Õigus

Tere!

Abikaasadel on vastastikune kohustus pidada oma töö ja varaga perekonda ülal, seejuures eeldatakse, et kui üks abikaasa teeb perekonna hüvanguks suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole tal õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatu eest hüvitist.

Igapäevakulutuste katteks kantud rahasummasid võib kahtlusteta käsitleda kui perekonna huvides tehtavaid kulutusi ja olenemata konkreetsete panuste suurusest, ei ole lahutuse korral alust neid rahalisi vahendeid tagasi nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt saab töölepingus kokku lepitud tingimusi (sh näiteks ka näiteks ametinimetust, tööülesandeid jne) muuta üksnes kokkuleppel. See tähendab, et töötajal on õigus tööandja ettepanekuga nõustuda või sellest keelduda.

Juba enne muudatuste tegemist peaksid pooled üksikasjalikult läbi rääkima kavandatavate muudatuste sisu ning sealjuures on mõlemal poolel õigus teha täiendavaid ettepanekuid eesmärgiga saavutada poolte jaoks sobiv kokkulepe. Juhul kui töötaja on tööandja muudatusettepanekutega nõus, on soovitatav vormistada tööülesannete muutmise kokkulepe selgelt ning ühemõtteliselt. Muudatuste tegemiseks ei ole vaja sõlmida uut töölepingut, vaid reeglina sõlmitakse selleks töölepingu lisa. Töölepingu muutatus tuleb vormistada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval kirjalikus vormis, st see peab olema poolte poolt allkirjastatud.

Kui töötaja muudatusettepanekust keeldub, on tööandjal kohustus anda töötajale kokkulepitud tingimustel tööd. Sel juhul on mõistlik saata muudatusettepanekust keeldumine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Muudatusettepanekuga mittenõustumisel ei pea töötaja töölepingut nii-öelda omal soovil üles ütlema, kui ta tegelikult töölepingut lõpetada ei soovi, niisamuti ei ole töötaja kohustatud nõustuma poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega. Asjaolu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest, ei anna ka tööandjale alust töölepingut lõpetada.

Tööandja saab töölepingu üles öelda vaid erakorraliselt ning mõjuva põhjuse olemasolul. Nii on tööandjal TLS § 88 lg 1 alusel võimalik leping üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel (näiteks töötaja töövõime vähenemine, töökohustuste rikkumine töötaja poolt jne). Neid aluseid käesoleva küsimuse püstituse pinnalt aga ei nähtu.

Juhul aga kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda, võib tegemist olla koondamise olukorraga. TLS § 89 lg 1 kohaselt on koondamine tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel näiteks juhul kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine, vähenema töömaht või töö lõppema muul juhul (näiteks ei ole uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda.

Koondamisest saate lähemalt lugeda Tööelu lehel aadressil: https://tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingu-ulesutlemine-majanduslikel-pohjustel-ehk-koondamine

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere, ma ei ole küll Teie summadega kursis, kuid üldjuhul on kortermaja fassaadiremondi maksumus piisavalt suur, et kõik korteriomanikud suudaksid selle ühekorraga ära maksta. Vähem kindlustatud korteriomanike kaitseb ka KrtS § 12 lg 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seetõttu soovitan võimaldada fassaadi eest ka osamaksetega tasumist.
Vastav otsus tuleks vormistada nagu kõik korteriomanike üldkoosoleku otsused,mis jätab korteriühistule võimaluse pöörduda raha kättesaamiseks ka kohtu poole.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, fonolukk kuulub korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, mistõttu vastutab selle korrasoleku eest korteriühistu (vt KrtS § § 12 lg 1 ja 34 lg 2). Korteriühistu poolt kaasomandi korrashoidmisel kantud kulud jagunevad korteriomanike vahel omakorda vastavalt kaasomandi eseme suurusele (vt KrtS § 40 lg 1). Seda põhimõtet saab muuta põhikirja või korteriomaike kokkuleppega ning, kui need midagi ei näita, siis ei pea (kogu) fonoluku arvet tasuma.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Tere, esimeses küsimuses kirjeldatud olukorda reguleerib KrtS § 38, mille lõige 1 ütleb, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Seega vajavad kõik kaasomandil toimuvad ehitustööd, mis ei ole seotud olemasoleva asja korrashoiuga ja ühistes huvides, korteriomanike kokkulepet. Kui korteriomanike vahel kokkulepet sõlmitud ei ole, siis ei ole ehitustööde teostamine lubatud.

Õuealaga seoses on kohtupraktika käigus välja kujunendu valitsev seisukoht (vt Riigikohtu lahend 2-18-10073, p 13), mille kohaselt saavad korteriomanikud teha KrtS § 35 lg 1 alusel kaasomandi kasutust ümberkorraldavaid otsuseid. Otsuse eelduseks on, et ümberkorraldus ei mõjuta oluliselt korteriomandite kasutamist ning ümberkorraldatav ala on korteriomanike ühises kasutuses.

Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Minu hinnangul ei ole vastassuund ja vastassuunavöönd samatähenduslikud mõisted. Vastassuund saab eksisteerida ka ühesuunalisel teel (selle kohta vt ka Riigikohtu lahend https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-05). Vastassuunavöönd saab eksisteerida siiski üksnes seal, kus esineb kaks suunavööndit e. tegemist on kahesuunalise liiklusega teega. Seega kui juht sõidab ühesuunalisel sõiduteel vastassuunda, saaks teda karistada vastava liiklusmärgi nõude rikkumise eest LS § 242 lg 1 järgi. Iseküsimus on, kas LM 523 nõuet saab üldse rikkuda, kuna tegemist ei ole kohustusmärgiga, vaid osutusmärgiga. Siiski võib vastassuunda keeranud juhi tegevuse kvalifitseerida ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumisena ja LS § 242 lg 1 kohase väärteona.

1) Teises EL liikmesriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus, kui selle on teinud vastavat pädevust omav isik ja sellise kontrolli tulemus on kantud liiklusregistrisse (LS § 73 lg 4'). Seega, kui Teie sõiduki suhtes välisriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus ei olnud Eesti liiklusregistrisse kantud, ei kehti välisriigis tehtud kontroll Eestis. Samas kontrolli läbimise faktiga saab kohaldatavate meetmete valikul ilmselt arvestada - sellest ehk ka mõjutustrahvi valik.
2) Tõepoolest näeb LS § 73 lg 7'4 ette võimaluse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki piiratud tingimustel kasutamiseks. Äsja laevalt maha sõitnud sõiduki puhul on minu hinnangul keeruline väita, et juhi kavatsus ei olnudki mõne eelmärgitud sättes nimetatud tingimuse realiseerimine. Seetõttu võib kohaldatud mõjutustrahv olla vaieldav.
3) Mõjutustrahvi vaidlustamise toimub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'11 sätestatud korra. Samas tuleb arvestada, et menetleja poolt vastu võetavate menetlusotsuste sisu ei ole ette prognoositav ega garanteeritud, mistõttu võib kogu vaidluse protsess lõppkokkuvõttes minna kulukaks ja võtta suuna, mida ei oleks vaidluse alustades soovinud.

Sõna-sõna vastu olukord ei ole kiita. Samas tuleb oma väidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada mõlemal vaidlusosalisel. Teie peate tõendama, et vastaspoole tegu on Teile põhjustanud kahju, kahju tekitajal tuleb tõendada, et ta ei ole kahju tekitanud või et ta ei ole kahju tekitamise süüdi. Kui kahju tekitaja väide on, et klaas oli katki juba varasemalt, tuleb tal ka sellekohast väidet tõendada. Sageli pole sellise asjaolu tõendamine sõiduki omanikuks mitteolevale isikul võimalik, mistõttu võib tekkida olukord, kus Teil tuleb mõistlikkuse piires tõendada, et klaas ei olnud kahjustatud enne vaidlusalust sündmust. Seda asjaolu saab tõendada ka näiteks tunnistaja ütlustega. Kuidas kohus selliseid tõendeid hindab, pole muidugi ette teada ning võib juhtuda, et vaidluse kohtus menetlemine läheb lõppkokkuvõttes maksma kordades rohkem, kui kahju tegelik suurus on. Mõnikord tasub kuluriskide minimeerimiseks kaaluda kompromissi leidmist vastaspoolega. Kompromiss on oma seisukohtades järeleandmiste tegemine selleks, et vältida vaidluse eskaleerumist ja sellega seotud riskide kasvu.

Lugupeetud pöörduja

Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lõike 1 kohaselt antakse töötajale ja ametnikule tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Seega antakse õppepuhkust seaduse kohaselt kalendripäevades ning õppepuhkuse arvestus toimub samuti kalendripäevades, mitte tundides, töötaja poolt esitatud avalduse alusel. TäKS § 13 lg 3 kohaselt makstakse tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.

Tööandja saab õppepuhkuse andmisest keelduda vaid järgmistel juhtudel:
1) kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
2) kui töötaja on akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab;
3) kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Näiteks ei saa esmaspäevast reedeni töötav töötaja võtta õppepuhkust üksnes laupäeval ja pühapäeval;
4) kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud;
5) kui töötajal on samal ajal kaks tööandjat ja ta on juba ühe tööandja juures oma 30 kalendripäeva õppepuhkust täies mahus ära kasutanud.

Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (töökorralduse hädavajadus tööandja ettevõttes).

Asjakohane on märkida, et õppepuhkusel oldud päevi töötaja nii-öelda tagant järele töötama ei pea. Töötaja kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid vähenevad õppepuhkusel oldud aja võrra kui tööajakava on juba koostatud. Sama põhimõte kehtib ka kõigil teistel kordadel kui töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks põhipuhkusel, töövõimetuslehel).

Õppepuhkusest on võimalik täiendavalt lugeda Tööelu lehel aadressil: https://www.tooelu.ee/et/26/puhkuse-liigid#oppepuhkus

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 111 lõike 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale lapse sündi. Minu hinnangul kätkeb lapse ema ülalpidamiskohustus ka lapse isa rahalist panust tulevikus sündiva lapsega seotud kulutuste kandmisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand