Õigus
Küsimus: Kas 18-aastasel lapsel on õigus nõuda, et isa maksaks elatise võla nüüd otse temale?09.02.2023
Tere
Laps on saanud 18-aastaseks detsembris 2022.
Elatisraha läheb iga kuu lapse emale läbi kohtutäituri.
Kas lapsel on õigus nõuda, et ema võtaks isalt kohtutäituri maha ja isa maksaks talle selle summa, mis on veel jäänud võlgnevusse?
Koolis laps enam ei käi juba aastaid. On olnud oma elu peal ja üllatusena tuli talle ka see, et isa elatisraha maksab. Praeguseks elab laps isa juures.
Parimate soovidega
Laps on saanud 18-aastaseks detsembris 2022.
Elatisraha läheb iga kuu lapse emale läbi kohtutäituri.
Kas lapsel on õigus nõuda, et ema võtaks isalt kohtutäituri maha ja isa maksaks talle selle summa, mis on veel jäänud võlgnevusse?
Koolis laps enam ei käi juba aastaid. On olnud oma elu peal ja üllatusena tuli talle ka see, et isa elatisraha maksab. Praeguseks elab laps isa juures.
Parimate soovidega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud täisealiseks ja koolis ei käi, siis vanematel ei ole enam tema suhtes ülalpidamiskohustust - vabatahtlikult last loomulikult rahaliselt toetada võib, kuid seadus selleks enam ei kohusta.
Kui täitemenetlus on algatatud elatisvõlgnevusest tulenevalt, perioodi kohta, kui laps oli veel alaealine ja tema seaduslikuks esindajaks oli lapse ema, jääb lapse täisealiseks saamisel sissenõudjaks jätkuvalt lapse ema - kas täitemenetlus lõpetada või mitte, on tema otsustada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas maja kuulub naise lahusvara hulka, kui mees ehitas maja enne abiellumist aga kirjutas maja abielu ajal naise nimele?06.02.2023
Tere!
Inimesed on abielus. On sõlmitud lahusvara leping. Mees on ehitanud maja enne abiellumist ning abielu ajal kirjutanud selle maja naise nimele.
Kas maja kuulub nüüd automaatselt naise lahusvara hulka kuigi mees on tegelikult selle ehitanud ja soetanud enne abielu sõlmimist? Ning mehel puuduvad selle vara osas õigused?
vastust ootama jäädes
Inimesed on abielus. On sõlmitud lahusvara leping. Mees on ehitanud maja enne abiellumist ning abielu ajal kirjutanud selle maja naise nimele.
Kas maja kuulub nüüd automaatselt naise lahusvara hulka kuigi mees on tegelikult selle ehitanud ja soetanud enne abielu sõlmimist? Ning mehel puuduvad selle vara osas õigused?
vastust ootama jäädes
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mees on kinkinud talle kuuluva kinnistu naisele, on tegemist naise lahusvaraga - PkS § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt on abikaasa lahusvaraks esemed, mille ta omandas abielu ajal kinke teel.
Kui veel täiendavalt on sõlmitud abieluvaraleping, mille järgi abikaasade varasuhteks on varalahususe režiim, käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole omavahel abielus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastasel pojal on õigus kaasa rääkida, kui ema annab kohtusse hagi tema jaoks elatisraha välja nõudmiseks?06.02.2023
Tere! Kui ema annab kohtusse hagi elatisraha välja nõudmiseks 16-aastasele pojale, kas on ka pojal õigus kaasa rääkida selle hagi suhtes ja kas peab poja samuti hagiga kurssi viima või võib hagi esitaja tegutseda täiesti omatahtsi? Tervitades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealisele lapsele on vanem seaduslikuks esindajaks, samaaegselt lasub vanemal lapse suhtes ka ülalpidamiskohustus - kui last kasvatav vanem peab vajalikuks esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks (eeldusel, et teine vanem vabatahtlikult elatist ei tasu või ei tee seda piisavas mahus), siis ei vaja ta selleks lapse nõusolekut. Vanema kohustus on hoolitseda lapse eest, seejuures tema vajaduste katmise eest, mis paratamatult vajab rahalisi vahendeid mõlemalt vanemalt. Kas ja millisel määral soovib vanem lapsega seda teemat arutada, on juba vanema otsustada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see tõepoolest pole kaskojuhtum kui ise kogemata kriimustasin auto esiklaasi?02.02.2023
Tere! Kriimustasin kogemata ise tugevalt auto esiklaasi.
Kasutasin selleks katkise lumeharja otsa. Eeldasin, et see ots on plastmassist, kuid õhtupimeduses ei märganud, et see oli alumiiniumist.
Autol on kehtiv kaskokindlustus. Ometi tuli minu kahjuteatele selline vastus:
"Anname teada, et kindlustusjuhtumiks on klaasi ootamatu ja äkiline hävimine või kahjustumine, mille tõttu tuleb klaas vahetada või parandada.
Kuna antud kahjustused ei ole tekkinud ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning If Kindlustus klaasivahetuse eest ei hüvita."
Kas kindlustusfirmal on tõesti õigus, et antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumina? Minu jaoks olid kriimud klaasil küll ootamatud, ning nad tekkisid loetud sekunditega. Lugupidamisega,
Kasutasin selleks katkise lumeharja otsa. Eeldasin, et see ots on plastmassist, kuid õhtupimeduses ei märganud, et see oli alumiiniumist.
Autol on kehtiv kaskokindlustus. Ometi tuli minu kahjuteatele selline vastus:
"Anname teada, et kindlustusjuhtumiks on klaasi ootamatu ja äkiline hävimine või kahjustumine, mille tõttu tuleb klaas vahetada või parandada.
Kuna antud kahjustused ei ole tekkinud ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning If Kindlustus klaasivahetuse eest ei hüvita."
Kas kindlustusfirmal on tõesti õigus, et antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumina? Minu jaoks olid kriimud klaasil küll ootamatud, ning nad tekkisid loetud sekunditega. Lugupidamisega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas julgen öelda, et klaasi kahjustumine auto kasutaja enda tegevuse tõttu võib siiski olla käsitletav kindlustusjuhtumina ja kindlustusandja vastupidine otsus on vaieldav. Mitmed kahjujuhtumid võivad olla tingitud sõiduki kasutaja enda hooletuse tõttu (liiklusõnnetus näiteks). Hindamist vajab, kas hooletus oli raske või mitte, kuna paljudel kindlustusseltsidel välistab kindlustusvõtja raske hooletus kahju hüvitamise või annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka antud juhtumis võib tähtsust omada klaasi kahjustamise asjaolud e. kas klaasi kahjustumine oli mõistlikult ette nähtav või mitte. Esimesel juhul võib esineda Teie tegevuses rakse hooletuse element, mis võib mõjutada kindlustusandja täitmise kohustust või selle ulatust, teisel juhul võib aga tegemist olla kokku lepitud kindlustusjuhtumiga, mille aset leidmisel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.
Küsimus: Mis saab ettevõttest kui ainuomanik on surnud, kellelegi ei ole volitusi jäetud, ettevõtte tegevus peatus?31.01.2023
Tere, mis saab ettevõttest, kui ainuomanik on surnud, kellelegi ei ole volitusi jäetud, ettevõtte tegevus peatus peale omaniku surma, töötajaid ei ole ja pärijad on loobunud pärandist?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas mõjutab elatise summat, kui maksan meie kahe lapse eest aga nüüd naisel kolmas laps ja ta saab suurpere toetust?31.01.2023
Mul on kaks ühist last eelneva elukaaslasega. Alates aasta algusest kuni tänaseni on ta aluseks võtnud elatiskalkulaatori, mille põhjal on tasutud 417 eurot iga kuu (eelnevalt oli tasutavaks summaks ca 600 eurot). Nüüd aga on olukord muutunud. Laste ema sai mai keskel kolmanda lapse ja kuna ühised kaks last on tema nimel, siis makstakse talle ka nüüd suurperetoetust. Kas lisandunud suurperetoetus mõjutab kuidagi ka laste isa poolt makstavat elatist? Kui jah, siis kuidas? Lisaks sündis minul uue elukaaslasega augustis beebi ehk ka minul on nüüd kolm alaealist last.
Olen seni võtnud aluseks elatiskalkulaatori.
Täiendavaks infoks veel nii palju, et viimastel aastatel ei ole ma erinvatel põhjustel lastega suhelnud, kuid pöördusin detsembris laste ema poole sooviga suhtlus lastega taastada.
Ette tänades
Olen seni võtnud aluseks elatiskalkulaatori.
Täiendavaks infoks veel nii palju, et viimastel aastatel ei ole ma erinvatel põhjustel lastega suhelnud, kuid pöördusin detsembris laste ema poole sooviga suhtlus lastega taastada.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates 01.01.2022 arvestatakse perekonnaseaduse (PkS) § 101 lõike 5 alusel elatise suuruse kindlaksmääramisel nii lapsetoetuse kui ka lasterikka pere toetusega, st vanem ei pea andma ülalpidamist osas, millega lapse/laste ülalpidamiskulud on kaetud eelnimetatud toetustega. Nimetatud sätte alusel arvutati elatise summast maha pool toetuste summast, arvestatuna eraldi iga lapse kohta.
Alates 01.02.2023, kui eelnimetatud peretoetused kasvavad, loetakse lapse ülalpidamiskulud täidetuks lapsetoetuse arvelt täies ulatuses ja lasterikka pere toetuse osas pooles ulatuses - teisisõnu igakuist elatist vähendatakse poole lapsetoetuse summas ja pooles poole lasterikka peretoetuse summas. Õiglase elatisraha suuruse leidmiseks tuleb arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, seega elatise konkreetset suurust ma hetkel kahjuks Teile nimetada ei saa - selleks peab teostama täpsed arvutused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust tellida spetsialist kes aitaks hinnata keldrist minu korterisse kostuvat müra ja tõendada seda ühistule?30.01.2023
Tere.
Kogu kütteperioodi jooksul kostub minu korterisse keldrist müra (elan esimesel korrusel). See algas aastaid tagasi, kui vahetati küttesüsteem.
Olen korduvalt pöördunud KÜ juhatuse poole, kuid asjata.
Viimane vastus oli, et juhatus käis keldris kuulamas ja nii hirmus see müra ka ei ole. Mina ise pean selle probleemiga tegelema, see ei olevat ühistu mure.
Sattusin Teile aastaid tagasi lugeja poolt esitatud samasuguse küsimuse peale, kus Te ka mainite, et Teie praktikas on selline probleem esinenud.
Kas oskate öelda kust ma võiksin tellida selle ala spetsialisti?
Kas mul on õigus arve hiljem KÜ-le esitada?
Kogu kütteperioodi jooksul kostub minu korterisse keldrist müra (elan esimesel korrusel). See algas aastaid tagasi, kui vahetati küttesüsteem.
Olen korduvalt pöördunud KÜ juhatuse poole, kuid asjata.
Viimane vastus oli, et juhatus käis keldris kuulamas ja nii hirmus see müra ka ei ole. Mina ise pean selle probleemiga tegelema, see ei olevat ühistu mure.
Sattusin Teile aastaid tagasi lugeja poolt esitatud samasuguse küsimuse peale, kus Te ka mainite, et Teie praktikas on selline probleem esinenud.
Kas oskate öelda kust ma võiksin tellida selle ala spetsialisti?
Kas mul on õigus arve hiljem KÜ-le esitada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Konkreetset spetsialisti ma Teile pakkuda ei oska, kuna palju sõltub probleemi olemusest ja korteri asukohast. Seetõttu soovitan kontrollida (ja tõendada) helitugevust iseseisvalt, ostes ehitustarvete kauplusest vastava seadme (hind 60-100 eur), teostada mõõtmine vastavalt seadme kasutusjuhendile ja fikseerida mõõtmistulemus soovitavalt koos tunnistajaga. Seaduse mõistes on see probleemi tõendamiseks piisav.
Mis puutub kulude korteriühistult välja nõudmisesse, siis selline õigus tekib Teil juhul, kui mõõtmistulemus kinnitab korteriühistu poolset süüd.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Kui korteriühistu Kulud kannab süüdlane.
Küsimus: Kas linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks on vaja korteriomanike kokkulepet?30.01.2023
Kas Tartu linna veevärgi normidele vastava joogivee pehmendamise projekti teostamiseks Korteriühistu kortermajas vajab korteriomanike kokkulepet kuna Ca vähendamine joogivees on seotud terviseriskiga?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kes peab kandma kulud kui eelmine omanik ehitas torud kinni ja nüüd ma pidin püstaku torude vahetuseks kõik lahti lõhkuma?30.01.2023
Eelnev omanik ehitas ühistuga kooskõlastamata wc pesuruumiga üheks, kaotades vaheseina. Mööda seina äärt jooksid torud soe ja külm. Eelmine omanik vedas uued torud seina ja põranda seest, mitte nähtavalt. Korteriühistu hakkas vanasid torusid välja vahetama, lõhkusin põranda lahti vahetati vana vaheliitmik välja [külm trass]. Lubati sooja trassiga sama teha see jookseb seina seest [kästi sein lahti lõhkuda, tegin seda] kui aeg oli käes, et sooja trassi vahemuhv ära vahetada. teavitas santehnik, et tema garantiid ei anna ja vastutust ei võta. Ja pean muidugi omast taskust kinni maksma soojatrassi muhvi vahetuse. Kõige jaburam on see, et ma pean lõhkuma uue augu, väidetavalt pole võimalik temal teostada tööd. Pakkus välja et otsigu ma mees, kes teeks, otsisin firma, kõik teostatav ei pea lõhkuma. Isegi tööle pakutakse garantiid. Kuhu ma peaks pöörduma, see pole ok kui kästakse lõhkuda aga siis selgub et sorry me ei anna garantiid ja samas kui tahad vana juppi vahetada siis maksad. Tõesti ma ei tulnud selle peale et kooskõlastamata eelmise omaniku poolt.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vastutusest vabanemiseks tuleks korterelamu projektijärgne olukord taastada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle?27.01.2023
Tere,
Soovin elukaaslasest lahku minna suhteprobleemide tõttu (kasutab minu peal vaimset vägivalda). Meil on ka 1a laps, kellega elukaaslane ei tegele, on sageli kodust ära (lisaks ei tee minuga koostööd reeglite kehtestamise/kinnipidamisel, devalveerib minu sõnu, jätab last üksi hooleta, toidab last rämpstoiduga jne).
Kas mul on õigus niisama lapsega kodust ära kolida omaette elama (laps hetkel veel rinnalaps)?
Kas isal on õigus nõuda, et laps jääks tema juurde elama?
Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle/saaks osaleda lapse kasvatamisel, kuigi mina seda ei soovi?
Soovin elukaaslasest lahku minna suhteprobleemide tõttu (kasutab minu peal vaimset vägivalda). Meil on ka 1a laps, kellega elukaaslane ei tegele, on sageli kodust ära (lisaks ei tee minuga koostööd reeglite kehtestamise/kinnipidamisel, devalveerib minu sõnu, jätab last üksi hooleta, toidab last rämpstoiduga jne).
Kas mul on õigus niisama lapsega kodust ära kolida omaette elama (laps hetkel veel rinnalaps)?
Kas isal on õigus nõuda, et laps jääks tema juurde elama?
Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle/saaks osaleda lapse kasvatamisel, kuigi mina seda ei soovi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on veel rinnapiimatoidul, ei ole mõeldav, et laps jääb lahkumineku korral alaliselt isa juurde elama. Kui kooselu ei ole võimalik (vägivalla tõttu) enam jätkata, siis on lahkumine nii Teie kui ka lapse huvides.
Lapse isa nõue jätta laps koju, ei ole põhjendatud, kuid lapse isale peab samas jääma võimalus lapsega suhelda. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga saada kokkuleppele, milline oleks peale lahkuminekut lapsega suhtlemise kord, pöörduge abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsespetsialisti (ja perelepitaja) kaasabil ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik pöörduda hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand