Õigus
Küsimus: Kas majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele?31.05.2023
Minu ema päris maja oma ema surma järel 1989.aastal. Selle kohta on seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus. Oli veel nõukogude aeg, maa kuulus tol ajal riigile. EV maareformi järel, 1998. aastal sai ta erastada ka majaaluse maa. Selle kohta on olemas kõik kehtivad dokumendid (linnavalitsuse korraldus, maa müügileping märkega, et selle eest tasunud on EVP-des ja kinnistamisotsus selle maatüki kinnistamiseks ema omandisse). Ema maksis maa eest oma tööaastate eest saadud EVP-dega. Dokumendid vaatas advokaat läbi, kõik on kehtivad. Kuna aga aasta varem, 1997.aastal ema abiellus, siis nüüd notari sõnul EV-s kehtiva pärimisseaduse järgi muutus see tagantjärele ühisomandiks. Advokaadi hinnangul on mõtet kohtusse minna ja tugineda sellele, et maaerastamise eest maksis ema enda EVP-dega aga ise kohtulahendeid vaadates ei tundu et see üldse omaks tähtsust. Samuti kas siis majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele? Palun teie seisukohta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa erastamist võiks käsitleda maa ostu-müügilepingu sõlmimisega, mille teiseks pooleks on riik. Abielu ajal ostetud, sh erastatud vara muutub ühisvaraks, kui abikaasaga ei olnud just sõlmitud teistsugust abieluvaralepingut.
Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 27 lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi on abikaasa lahusvaraks rahalised vahendid, mis kuulusid talle enne abiellumist või mida ta sai abielu ajal kinke või pärandina või vahendid oma lahusvara müümisest, isegi kui see toimus abielu ajal. Sellel seadusesättel pole aga paraku tagasiulatuvat jõudu enne 2010. aastat toimunud maa erastamise tehingute kohta. Seega jääksin Teie kirjelduses esitatud asjaolude pinnalt pigem seisukohale, et tegemist on abikaasade ühisvaraga.
Pärandvara hulka kuuluvad ka majas olevad esemed.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas politsei tohib mind peatada kui ma olen traktoriga põllul, teest 50 m? 29.05.2023
Tere. Kas politsei tohib peatada mind kui ma olen traktoriga põllul. Ise olid nad tee peal ja mina olin ca 50-60 m kaugusel põllul või mismoodi see käib.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vastata oskan, et sõiduki peatamiseks tuleb anda sõidukile peatumismärguanne, kas alarmsõiduki valgusseadme (punane vilkur või märgutuli) abil, valjuhääldajast, sauaga, helkurkettaga või käega. See, kas juht sai ja pidi mõistma, et peatumismärguanne on antud just talle, selgitatakse välja tuvastatavate faktiliste asjaolude pinnalt ja tõendite alusel.
Küsimus: Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest?29.05.2023
Tervis! Tegemist korteriomandiks jaotatud ridaelamuga kus on 6 korterit. Algne küttesüsteem on majal keskküte, mis siseneb majja keskmise korteri keldrisse (kus asub ka peamõõdik) ja sealt hargneb siis kumbagi maja otsa. Aastate jooksul on inimesed loobunud keskküttest ja paigaldanud omale ahjud või õhksoojuspumba, selleks on andnud majarahvas ka nõusoleku. Keskkütet on kasutama jäänud veel kaks äärmist korterit, kes on omale paigaldanud eraldi soojusmõõdikud keldrisse. Siiani on äärmised korterid maksnud oma mõõdikute järgi ja ülejääk on jagatud 6ks! Nüüd seoses energia hindade tõusuga, on keskmised korterid omavoliliselt loobunud maksmast.
Minu küsimused:
1. Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest (väidavad, et keskküte pole maja ühisvara).
2. Kui on ebaseaduslik väljumine, kuidas oleks seaduslik arveldamine!
Kena jõudu!
Minu küsimused:
1. Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest (väidavad, et keskküte pole maja ühisvara).
2. Kui on ebaseaduslik väljumine, kuidas oleks seaduslik arveldamine!
Kena jõudu!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kohustuste jaotust korteriomanike vahel reguleerib üldnormina korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg 1, mis ütleb, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et eeltoodud põhimõttest võib kõrvale kalduda põhikirjaga, arvestades lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
Kuna soojusenergia tarbimine on vajalik kaasomandi säilimiseks, siis peavad sellega seotud kulusid kandma kõik korteriomanikud. Teisalt tuleks arvesse võtta ka soojuspumpade poolt tarbitud energiat, sest ka see kulu on seotud kaasomandi eseme säilimisega.
Kokkuvõttes oleks kõige lihtsam liita kaugkütte ja soojuspumpade poolt tarbitud kulud ja jagade see kõigi korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi suurusele.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas KÜ juhatuse üks liikmetest võib teha otsuseid, arvestamata teiste liikmetega?29.05.2023
KÜ liige andis ühistu kassast raha täiesti ebaolulise remondi materjalide ostmiseks 750 eurot, arutamata teiste juhatuse liikmetega. Ühe majaelaniku soov oli teha kaminaruumis iluravi ja osteti ära materjal, kuigi enne oli talle öeldud et enne ühist otsust midagi ära ei ostetaks. Ikkagi oli materjal teiste elanikega kooskõlastamata ostetud ja nüüd pressitakse mustalt veel iga inimese käest raha 75 eurot, kokku 600 eurot (majas 8 korterit). Pole ei koosoleku protokolli ja nõusolekuteks allkirju. Remont tehtigi majas (külmas keldris kaminaruumis) talve kõige külmemate ilmadega mis viis üldelektri arve tavalise 4 euro asemel 50 euro peale. Kusjuures kaeti laudadega ära rauast külmaveetorud mis tahaksid ammu vahetamist. Nüüd tahetakse veel raha selle iluravi lõpetamiseks. Maja on vana ja teha on väga palju hädapärasemaid töid nagu korstnapitsid, tuulekast, veetorude vahetus jne jne.
Lisan veel et seesama elanik sai ühistult vahendid ka oma korstna remondiks, osa tööraha küsis alumiselt naabrilt mustalt. Tööde kohta akt puudub. Tundub ebaõiglane et väga vajalikud tööd jäetakse tegemata ja mitteolulised tehakse teiste arvelt.
Mida peaks tegema et selline toimetamine enam ei jätkuks?
Lisan veel et seesama elanik sai ühistult vahendid ka oma korstna remondiks, osa tööraha küsis alumiselt naabrilt mustalt. Tööde kohta akt puudub. Tundub ebaõiglane et väga vajalikud tööd jäetakse tegemata ja mitteolulised tehakse teiste arvelt.
Mida peaks tegema et selline toimetamine enam ei jätkuks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Teie korteriühistus alla 10 korteri, millega seoses annab korteriomandi- ja korteriühistuseadus korteriomanikele õiguse korteriühistule juhatust mitte valida. Kui ka Teie korteriühistus ei ole juhatust, siis arvan, et Teie kirjeldatud probleemid saavadki sellest alguse, kuna mitte keegi ei vastuta kortreriühistu tegevuse eest.
Eeltoodust tulenevalt on probleemide lahendamiseks parimaks lahenduseks korteriühistule juhatuse valimine, korteriühistu arvelduslkonto avamine ja selle kaudu arveldama hakkamine.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?29.05.2023
Soov teha vannitoas remondi ja paigaldada wc potti teise kohta, koos torude vahetamisega. Võtsin ühendust KÜ esimehega, kuid ta ei luba vahetada vana malmist püstaku toru isegi oma kulul. Toru tilgub kohas, kus hetkel tehtud kinnitus uue plasttoruga. Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kokkuvõttes, kui torustik tilgub, ning korteriühistu seda ei paranda, siis võib korteriomanik selle ise ära remontida ja nõuda KÜ-lt kulude hüvitamist. Kuid torustiku asukoha muutmiseks peab korteriomanikul olema sellegipoolest korteriühistu luba.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Mida teha kui kaks inimest pannakse koostööd tegema kes ei suuda koostööd teha?22.05.2023
Töötan kaubakäsitlejana ning on nn sunniviisiliselt kokku pandud (töö iseloom selline, saab kiiremini asjad tehtud) inimesega kellega ei olegi nii kerge. Teoorias peaks see varsti juba töökiusamise alla minema aga see selleks. Igapäevaselt leiame üksteises vigu ning veel rahulikuks jääda varsti pole enam võimalik. Kaua ikka kannatad idioodist töökaaslase surve all? Ega ma ise ka parem pole, kuid vähemalt nagu öeldakse targem annab alla.
Mida teha?
Kaua peab kannatama sellise inimesega?
Kuna tähte pole vaja närida, siis kus viga näed laita seal tule aita - kuid lolliks ka ei tasu minna aitamisega. Võiks öelda ka seda et erinevatele dokumentatsioonidele on vaja kirjutada kuupäev ja kellaaeg ning see ajendaski juba siia kribama juttu. Nii kaua kuni ülevalt poolt ei tule märkusi formaalsuse kohta ei ole ju kellegi asi kuidas ma kirjutan peaasi, et andmed oleks õiged (õnneks veel pole tulnud ka mine tea võibolla nüüd tuleb).
Lahku minna ka teedel pole võimalik kuna suuremate tööde tegemiseks on üksinda tegemine ajamahukas. Väiksemad tööd teeb vabalt ära.
Mida teha?
Kaua peab kannatama sellise inimesega?
Kuna tähte pole vaja närida, siis kus viga näed laita seal tule aita - kuid lolliks ka ei tasu minna aitamisega. Võiks öelda ka seda et erinevatele dokumentatsioonidele on vaja kirjutada kuupäev ja kellaaeg ning see ajendaski juba siia kribama juttu. Nii kaua kuni ülevalt poolt ei tule märkusi formaalsuse kohta ei ole ju kellegi asi kuidas ma kirjutan peaasi, et andmed oleks õiged (õnneks veel pole tulnud ka mine tea võibolla nüüd tuleb).
Lahku minna ka teedel pole võimalik kuna suuremate tööde tegemiseks on üksinda tegemine ajamahukas. Väiksemad tööd teeb vabalt ära.
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Saame Teie probleemikirjeldusest aru, et tegemist ei ole probleemiga, mille põhjustaks inimeste isiksustüüpide erinevus, vaid küsimus on selleks, kas kõikidel töötajatel on vajalikul tasemel teadmised või kogemused töö tegemiseks. Samas võib mure seisneda ebapiisavalt läbi mõeldud töökorralduses.
Soovitame oma küsimustega ennekõike pöörduda tööandja poole.
Kui esinevad töökorralduslikud segadust tekitavad asjaolud ja Teil on ettepanekud, kuidas töö võiks olla efektiivsemalt ja tulemuslikumalt korraldatud, siis kindlasti kuulab tööandja Teie ettepanekuid ning koostöös saate need ellu viia.
Kui küsimus on ebapiisvates teadmistes, siis jällegi saate tööandjale anda teavet selle kohta, millises osas oleks vajalik täiendkoolitust või lisajuhendamist, ning nii on võimalik töö tulemuslikkust parendada.
Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
Töökiusamisest räägime siis, kui toimub vaenulikku ja ebaeetilist käitumist, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Esineda võib verbaalset kiusamist, mis tähendab halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist, pealekaebamist jne.
Samas tööandja või otsese juhi poolt tehtud põhjendatud ja objektiivsed märkused ning töötaja tähelepanu juhtimine vajakajäämises tööülesannete täitmise osas, ei kvalifitseeru töökiusuks. Samuti on tööandjal õigus kontrollida töötaja tööd.
Töötaja võib olla häiritud, kuid see ei pruugi olla töökiusamine. Kiusamine tähendab eelkõige pikema aja jooksul korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta. Iga ühekordne konflikt, arusaamatus jne, ei ole üldjuhul töökiusamine, vaid eeldatakse korduvat ebameeldivat käitumist.
Kui tunnete, et otsese juhi või kaastöötaja käitumises esineb töökiusu tunnuseid, tuleb töötajal ennekõike sellest tööandjale (asutuse juhile) teada anda (hoiatada). Tööandja ei pruugi olla teadlik töötajate vahelisest konfliktist ja seetõttu pole tal olnud võimalust olukorda lahendada.
Konfliktsituatsioone tuleks kirjeldada võimalikult täpselt ning nõuda kiusamise lõpetamist (soovitatavalt kirjalikult) ja püüda leida tekkinud olukorras rahumeelseid lahendusi, ehk hoiatus on tööandja tähelepanu juhtimine rikkumisele ja hoiatusega antakse tööandjale võimalus olukord lahendada kokkulepete teel. Samas võib pöörduda probleemiga ka töökeskkonnavoliniku poole.
Kui tööandja hoiatusele ei reageeri ning töökiusamine jätkub, mille tõttu töötaja ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu (nt vaimse tervise halvenemine) töösuhet jätkata, tekib võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri vm) ning põhjalikult põhjendatud. See tähendab, et avalduses tuleb välja tuua need olulised ja mõjuvad põhjused, mille tõttu töötaja ei saa enam töösuhet jätkata ning kindlasti tuleb märkida töölepingu lõppemise kuupäev.
Siinjuures on aga oluline rõhutada, et töötaja ei tohiks kasutada töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel esimese lahendusena, vaid juhul, kui tööandja eelnevad kirjalikud hoiatamised jm ei ole andnud tulemusi.
Tööandjal on omakorda õigus töötajapoolne erakorraline ülesütlemine töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning sel juhul on töötajal vajalik tõendada mõjuvate põhjuste olemasolu, mille tõttu ei olnud enam võimalik töösuhte jätkata. Lõpliku vastuse koos õigusliku hinnanguga annab töövaidlusorgan.
Kokkuvõttes võib öelda, et eelkõige tuleb igasuguste probleemide ja lahkhelide, sh töökiusamise puhul pöörduda tööandja poole kirjalikult, viidata rikkumisele ning teha omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Kõik kirjavahetused, ka ühepoolsed, jäävad hiljem vaidluste korral tõendiks. Kui töötaja soovib töösuhte üles öelda erakorraliselt viidates tööandjapoolsele kohustuse olulisele rikkumisele, tuleb ülesütlemise aluseid põhjendada ja vaidluse korral ka tõendada.
Rohkem infot töökiusamise kohta saate lugeda Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine
Käitumisjuhend töövägivallaga kokkupuutumisel on kättesaadav aadressil: https://www.tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine#kaitumisjuhis-tootajale
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas tõesti peab küttekulujaoturite paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millel selline väide põhineb?22.05.2023
Tere!
KÜ soovib osta uued küttekulujaoturid ja üldkoosolekul, kus seda arutati, juhtis üks majaelanik tähelepanu, et ... OÜ kodulehel on kirjas järgmine avaldus: "Jaoturite abil on rakendatav küttekulude jaotamine korterite vahel ainult juhul, kui jaoturiga on varustatud kogu maja iga korteri kõik küttekehad ning nende kasutamiseks maja soojustarbimise jaotamiseks on olemas iga korteriomaniku nõusolek."
Ja küsimus - kas tõesti peab küttekulujaoturite ostmiseks ja paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millise õigusakti tõlgendusele selline väide põhineb? Meie ühistu on üldkoosoleku otsusega vastu võtnud otsuse uued jaoturid osta ja paigaldada, kas seda siis ei tohigi teha kui koosolekul kõiki korteriomanikke ei viibinud?
Lugupidamisega
KÜ soovib osta uued küttekulujaoturid ja üldkoosolekul, kus seda arutati, juhtis üks majaelanik tähelepanu, et ... OÜ kodulehel on kirjas järgmine avaldus: "Jaoturite abil on rakendatav küttekulude jaotamine korterite vahel ainult juhul, kui jaoturiga on varustatud kogu maja iga korteri kõik küttekehad ning nende kasutamiseks maja soojustarbimise jaotamiseks on olemas iga korteriomaniku nõusolek."
Ja küsimus - kas tõesti peab küttekulujaoturite ostmiseks ja paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millise õigusakti tõlgendusele selline väide põhineb? Meie ühistu on üldkoosoleku otsusega vastu võtnud otsuse uued jaoturid osta ja paigaldada, kas seda siis ei tohigi teha kui koosolekul kõiki korteriomanikke ei viibinud?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas peaks käima korteriühistusse kuuluva kolme maja üldelektri jagamine?22.05.2023
Tere
Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?
Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Milline on ühistu otsuste õiguslikkus, mis jääb kehtima, kas üldkoosoleku otsus, põhikiri, seadus?19.05.2023
Tere,
korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?
korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Küsimus: Kuidas saan ühistut ja haldusfirmat tegevusetuse tõttu survestada kuna septembrist ei jõua minu korterisse soe?19.05.2023
Tere,
Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.
Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seejärel on üheks võimaluseks anda korteriühistu juhatusele kirjalikult teada, et keskküttesüsteemi mittetoimimine toob kaasa kaasomandi kahjustumise ning takistab korteriomandi sihipärast kasutust, mille tõttu kasutate korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 37 lg 1 sätestatud õigust, teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.
Antud juhul seisneks vajalik kulutus korteri reaalosa piires temperatuuri ja niiskustaseme viimises tasemeni, mis vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85 "Eluruumidele esitatavad nõuded" sätestatud normile. Tehtud kulutuse saate tasaarvestada korteriühistu poolt esitatud majanduskulude arvega.
Lugupidamisega,
Andry Krass