Õigus

Tere!

Lapse isal on seadusest tulenev õigus oma lapsega suhelda, seda keelata ei saa ega tohi. Küll aga tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel alati arvestada lapse huvidega ja Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleb kohtumistega alustada kindlasti tasapisi, esialgu ilmselt oleks põhjendatud ka Teie juuresolek isa ja lapse kohtumistel.

Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tasub abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes proovib teid kokkuleppele suunata ja vajadusel selgitab, milline suhtlemiskord vastab enim lapse huvidele. Mõningatel juhtudel osaleb lastekaitsetöötaja ka ise lapse ja isa kohtumistel, kui see on asjaolusid arvestades vajalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Seadus annab menetlejale sellise võimaluse. VTMS § 68 lg 2 - Kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seadus räägib küll muutmisest väärteoprotokolli koostamise ajal, kuid kohtupraktika on läinud seda teed, et ka väärteoprotokolli muu sisu parandamine või täpsustamine on enne otsuse tegemist lubatav. Oluline on, et peale väärteoprotokolli muutmist või täiendamist tutvustatakse menetlusalusele isikule uuesti väärteoprotokolli, antakse sellest uuesti talle koopia ja määratakse uus otsuse tegemise tähtaeg. ühtlasi pikeneb ka vastulause esitamise tähtaeg.

Esmalt oleks hea teada saada, mis põhjusel ja kellena Teid politseisse kutsuti. Näiteks, kui Teid on kutsutud väärteomenetluses tunnistajana, siis ei ole väärteomenetluses tunnistajale ette nähtud õigust kasutada esindaja abi. Kaitsja/esindaja abi võib kasutada väärteomenetluses menetlusalune isik ja kriminaalmenetluses nii kahtlustatav kui ka tunnistaja. Seega esimene samm oleks välja selgitada kutsumise põhjus ja menetlusseisund, mis Teile on politsei pool omistatud, samuti menetlustoiming, mille läbiviimiseks Teid kutsutakse.

Kui kutse esitatakse juba alustatud menetluses, peab kutsel olema kajastatud järgmised andmed (VTMS § 40 lg 2):

1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress;
2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress;
3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi;
5) ilmumise aeg ja koht;
6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19;
7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik;
9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.

Nende andmete esitamiseks on menetleja kohustatud ka juhul, kui kutse esitatakse telefoni teel.

Kui menetlust veel ei ole alustatud ja isiku politseiasutusse kutsumine toimub nö järelevalvetegevuse raames, peab kutse sisaldama järgmisi andmeid:

1) haldusorgani nimetus;
2) kutsutava isiku nimi;
3) ilmumise koht ja aeg;
4) selgitus, mis asjas, kellena ja millise eesmärgiga isik välja kutsutakse;
5) ilmumata jäämise tagajärjed.

Seega on Teie õiguseks kutsujalt uurida, mis põhjusel ja kellena Teid politseisse kutsutakse ning vastavalt saadud selgitustele saate siis otsustada, kas Teil on õigus ja kas soovite kaitsja/esindaja kaasamist menetlustoimingule.

Karistus prognoosimine ei ole kuigi täpne tegevus. Sanktsiooni piirid leiate liiklusseaduse §-st 227 lg 4 alt. Võimalik on määrata trahv kuni 1200 € või arest kuni 30 ööpäeva või võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni 24 kuud. Kahte esimest karistust saab kombineerida ka lisakaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuud.

Et suunata menetleja otsust Teile soodsamas suunas, soovitan kaaluda vastulause esitamist. vastulauses saate põhjalikumalt selgitada nii väärteo toimepanemise asjaolusid kui ka vajadust juhtimisõiguse järele.

+77 km/h üle piirnormi on kahtlemata oluline kiiruseületamine, mida ongi keeruline põhjendada ka möödasõiduolukorras. Vastulausest maksimaalse kasu saamiseks on ilmselt vaja kaaluda ka muid taktikaid, mida siinkohal ametisaladusest tulenevalt kahjuks lahti kirjutada ei saa. Soovi korral võite tulla konsultatsioonile.

Tere!

Maa erastamist võiks käsitleda maa ostu-müügilepingu sõlmimisega, mille teiseks pooleks on riik. Abielu ajal ostetud, sh erastatud vara muutub ühisvaraks, kui abikaasaga ei olnud just sõlmitud teistsugust abieluvaralepingut.

Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 27 lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi on abikaasa lahusvaraks rahalised vahendid, mis kuulusid talle enne abiellumist või mida ta sai abielu ajal kinke või pärandina või vahendid oma lahusvara müümisest, isegi kui see toimus abielu ajal. Sellel seadusesättel pole aga paraku tagasiulatuvat jõudu enne 2010. aastat toimunud maa erastamise tehingute kohta. Seega jääksin Teie kirjelduses esitatud asjaolude pinnalt pigem seisukohale, et tegemist on abikaasade ühisvaraga.

Pärandvara hulka kuuluvad ka majas olevad esemed.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Küsite, mismoodi käib põllul liikuva traktori peatamine, kui politsei ise paikneb 50-60 m kaugusel asuval teel. Kuna esitate küsimuse mineviku vormis, siis eeldan, et küsimus puudutab mingit sündmust, mis on juba toimunud. Seega eeldatavasti peaksite seetõttu omama ka ise ettekujutust, kuidas see sündmus e. eemal liikuva traktori peatamine toimus. Kuna mind ennast juures ei olnud, siis ei oska vastata, kuidas traktori peatamine käis.

Vastata oskan, et sõiduki peatamiseks tuleb anda sõidukile peatumismärguanne, kas alarmsõiduki valgusseadme (punane vilkur või märgutuli) abil, valjuhääldajast, sauaga, helkurkettaga või käega. See, kas juht sai ja pidi mõistma, et peatumismärguanne on antud just talle, selgitatakse välja tuvastatavate faktiliste asjaolude pinnalt ja tõendite alusel.

Tere,
Kohustuste jaotust korteriomanike vahel reguleerib üldnormina korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1, mis ütleb, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et eeltoodud põhimõttest võib kõrvale kalduda põhikirjaga, arvestades lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kuna soojusenergia tarbimine on vajalik kaasomandi säilimiseks, siis peavad sellega seotud kulusid kandma kõik korteriomanikud. Teisalt tuleks arvesse võtta ka soojuspumpade poolt tarbitud energiat, sest ka see kulu on seotud kaasomandi eseme säilimisega.
Kokkuvõttes oleks kõige lihtsam liita kaugkütte ja soojuspumpade poolt tarbitud kulud ja jagade see kõigi korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, korteriomanik ei ole kohustatud kanda selliseid kulusid, mille tegemiseks puudub korteriomanike üldkoosoleku otsus. Samuti ei ole korteriomanik kohustatud tasuma majandukulusid kolmandatele isikute-, vaid üksnes korteriühistu arvelduskontole.

Teie korteriühistus alla 10 korteri, millega seoses annab korteriomandi- ja korteriühistuseadus korteriomanikele õiguse korteriühistule juhatust mitte valida. Kui ka Teie korteriühistus ei ole juhatust, siis arvan, et Teie kirjeldatud probleemid saavadki sellest alguse, kuna mitte keegi ei vastuta kortreriühistu tegevuse eest.

Eeltoodust tulenevalt on probleemide lahendamiseks parimaks lahenduseks korteriühistule juhatuse valimine, korteriühistu arvelduslkonto avamine ja selle kaudu arveldama hakkamine.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 4 kohaselt kuulub nii torustik, kui ka sellega ühendatud WC-pott korteriomanike kaasomandisse. Kuna sama seaduse paragrahv 34 lõige 2 sätestab, et kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu, siis peab korteriomanikul olema kaasomandi eseme remondiks ja/võui muutmiseks korteriühistu luba. Eeltoodud norme tasakaalustab paragrahv 37 lõige 1, mis ütleb, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Kokkuvõttes, kui torustik tilgub, ning korteriühistu seda ei paranda, siis võib korteriomanik selle ise ära remontida ja nõuda KÜ-lt kulude hüvitamist. Kuid torustiku asukoha muutmiseks peab korteriomanikul olema sellegipoolest korteriühistu luba.

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Lugupeetud pöörduja

Saame Teie probleemikirjeldusest aru, et tegemist ei ole probleemiga, mille põhjustaks inimeste isiksustüüpide erinevus, vaid küsimus on selleks, kas kõikidel töötajatel on vajalikul tasemel teadmised või kogemused töö tegemiseks. Samas võib mure seisneda ebapiisavalt läbi mõeldud töökorralduses.

Soovitame oma küsimustega ennekõike pöörduda tööandja poole.
Kui esinevad töökorralduslikud segadust tekitavad asjaolud ja Teil on ettepanekud, kuidas töö võiks olla efektiivsemalt ja tulemuslikumalt korraldatud, siis kindlasti kuulab tööandja Teie ettepanekuid ning koostöös saate need ellu viia.
Kui küsimus on ebapiisvates teadmistes, siis jällegi saate tööandjale anda teavet selle kohta, millises osas oleks vajalik täiendkoolitust või lisajuhendamist, ning nii on võimalik töö tulemuslikkust parendada.

Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Töökiusamisest räägime siis, kui toimub vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Esineda võib verbaalset kiusamist, mis tähendab halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist jne.
Samas tööandja või otsese juhi poolt tehtud põhjendatud ja objektiivsed märkused ning töötaja tähelepanu juhtimine vajakajäämises tööülesannete täitmise osas, ei kvalifitseeru töökiusuks. Samuti on tööandjal õigus kontrollida töötaja tööd.

Töötaja võib olla häiritud, kuid see ei pruugi olla töökiusamine. Kiusamine tähendab eelkõige pikema aja jooksul korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta. Iga ühekordne konflikt, arusaamatus jne, ei ole üldjuhul töökiusamine, vaid eeldatakse korduvat ebameeldivat käitumist.

Kui tunnete, et otsese juhi või kaastöötaja käitumises esineb töökiusu tunnuseid, tuleb töötajal ennekõike sellest tööandjale (asutuse juhile) teada anda (hoiatada). Tööandja ei pruugi olla teadlik töötajate vahelisest konfliktist ja seetõttu pole tal olnud võimalust olukorda lahendada.
Konfliktsituatsioone tuleks kirjeldada võimalikult täpselt ning nõuda kiusamise lõpetamist (soovitatavalt kirjalikult) ja püüda leida tekkinud olukorras rahumeelseid lahendusi, ehk hoiatus on tööandja tähelepanu juhtimine rikkumisele ja hoiatusega antakse tööandjale võimalus olukord lahendada kokkulepete teel. Samas võib pöörduda probleemiga ka töökeskkonnavoliniku poole.

Kui tööandja hoiatusele ei reageeri ning töökiusamine jätkub, mille tõttu töötaja ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu (nt vaimse tervise halvenemine) töösuhet jätkata, tekib võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri vm) ning põhjalikult põhjendatud. See tähendab, et avalduses tuleb välja tuua need olulised ja mõjuvad põhjused, mille tõttu töötaja ei saa enam töösuhet jätkata ning kindlasti tuleb märkida töölepingu lõppemise kuupäev.

Siinjuures on aga oluline rõhutada, et töötaja ei tohiks kasutada töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel esimese lahendusena, vaid juhul, kui tööandja eelnevad kirjalikud hoiatamised jm ei ole andnud tulemusi.
Tööandjal on omakorda õigus töötajapoolne erakorraline ülesütlemine töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning sel juhul on töötajal vajalik tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu, mille tõttu ei olnud enam võimalik töösuhte jätkata. Lõpliku vastuse koos õigusliku hinnanguga annab töövaidlusorgan.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelkõige tuleb igasuguste probleemide ja lahkhelide, sh töökiusamise puhul pöörduda tööandja poole kirjalikult, viidata rikkumisele ning teha omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Kõik kirjavahetused, ka ühepoolsed, jäävad hiljem vaidluste korral tõendiks. Kui töötaja soovib töösuhte üles öelda erakorraliselt viidates tööandjapoolsele kohustuse olulisele rikkumisele, tuleb ülesütlemise aluseid põhjendada ja vaidluse korral ka tõendada.

Rohkem infot töökiusamise kohta saate lugeda Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine

Käitumisjuhend töövägivallaga kokkupuutumisel on kättesaadav aadressil: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#kaitumisjuhis-tootajale

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee