Õigus

Tere. Konkreetset liiklussituatsiooni ja liikluskorraldust nägemata ei julge lõplikku ja ühest vastust anda. Tavaliselt kehtestatakse erand keelumärgist sama keelumärgi alla paigaldatud lisatahvliga. Kui sellist erandit (näiteks lisatahvel "välja arvatud" või lisatahvliga kehtestatud subjektide ring või parkimise ajalimiit) kehtestatud ei ole, siis tuleb pigem tõdeda, et tegemist on teemärgise ja liiklusmärgi vastuoluga. Liiklusseaduse § 14 lg 5 kohaselt tuleb teemärgise ja liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda liiklusmärgi nõudest. Seega sellisel juhul ei anna teekattele märgitud parkimiskohad õigust parkimiseks.

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa ei ole nõus andma oma nõusolekut, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole - vast õnnestub nõusoleku andmises kokkuleppele jõuda lastekaitsetöötaja vahendusel. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil üksmeelt saavutada ei õnnestu, tuleb vastava otsustusõiguse saamiseks paraku kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Asjaolu, et poeg on oma elukoha registreerinud Teile kuuluvas korteris (nn sissekirjutus), ei muuda korteri omandiõigust - Teie olete korteri ainuomanik. Korteri omanikuna on Teil õigus seda igal ajal müüa, samuti üürida ja hüpoteegiga koormata.

Parimates soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, korterelamu vee- ja kanalisatsioonitorustik on tervikuna kaasomandi ese ning selle eest vastutab korteriühistu. Teisisõnu teevad sellega seotud otsuseid ja kannavad kulusid korteriomanikud ühiselt. Korteriomanikule kaasomandi esemest tekkiva kahju osas on olukord (tänu Riigikohtu praktikale) veelgi selgem, kuna siin lasub korteriühistul riskivastutus, ning ta peab kahju tuleb hüvitama sõltumata sellest, kas korteriühistu on kahju tekkimises süüdi või mitte. Soovitan tutvuda ka Riigikohtu 19.märts 2019.a lahendiga nr 2-18.13649/57.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere!

Täisealise, õppiva lapse õigus ülalpidamisele oleneb tema abivajadusest - see tähendab seda, et kui laps on suuteline enda teenitud vahenditest oma ülalpidamiskulud ise kandma, ei ole tal alust nõuda vanematelt ülalpidamist.

Kui täisealine, õppiv laps käib küll tööl, aga enda ülalpidamisega täies ulatuses ise hakkama ei saa, on tal õigus nõuda vanematelt ülalpidamist selles osas, mida ta ise katta ei suuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui olete abielu ajal abikaasale lahusvarana kuulunud maja ühiselt parendanud ja selle väärtus on selle tulemusel märkimisväärselt kasvanud, võiks Teil sellest tulenevalt olla abikaasa vastu hüvitise nõue. Ühisvarana võiks olla käsitletav see rahaline väärtus, mille võrra on maja väärtus kasvanud teie ühise töö ja panuse tulemusel. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades. Vastavate asjaolude tõendamine on keerukas, seega võimalusel üritage omavahel kokkuleppele jõuda ja kohtumenetlust vältida.

Nii hüvitise maksmise, autode kui ka ettevõtte jagamise osas saate sõlmida notari juures ühisvara jagamise lepingu. Ühisvara jagatakse omavahel kokkuleppel, siin ei ole otseseid reegleid - näiteks saab üks abikaasa nii ettevõtte kui ka autod endale ja maksab teisele abikaasale selle eest hüvitist või saab üks abikaasa ühe auto, teine abikaasa teise auto ja ettevõtte ning maksab viimase endale saamise eest hüvitist. Kokkuleppele jõudes ei pea jagama ühisvara võrdsetes osades. Kui kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik mõlemal abikaasal ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda (kohus jagab ühisvara abikaasade vahel juba võrdsetes osades).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Enne töölepingu sõlmimist räägivad töötaja ja tööandja läbi töötingimustes. Oluline töölepingu tingimus on muuhulgas töötamise asukoht. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö tegemise kohta. TLS § 20 kohaselt lepitakse töötegemise kohana kokku koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid võib kokku leppida ka konkreetse aadressi, kus töötaja tööle asub.

TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töölepingus kokkulepitud töötamise asukoht muutub, on vaja mõlema poole nõusolekut.

TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Seega juhul, kui tööandjal ei ole enam kokkulepitud tingimustel (sh kokkulepitud asukohas) tööd enam anda, võib tekkida tööandjal õigus töötaja koondada.

Olukorda, kus tööandja asukoht on muutunud, on analüüsinud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-65-17. Lahendi punktis 14 on selgitatud, et kuigi TLS § 20 võimaldab leppida töö tegemise kohas kokku aadressi täpsusega, peavad pooled töö tegemise koha kokkuleppimisel lähtuma nende vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. Punktis 15 on täpsustatud, et kokkulepitud asukoha tõlgendamiseks peab tegema kindlaks poolte ühise tahte töölepingu sõlmimisel või kui seda ei saa kindlaks teha, siis lähtuma mõistliku isiku arusaamisest ning arvestama nii töölepingu olemust ja eesmärki kui ka töölepingu teisi tingimusi. Antud kaasuses muutus töö tegemise asukoht 300 meetrit ning uude kohta tööle asumine ei suurendanud märkimisväärselt töötaja tööle minekuks kuluvat aega ega tööl käimisega seotud kulusid.

Seega olukorras, kus muutub töölepingus kokkulepitud töötamise asukoht, on tööandjal õigus töötaja koondada juhul, kui asukoha muutumine halvendab mõistliku isiku arusaamise kohaselt märkimisväärselt töötaja tööl käimist (suureneb töötaja aja- ja/või rahaline kulu).

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastates Teie pöördumisele lähtume eeldusest, et olete tööandjaga kokku leppinud, et töösuhtele rakendub Eesti töölepingu seadus.

Töölepingu seaduse § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Teie töötasu arvestus on tunnitasu põhine, seega peab tööandja tagama Teile igas kuus Teie tööajanormi kohased töötunnid. Kuna töötate täistööajaga, siis iga kuu tööajanormi leiate kui korrutate kuu kalendaarsete tööpäevade arvu kaheksaga.
Jaanuaris 2024 oli 22 kalendaarset tööpäeva, seega 22 x 8 = 176 normtundi.

Kui tööandja Teile tööd ei andnud, siis peab ta maksma Teile Teie keskmist tunnitasu 176 tunni eest.
Keskmise tunnitasu väljaarvutamiseks leiate juhised siit: https://tooelu.ee/et/176/keskmise-tootasu-arvutamine#koolitus-tls-ss-28-too-mitte-andmine-tls-ss-35-mittetootamine-takistuse-korral-tls-ss-38

Tööandjal puudub õigus ilma töötaja nõusolekuta teha tasaarveldusi töötaja töötasust. Töölepingu seaduse § 78 lg 1 ütleb, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Seega, kui tööandja ei ole küsinud ja Teie ei ole andud nõusolekut töötasust tasaarveldust teha, siis peab tööandja Teile välja maksma kogu teenitud töötasu.

Eelnevast tulenevalt võib Teil olla tööandja vastu töötasu nõue. Nõudke töötasu esmalt tööandjalt. Kui tööandja tasu ei maksa, saate pöörduda töövaidlusorgani (töövaidluskomisjon või kohus) poole.
Töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks vajaliku info leiate siit https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidlusavalduse-taitmine
Nõude puhul on oluline, et arvutate välja nõutava summa https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tootasu-nouded

Lisaks on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi brutosummalt vastavalt võlaõigusseaduse §-des 94 ja § 113 sätestatule. Viivise määraks on alates 1. jaanuarist 2024 12,5% aastas (s.o 0,0342% päevas). Viivise arvutamisel on abiks viivisekalkulaator, mille leiate aadressil:
https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere
Paraku ongi erinevate riikide puhul halduspraktika erinev - mõned saadavad karistusinfo isiku elukohariiki kohe, teised ei saada üldse. Kuidas Poolas sellega lood on, jään vastuse võlgu, kuna kogemus selles osas puudub.

Tänane loogika on selles, et EL liikmesriigis kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei laiene automaatselt teistesse liikmesriikidesse, vaid teeb seda üksnes siis, kui liikmesriigis on vastav tagajärg ette nähtud. Nagu näiteks Eestis LS § 125 lg 2. See norm ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samas pole selle normi nn "vettpidavust" minu teada veel kohtus järgi proovitud.

Tere, kui haldusfirma korteriühistu soovile vastu ei tule, siis tasub kaaluda koostöö lõpetamist. Teine võimalus on paluda poliisi esitamist kindlustusseltsi käest.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit