingu ülesütlemist on pangal õigus esitada nö leppetrahvi liikluskindlustuse poliisi edastamise jätmise eest? Kui leping on lõpetatud, siis ei tohiks sellele lepinguesemele enam olla võimalik trahve jms määrata?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raske täpselt vastata.
Eeldan, et kui leppetrahvi maksmise aluseks olev lepingu rikkumine on tekkinud lepingu kehtivuse ajal, siis panganõue on põhjendatud.
 

Küsimus: Kas korteriomanikul on õigus jätta tagasi maksmata tagatisraha, kui olen alla 6 kuu üürnik olnud?12.01.2018

Kas korteri omanikul on õigus mitte tagatisrahasi tagasi maksta kui olen olnud üüriline alla kuue kuu. Olen seal septembrist saati eelmisest aastast ja nüüd veebruaris anna korteri ära, et see kuu kolin välja. Omanik ütleb et tagatisrahasi ei makstagi tagasi. Selle tagatisrahaga ju tasaarveldatakse viimase kuu üür ja maksud, mis üle jääb maksab ta ju tagasi?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Lepinguga tutvumata on raska täpset vastust anda. Mulle ei ole teada, millistes tingimustes olite kokku leppinud. Samas eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
Eluruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
Seega saab üürileandja tagatisraha endale jätta üksnes juhul, kui olete andnud nõusoleku tasaarvestuse tegemiseks ning ülejäänud raha peab ta tagasi andma.