Õigus

Tere!

Kui mees on korteri ainuomanik, on tal paraku õigus ka otsustada, kes talle kuuluvas korteris viibivad (ehk elukohana kasutavad). Valduse vabastamise nõudest tuleks teist poolt/pooli kirjalikult ette teavitada, andes väljakolimiseks mõistliku tähtaja ja kui antud tähtajaks eluruumi ei vabastata, siis on omanikul võimalus nõuda valduse vabastamist ka kohtu kaudu.

Kui korterit kasutanud isikud on teinud korteris remonti ja tõstnud sellega korteriomandi väärtust, võib neil olla korteriomaniku vastu nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kas ja missuguses ulatuses, tuleb põhjalikumalt analüüsida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Esmase sammu trahviteate vaidlustamisel peab astuma BOLT. Nimelt tuleb Bolt'il vaidlustada trahviteade väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §s 54'5 sätestatud korras, edastades kaebuses ka Teie, kui Bolt'i andmete järgi sõidukit kasutanud isiku andmed. Seejärel adresseeritakse trahviteade Teile, misjärel on Teil õigus vaidlustada trahviteade, millele järgneb väärteomenetluse uuendamine ja edasine menetlemine üld- või kiirmenetluse korras. Neis menetlusliikides saate esitada enda tõendid ja tõendada, et ei ole isikuks, kes sõidukit juhtis ja väärteo toime pani. Millised on selle õigusvaidluse väljavaated, ei oska ma tõendeid ja asjaolusid sisuliselt analüüsimata öelda, kuid kui eeldada info tõele vastavust, siis võib menetlust lõpetava lahendi saamine olla võimalik.

Osaühingu saab lõpetada osanike otsusel (äriseadustik (edaspidi ÄS) § 201 p 1). Selleks tuleb osanike poolt vastu võtta lõpetamisotsus (ÄS § 202 lg 1) ning esitada avaldus äriregistrisse kandmiseks (ÄS § 204 lg 1). Avaldusele tuleb lisada hääletamisprotokoll (ÄS § 204 lg 1 teine lause). Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (ÄS § 205). Osaühingu lõpetamisel määratakse likvideerijad, kelleks üldjuhul on juhatuse liikmed (ÄS § 207 lg 1). Likvideerimise eesmärgiks on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 216 lg 1). Likvideerijad ei pea vara maha müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning kui osanikud annavad selleks nõusoleku (ÄS § 216 lg 5).

Seega olukorras, kus Teie osaühingul puuduvad võlgnevused või piisab võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jaotamata kasumist või muust osaühingu varast, ei pea korterit osanike nõusolekul maha müüma ning see on võimalik jaotada osanike vahel ära. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS § 216 lg 2). ) Kohus võib lubada teha osanikele väljamakseid enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest, kui sellega ei kahjustata võlausaldajate huve (ÄS § 216 lg 3). Olukorras, kus osaühingul oleksid võlgnevused ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisaks muust varast, tuleb korter likvideerimismenetluse käigus maha müüa. Alternatiivselt oleks sellisel juhul võimalik korter ka turuhinnaga osaühingult ära osta ning pärast likvideerimismenetluse läbiviimist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud raha jaotusplaani kohaselt tagasi saada eelnevalt viidatud ÄS §-s 216 sätestatud viisil. Arvestama peab, et nii allesjäänud raha kui ka muu vara (sh korter), mis pärast osaühingu likvideerimist osanike vahel jaotatakse, kuulub tulumaksustamisele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Ma ei oska küsimusele vastata, kuna ei oma ülevaadet konkreetse autokooli poolt esitatud põhjendustest. Minu teadmiste kohaselt ei peaks olema takistusi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks ja vastava koolituskursuse läbimiseks juhul, kui isikul on eelnevalt olemas C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhiluba. LS § 107 lg 5 ütleb: Kui B-kategooria või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejale on eelnevalt väljastatud C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis väljastatakse talle juhiluba. Seega näeb ka seadus ette olukorra, kus B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust võib ja saab taotleda isik, kellel on varasemalt juba C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Kaaluge pöördumist mõne teise autokooli poole.

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult täisealiseks saanud lapsele elatisraha tasuma, tuleb elatise väljamõistmiseks hagiga kohtu poole pöörduda. Kui laps on saanud täisealiseks, osaleb ta kohtumenetluses isiklikult, mitte enam läbi vanema kui oma seadusliku esindaja.

Hagiavaldus võib olla ise koostatud, aga võib olla ka blanketina täidetud - viimase leiate järgmiselt veebiaadressilt: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-taisealisele-oppivale-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, elektri ülepinge tekkimise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutab ülepinge tekitaja. Kuna elektrisüsteem kuulub korteriomandite kaasomandi eseme koosseisu, siis saab korteriomanik esitada kahjunõude ka korteriühistu vastu. Sellisele seisukohale jõudis Riigikohus oma lahendis 2-18-13649/57, märkides punktis 18 järgmist: "olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult."

Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit

Minu teadmiste kohaselt ei tohiks esineda takistust B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks, kui varasemast on olemas C-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhiluba. Sätestab ka liiklusseaduse § 107 lg 5, et kui B-kategooria või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejale on eelnevalt väljastatud C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis väljastatakse talle juhiluba. Autokoolide keeldumise hindamiseks oleks vaja teada, millega nad põhjendavad inimese koolituskursusele mitte vastuvõtmist.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 3 kohaselt on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine.

See, kas inimeste sõidutamist saab pidada taksoveoks või mitte, sõltub asjaoludest, mh sellest, millisena käsitleda sõitjate veo eesmärki. Üheltpoolt võib ka kütusekulu kompenseerimise soov olla vaadeldav tulu teenimise soovina, kuna säästate sõitjate arvelt enda kulu kütusele. Teiselt poolt omab tähtsust see, kas tegemist on ühekordse või süstemaatilise tegevusega. Esimesel juhul ei pruugi veo käsitlemine taksoveona olla korrektne.

Tere!

Perekonnaseaduse (PkS) alusel on võimalik taotleda elatise vähendamist nii riiklikult makstavate toetuste arvelt kui proportsionaalselt lapsega koosveedetud aja eest. Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagi.

PkS § 143 lõike 4 järgi võib kohus lubada lapse huvides suhtlemise ka kolmanda isikuga - vanavanemad eelduslikult võiksid olla isikud, kellele selline õigus võiks olla tagatud. Kui suhtlemist ei õnnestu korraldada ajal, kui laps Teiega viibib ja lapse isaga kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 9 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. TLS § 9 lg 2 kohaselt ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.

Tuleb ka silmas pidada, et TLS § 10 lg 1 kohaselt kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Seega tuleb hinnata ka, kas käesoleval juhul oli tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud või mitte, kuna tegemist peab olema ennekõike tähtajalise tööga või ajutiselt äraolev töötaja asendamisega.

TLS § 28 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 70 lg 2 kohaselt puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Tasustamata puhkust on võimalik võtta vaid poolte kokkuleppel, seega ei saa tööandja ühepoolselt töötajat tasustamata puhkusele saata.

TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Teisisõnu tuleb tööandjal töölepingu õppemise päeval töötajale hüvitada väljateenitud, kuid maksmata summad. Juhul, kui töötajal on töölepingu lõppedes kasutamata jäänud aegumata põhipuhkust, tuleb ka see TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel töötajale hüvitada. Rahaliste kohustiste täitmisega viivitamisel on töötajal õigus nõuda viivitusintressi brutosummalt vastavalt võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatule. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 8% aastas. Alates 1. jaanuarist 2023 on kehtiv viivise määr 10,5% (s.o 0,029% päevas).

Kui tööandja ei ole maksnud puhkusehüvitist, on töötajal võimalik pöörduda hüvitise nõudes kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni pöördumisest saate lähemalt lugeda Tööinspektsiooni kodulehel aadressil https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine. Samas asub ka avalduse vorm, selgitused (samuti ka näidisnõuded ja tähtajad) avalduse täitmise kohta ning viited aegumistähtaegadele.

Juhul, kui töötaja leiab, et tema tööleping on üles öeldud rikkudes kehtivat seadust, siis TLS § 105 lg 1 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).