Lepinguõigus

Tere,

Üldjuhul üürilepingu ülesütlemisest peab teavitama 3 kuud ette. Erakorralise lepingu ülesütlemise korral te ei pea üldse ette teavitama. Võlaõigusseaduse § 314 lg 1 järgi erakorraline ülesütlemine on õigustatud kui üürnik ei saa asja üürileandjalt tuleneval põhjusel kasutada. Antud juhul korteri kasutamine ei olnud takistatud ja rahutused naabrite vahel ei olnud üürileandjalt tulenev asjaolu. Seega erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole põhjust.
Võlaõigusseaduse § 308 lg-s 2 on märgitud, et üürileandja peab tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi. Käesoleval juhul ei ole järgitud etteteatamise tähtaeg ja üürileandja tõepoolest võib nõuda ühe kuu üürisummat. Ülejäänud kahe kuu üüri peab üüriandja Teile tagastama kui korteril ei esine puudust, mille peale võiks tagatisraha kasutada puudusega tekkida võivate nõuete tagamiseks.

Tere,

Jah. Korteriomandi võõrandamisel täite- ja pankrotimenetluses omandaja ei vastuta kortetiühistu ees korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest.

Tere,

Võlaõigusseaduse § 308 lg 2 kohaselt tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Lõige 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega kui üürileandjal ei ole nõudeid üürniku vastu, ei näe ma alust, miks ta võiks tagatisraha kinni pidada.
Õiguste kaitsmiseks võiks pöörduda Üürikomisjoni poole: https://www.tallinn.ee/est/Nouded-uurivaidluse-lahendamiseks-esitatavale-avaldusele

Tere,
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, mis asjaga on tegemist.
Kinnisvara lihtkirjaliku lepingu alusel kinkida ei saa. Kinkelepinguid tuleb kindlasti sõlmida notari juures, sest ilma juriidilise tõestamiseta on kinkeleping kehtetu.

Tere,
Kui üürilepingus on sätestatud üüri perioodiline suurenemine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele, siis suureneb üür igal lepingu sõlmimisele järgneval 12-ndal kalendrikuul. Aluseks on alati eelnenud aasta üüri suurus.
Üüri suurenemisest on üürileandja kohustatud üüri suurenemisele eelneval kuul üürnikule esitataval arvel teatama, näidates ära uue üüri suuruse. Kui üürileandja ei teata üüri suurendamisest ette, siis seda ei saa teha tagasiulatuvalt.

Tere,

Kahjuks, seaduse järgi see, et korter on müügis, ei ole mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna see ei takista korteri kasutamist. Seega see on korraline ülesütlemine ja Võlaõigusseaduse § 312 järgi tähtajatu üürilepingu saab üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
Mis puudutab tagatisraha: Võlaõigusseaduse § 308 lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. See tähendab, et Teil on nõudeõigus tagatisraha suhtes alles peale 5 kuu möödumist.

Tere,

Vabariigi Valitsuse määrus nr 426 20.12.2002 reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad. Määruse kohaselt hüvitise maksmise oluliseks tingimuseks on see, et sõiduauto on töötaja isiklikus omandis või töötaja kasutab sõiduautot liisingulepingu alusel. Seega tööandjal on õigus nõuda liisingulepingu esitamist selleks, et tuvastada, et auto kuulub Teile.

Tere,
peab tõdema, et küsimus on esitatud segaselt. Ei ole arusaadav, kas tegemist on töövõtuga või töölepinguga (tähtajaline).
Üldjuhul aga, teil on õigus nõuda viivist kui teine pool viivitab oma kohustuse täitmisega.
Teise küsimuse puhul jääb arusaamatuks, mida te silmas peate, aga kindlalt võib väita, et teie poolt toodud regulatsiooni kuskil ei ole kehtestatud.

Tere,
Lepingu koostamise teenuse saamiseks palun pöörduge meie büroo poole. Seda kahjuks vastamise vormis ma teile pakkuda ei saa.
Üldjuhul teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega peab isikul olema volitus korteri üürile andmiseks omanikult, vastasel juhul osutub leping tühiseks, algusest peale kehtetuks.

Tere,
VÕS i § 294 sätestab dispositiivse eelduse, mille kohaselt tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist juhul, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi ja kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui teil puudub vastav kokkuleppe, et lepingu lõppemisel peab üürnik maksma leppetrahvina üüri kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni, siis lepingu lõppemisel ei ole teil õigust temalt üüri edasiulatuvalt nõuda.
VÕS i § 334 lõike 4 kohaselt oleks tühine ka kokkulepe, millega üürnik kohustub näiteks tähtajalise üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel maksma üüri veel kokkulepitud aja eest, mil ta üüritud asja ei kasuta või jääb tagatisraha sellisel juhul üürileandjale.
Samas ei ole sellisel juhul välistatud üürniku kahjuhüvitisnõue, mis võiks seisneda saamata jäänud üüritasu summas vms kahjunõue. Samas ei pruugi see olla õigstatud perioodi eest, mil leiate endale uut üürnikku.
Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on üürnikupoolne üürilepingu rikkumine. VÕS i § 276 lõikest 2 tuleneb üürileandja üks põhikohustustest kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. See kohustus on jõus kogu üürilepingu kehtivuse aja vältel. Kahju tekkimist saab hinnata, kui kõrvutada olukorda, mis oleks valitsenud siis, kui asi oleks olnud lepingujärgses seisundis, olukorraga, mis tegelikult valitses. Üürnik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu asjaolude tõttu. Kahju hüvitamist reguleerivad VÕS i üldosa vastavad sätted.